Viru Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Määruse teatavaks tegemise
aeg ja koht
Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-09-49282
Tsiviilasi
Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus I A üle eestkoste seadmises
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) /registrikood 75009148, aadress Linda 4, 20309 Narva/ Asjast puudutatud isik: I A /isikukood XXX, elukoht: XXX/ I A esindaja: vandeadvokaat Tatjana Massalina /Narva Esimene Advokaadibüroo, asukoht Kosmonaudi 9, 20309 Narva/ Asjast puudutatud isik: A A (isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik: L A (sünd. XXX, elukoht XXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
04.03.2010.a
Istungil osalenud isikud
Avaldaja esindajad Jelena Valliste, Aleksei Forstiman Asjast puudutatud isik A A
Menetluskulud Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu.
30.09.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on I A vanaduspensionär, kes põeb vaskulaarset dementsust. I A ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. Ta vajab kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, juhendamist ja järelevalvet, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. Avaldaja arvamusel vajab I A oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist. Kohus määras 13.10.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. I A psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 05.02.2010.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 04). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 A A arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. A A ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele I A. Kohus kuulas ära 04.03.2010 a kell 13.30 kohtumaja ruumides väljaspool kohtuistungit A A juureolekul eestkostetava I A. Viimane kinnitas, et soovib A A määramist tema eeskostjaks, ta lisas , et käib väljas jalutamas ainult koos A, elab temaga koos samas korteris, A A hoolitseb I A eest igapäevastes toimetustes. I A tunnistas, et tal on halb mälu. Kohus küsis lähtudes TsMS § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu A A eestkostjaks määramisele I A. Narva linna Sotsiaalabiamet palub määrata A A I A eestkostjaks viieks aastaks. I A esindaja esitas kohtule oma seisukoha TsMS § 520 lg 4 sätestatud ülesannete täitmisest, mille kohaselt puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks A A oma ema eestkostjaks määrata. Lähtudes kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist vajab I A eestkoste seadmist enda üle, kuna vajab pidevalt hoolt ja kõrvalabi ning oma isiklike ja varaliste huvide kaitseks.
Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik A A nõustus tema eestkostjaks määramisega.
Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 04 nähtub, et I A kannatab kroonilise psüühilise haiguse all, vormis vaskulaarne dementsus. I A vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla igapäevaelu korraldamisega, langetama tema eest otsuseid ja tegema tehinguid. I A vajab eestkostet elu lõpuni, kuna tervenemine tulevikus pole enam võimalik. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A A on andnud oma nõusoleku tema eestkostjaks määramise kohta. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab I A eestkostjaks A A viieks aastaks, ehk kuni 15.03.2015.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.
Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 93, 95, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, 524 lg 5, 525 lg 1, 526, 531 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 661 lg 2.
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.