TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

30.09.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on R Š töövõimetuspensionär, kes põeb paranoidset skisofreeniat. R Š ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. Ta vajab kõrvalabi olmeproblemide lahendamisel, juhendamist ja järelevalvet, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. Avaldaja arvamusel vajab R Š oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist. Kohus määras 13.10.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. R Š psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 05.02.2010.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 3). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 A S arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. A S ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele Ida Antonenkole. Kohus küsis lähtudes TsMS § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu A S eestkostjaks määramisele R Š. Narva linna Sotsiaalabiamet palub määrata R Š eestkostjaks A S viieks aastaks. R Š esindaja esitas kohtule oma seisukoha TsMS § 520 lg 4 sätestatud ülesannete täitmisest, mille kohaselt esindatav väljendas oma lapselikku rahulolematust oma isa tegevuse suhtes (isa sunnib teda pesema, hambaid puhastama, annab vähe raha) ja leiab, et võib elada üksi ning soovib seda väga. Esindaja väitel arutles esindatav teismelise, mitte täisealise tasemel. Kohtule esitatud dokumentidest ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtub aga et R Š kannatab vaimuhaiguse all, mille tagajärjel ei suuda kontrollida oma tegevust ja vajab pidevat hoolt. Esindaja leiab, et puuduvad alused avalduse rahuldamata jätmiseks.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik A S nõustus tema eestkostjaks määramisega oma pojale R Š, kuna on hoolitsenud oma poja eest neli aastat selliselt ja teeb seda ka edaspidi. R ema kord kahe aasta jooksul külastas poega, kuid peale seda kui sai aru et poeg on haige, pole ta siin rohkem käinud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 3 nähtub, et R Š kannatab paranoidse skisofreenia all. R Š vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla igapäevaelu korraldamisega, langetama tema eest otsuseid ja tegema tehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. R Š vajab eestkostet esialgselt 3-5 aastaks, peale mida on vajalik teostada uus psüühilise seisundi hindamine. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A S on andnud oma nõusoleku tema eestkostjaks määramise kohta. Ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda R Š vaimne seisund teda kohtuistungil ja tema tavalises keskkonnas ära kuulata. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks R Š ärakuulamist. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab R Š eestkostjaks A S viieks aastaks, ehk kuni 15.03.2015.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava

esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.

Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 93, 95, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, 524 lg 5, 525 lg 1, 526, 531 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 661 lg 2.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.