lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-49511/20

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 01.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-49511/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 172 lg 1, 2Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 526 lg 2, 5Eestkostja määraminePkS § 93 lg 1PkS § 96TsMS § 219 lg 1Esindaja kohtu määramiselTsMS § 229 lg 2Tõendi mõisteTsMS § 293 lg 1Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamusTsMS § 476 lg 1Hagita menetluse algatamineTsMS § 520 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-49511

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-09-49511

Määruse kuupäev

Jõhvi, 01. märts 2010.a kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

L.O. avaldus määramiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

16. veebruar 2010.a

Istungil osalenud isikud

Avaldaja L.O. Kohtla-Järve linna esindaja Jelena Sala N.J. esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev

täisealisele

isikule

eestkoste

Resolutsioon

1.Avaldus rahuldada.
2.Seada N.J. isikukood xxx, elukoht Olevi 17-45, Kohtla-Järve, käesoleval ajal viibib xxx) üle eestkoste kuni 01.03.2015.a ning määrata tema eestkostjaks L.O. (isikukood 44802012232, elukoht Pikk 5a-2, Kohtla-Järve).
3.Keelata N.J.’l iseseisvalt teha tehinguid ja anda L.O.’le esindusõigus N.J. nimel kõikide tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks.
4.Lugeda N.J. teovõimetuks ka valimisõiguse osas, mille tagajärjel kaotab ta hääleõiguse.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5
Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses esindaja määramine
TsMS § 523Valla- või linnavalitsus menetluses
TsMS § 524 lg 5Isiku ärakuulamine
TsMS § 525 lg 1Asja arutamine
5.
Otsustada eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või eestkostja avalduse alusel, kui 01. märtsiks 2015.a ei lange ära edaspidine eestkoste vajadus.
6.Jätta kõik avaldaja kulud tema enda kanda.

1 (4)

2-09-49511

7.Jätta N.J. esindaja kulud 2 160 krooni ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 4 000 krooni Eesti Vabariigi kanda.
8.Saata kohtumäärus puudutatud isikute esindajatele teadmiseks ning avaldajale täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

ASJAOLUD

1.30. septembril 2009.a esitatud avalduse kohaselt alates 09.03.2008.a asub avaldaja ema N.J. Sillamäe Haiglas. N. J. ei kõnni, ei räägi ja ei tunne oma lapsi ära. Ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning ei tule toime iseseisva eluga.
2.Avaldaja palus vastavalt perekonnaseaduse § 92 lg 4 seada N. J. üle eestkoste ja määrata teda ema eestkostjaks.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

3.27. oktoobril 2009.a esitatud arvamuses puudutatud isik Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus nõustus avaldusega.. Arvamuse kohaselt on N. J. lamav voodihaige, ta on kontaktivõimetu, ei taju ümbritsevat, ei kirjuta, kõne on seosetu.

MENETLUSE KÄIK

4.Viru Maakohtu 29.10 2009.a kohtumäärusega määrati N. J.`le riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks advokaat Irina Gromtsev’i.
5.Viru Maakohtu 26.11.2009.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI, Ida- Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakond, Ravi 10C, Kohtla-Järve).

KOHTUISTUNG

6.16. veebruari 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Avaldaja selgituse kohaselt asub tema ema haiglas, kuna vajab pidevat arstiabi ja hooldust ning kodustes tingimustes ei ole võimalik sellist hooldust tagada. Eestkoste seadmine on vajalik ema nimel tehingute tegemiseks. Emal on korteriomand, mille kommunaalmaiseid maksab avaldaja, kasutades oma ema pangakaarti. Eestkoste seadmisega on nõus ka avaldaja vend. N. J.’l on 85-aastane õde, kes samuti vajab eestkostet ja seetõttu asub Sillamäe Haiglas.
7.Kohtla-Järve linna esindaja nõustus eeskostja seadmisega ja avaldaja eestkostjaks määramisega.
8.N. J. esindaja nõustus avaldusega ja palus seada eestkostet 5 aastaks, andes eestkostjale õiguse kõikide tehingute tegemiseks. Esindaja külastas esindatavat haiglas. N. J. on lamav haige, ta millelegi ei reageeri, ei suhtle.

2 (4)

2-09-49511

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isiku vastustega, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 1 alusel eestkoste seatakse ka täisealisele piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 93 lg 1 tulenevalt eestkoste seadmise otsustab kohus eeskosteasutuse või isiku, kelle üle eeskoste seatakse, avalduse alusel. Sellest tulenevalt avalduse eestkoste seadmiseks oleks pidanud avaldaja esitama Kohtla-Järve linnale, kellel tuleks korraldada eestkostja määramiseks vajalike tõendite kogumist. Sellisel juhul tuleks menetluses lugeda avaldajaks Kohtla-Järve linna, sest eestkostet vajav isik on sisseregistreeritud tema haldusterritooriumil. Samas see ei välista avalduse rahuldamist. TsMS § 476 lg1 alusel hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse algatusel. Kuna Kohtla-Järve linn on kaasatud menetlusse ja ta on esitanud TsMS § 523 teises lauses sätestatud arvamuse, siis ei esine takistust avalduse lahendamiseks.
11.Kohtunik ei ole eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulanud. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad asja arutada ka ilma eestkostet vajava isiku ärakuulamata, sest kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti järgi N. J. kohtupoolne ülekuulamine võib põhjustada tema tervisele kahjulikke tagajärgi. TsMS § 524 lg 5 p 1 järgi kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kuna asjas vastavalt TsMS § 293 lg1, § 522 lg 1 on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja eestkostet vajavale isikule vastavalt TsMS § 219 lg 1, lg 2 p 2, lg 5 on määratud advokaadist esindaja, millega on täidetud TsMS § 520 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud nõudeid, siis asja on võimalik lahendada ka ilma eestkostet vajava isiku kohtu poolt ärakuulamata.
12.Avaldaja nõudeks on täiseilsele isikule eestkoste määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert O.T. poolt 28.12.2009.a koostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. 3KP-1-09-1996 kohaselt esineb N. J.’l sügav nõrgamõistuslikkus, ta ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Selline seisund on püsiva iseloomuga. Ta ei ole võimeline enda eest hoolitsema ja vajab eestkoste määramist (t. lk. 55-56).
14.Avaldaja ja SA Sillamäe Haigla vahel 09.03.2008.a sõlmitud hooldusteenuste lepingu alusel asub N. J. haiglaravil ja hooldusel (t.lk. 5). Avaldaja ja menetlusosaliste esindajate seletuste kohaselt eestkostet vajav isik vajab ööpäevaringselt meditsiinilist abi. Avaldaja on

3 (4)

2-09-49511 põhjendanud eestkoste seadmise vajadust esindatava nimelt tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega.

15.Teisi isikuid, keda saaks eestkostjaks määrata, ei ole avaldaja ega asjast puudutatud isikud teatanud. PkS §96 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt avaldajat ei saa määrata oma ema eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et avaldaja saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehinguid, rahuldab kohus avalduse ja TsMS § 526 lg 2, lg 3 alusel määrab avaldajat eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 01.03.2015.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.
16.Vastavalt TsMS § 526 lg 5 kohus keelab N. J.’l kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

MENETLUSKULUD

17.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu. Vastavalt TsMS § 172 lg1 esimese lausele jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
18.Avaldaja on esitanud menetlusabi taotluse ekspertiisi kulude kandmisest vabastamiseks. TsMS §172 lg2 järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 4 000 krooni riigi kanda, mistõttu jätab avaldaja menetlusabi taotluse lahendamata.
19.Viru Maakohtu 25.02.2010.a kohtumäärusega maksti N. J. esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 2 160 krooni. Kuna Viru Maakohtu 29.10.2009.a kohtumäärusega määrati eeskoste seadmise menetluses N. J.’le esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
20.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS §525 lg1, lg2, § 526, §531 lg1, lg2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium