TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

V

S

ja

tema

ülapidamise eest ning lähtuda oma tegevuses eestkostetava huvidest, samuti

Tsiviilasi nr 2-09-29173 Viru Maakohtu 26.02.2010 määrus

anda eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta ning esitada eestkosteasutusele iga-aastane kirjalik aruanne.

EDASIKAEBAMISE KORD

eestkostjale. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7 500701; e-post: tarturk.infofgiiust.ee või tarturk.menetlu sfjjii u st.ee > Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

17.06.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on V S psühhiaatri jälgimise all alates 1990.a alates. V S on 80% töövõimetus ja raske puue, paranoidne skisofreenia, defektiga tunde-tahteelus. Oma psüühilise seisundi tõttu vajab ta körvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute ja suhtlemisega. V S vajab järelvalvet, kuna võib tekitada oma tegevuse või tegevusetusega kahju nii endale, kui ka teistele (inimeste elule, tervisele ja varale). Psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid ilma eeskostja nõusolekuta. Viru Maakohtu 06.03.2009.a määruse alusel kriminaalsjas nr 1-08-10485 viibis V S sundravil SA Viljandi Haigla psühhiaatriahaiglas. V S ei ole võimeline kasutama oma rahalisi vahendeid, ta vajab pidevat järelvalvet, ravija rehabilitatsiooniteenusele suunamist. Kohus määras 22.09.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. V S psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 07.10.2009.a SA" Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku eksperdi poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 86). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 T E arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. T E ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele V S. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu T E eestkostjaks määramisele V S, Avaldaja palub määrata T E V S eestkostjaks viieks aastaks. *

2(4)

Tsiviilasi nr 2-09-29173 Viru Maakohtu 26.02.2010 määrus

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

->

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. PKS § 95 Ig-te 1,2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 86 nähtub, et V S põeb kroonilist vaimuhaigust, residuaalset skisofreeniat, mis avaldub käesoleval ajal negatiivsete sümptomitena (tahtetundeelu vaesumises, käitumise impulsiivsuses ja haiguskriitika puudumises). Lisaks põeb uuritav mitmete psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäireid, mis on teda viinud vargusteni ja teiste seadusvastaste tegudeni. Ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Ta ei suuda iseseisvalt korraldada oma elu, langetada adekvaatseid otsuseid ja teha tehinguid. V S vaimne seisund võimaldab teda ära kuulata, ilma et see põhjustaks talle kahjulikke tagajärgi. V S vajab eestkostjat, kes teeb tema rahaga vajalikke tehinguid, peab aitama tal toime tulla igapäevaelu korraldamisega, jälgima tema tervislikku seisundit ja kontrolliks ravi efektiivsust ja vastuvõtmist. V S vajab eestkostet kuni tervistumiseni, milleks võib kuluda aastaid ja see võib ka mitte saabuda. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. T E on andnud oma nõusoleku tema eestkostjaks määramise kohta. Ekspertiisiakti kohaselt võimaldab V S vaimne seisund teda ära kuulata. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Lähtudes ekspertiisiaktist kuulas kohus 17.02.2010.a V S ära tema tavalises keskkonnas (ärakuulamise protokoll), V S soovib, et tema ema oleks tema eestkostjaks, kuna teisi sugulasi tal pole. Emaga koos on tal parem. Ema jälgib et ta ravimeid õigeaegselt võtaks. Pension laekub ema pangakontole, kuna usaldan ema täielikult. V S esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina seisukoha „ kohaselt (tl. 50) puuduvad alused jätta avaldust rahuldamata. T E hoolitseb pidevalt oma poja 3(4)

Tsiviilasi nr 2-09-291 73 Viru Maakohtu 26.02.2010 määrus eest.

Vaatamata poja tõsisele vaimuhaigusele püüab ta teha kõik endast sõltuva, et luua pojale normaalsed elamistingumused. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab V S eestkostjaks T E viieks aastaks, ehk kuni 26.02.2015.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 93, 95, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, 524 lg 5, 525 lg 1, 526, 531 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 661 lg 2.

Kohtunik Tamara Šabarova

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.