5.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja peab tegutsema eestkostetava huvides
6.Eestkostjal tuleb esitada eestkosteasutusele kirjalik aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta 1 (üks ) kord aastas.
7.Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 26.02.2010 kell 16.00. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
AVALDUS
1.Avaldaja pojal N.A.l on diagnoositud raske puue vaimsete funktsioonide häire tõttu., mille tõttu tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Puudutatud isiku tervisehäire on kestva iseloomuga ,ta on sündinud nn. Downi sündroomiga. Tema ema N.A. soovib temale olla eestkostjaks.
KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUSE ARVAMUS
2.Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poolt teostati 15.12.2009 kodukülastus puudutatud isiku ja avaldaja elukohta xxx eesmärgiga selgitada välja eestkoste vajadus N.A.le. Vestlusest selgus ,et puudutatud isik oma tervislikust seisundist lähtuvalt ei ole võimeline osalema ühiskonnaelus, tema igapäevane tegutsemine ja toimetulek on raskelt häiritud. Ta on võimeline suhtlema ja kontakteeruma, kuid iseseisvalt ei tule eluga toime, vajab pidevat järelevalvet ja juhendamist. Omandab haridust koduõppe teel 9-ndas klassis. Tema kodused elamistingimused ja hooldus on tagatud tema ema – avaldaja poolt. Nad elavad mugavustega 4-toalises korteris. Puudutatud isiku N. A. tervislik seisund lubab tal olla oma pojale eestkostjaks. Puudutatud isiku N.A. õde I.D. on avaldanud oma nõusoleku eestkoste määramise suhtes. Eestkostet vajava isiku tervisehäire on kestva iseloomuga. Ta ei suuda oma varalisi ja isiklikke õigusi ilma eestkostjata kaitsta. N. A.le tuleks anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel tulenevalt eksperdi arvamusest .
PUUDUTATUD ISIKU ÄRAKUULAMINE KOHTU POOLT
3.Lähtudes TsMS § 524 lg 1 sätestatust, kuulas kohtunik ära puudutatud isiku N.A. tema elukohas xxx . Puudutatud isik väljendas rahulolu oma elukorralduse üle, millist on korraldanud tema ema N. A. . Eestkostet vajav isik elas koos emaga 4-toalises mugavustega korteris, mis oli mugav ja puhas. N.A.l oli oma tuba . Puudutatud isik oli heatujuline, rahulolev kõigega ,mis teda ümbritses.
KOHTUISTUNG 18.veebruaril 2010
4.Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodu juurde ja palus määrata ennast oma poja N.A. eestkostjaks. Kohtla-Järve linnavalitsuse esindaja toetas avaldust ning leidis, et N.A.le tuleb eestkoste määrata. Sobilikuks eestkostjaks pidas linnavalitsus avaldajat, kes oli andnud selleks
ka oma kirjaliku nõusoleku. Dokumentidest nähtus,et N.A. õde oli nõus, et venna eestkostjaks saaks ema N.A.. Puudutatud isik N.A. viibis samuti kohtuistungil. Ta oli nõus, et tema eestkostjaks saab tema ema. Valimisõiguse küsimusest ta aru ei saanud. Sellest oli vestelnud temaga ka temale määratud esindaja. Kohtla-Järve linnavalitsuse esindaja leidis, et ekspertiisi määramine ei ole antud juhtumil vajalik. Puue on isikul sünnist saati , aga isik ei ole ei nõrgamõistuslik ega vaimuhaige ,tema puue on selles, et intellekt on madal. Nii Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja kui ka avaldaja leidsid, et eestkoste tuleb määrata 5 aastaks. N.A. esindaja leidis, et tema esindatav ei tule igapäevaeluga toime, ta ei saa aru valimisõiguse mõistest. Talle oleks vaja määrata eestkostja. Ekspertiisi eestkostevajaduse välja selgitamiseks ei ole vaja, vajadus selleks on ilmne, intellekt iseseisvalt elus toimetulekuks ei ole esindataval piisav. . Avaldaja märkis, et ta on seni teostanud valimisõigust valides isikut pildi ,so. väljanägemise järgi otsustades. Puudutatud isik N.A. oli nõus, et tema eestkostjaks saab tema ema.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Kohus tuvastas, et 7.1 27.juunil 2007 on määratud N.A.le arstliku ekspertiisi otsusega nr.355215 raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. 7.2 09.02.2009 võttis Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Pensionide ja Toetuste osakond vastu otsuse nr.477589 N.A.le puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta ,milles ekspertarst on avaldanud oma arvamuse , et N.A.l esineb raske puue ,sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud , tal esineb raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. 7.3 Lähtudes TsMS § 522 lg 1, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Kohus leiab , et antud juhul Downi sündroomiga isik ei ole vaimuhaige ega nõrgamõistuslik , vaid et temal esineb vaimse funktsiooni kõrvalekalle, mis ei ole antud juhul nõrgamõistuslikkuse näitaja. Kohus ei kahtle aga eestkoste vajalikkuses, sest vaimse funktsiooni kõrvalekalle – intellekti langus on piisavaks põhjuseks, et isik ei saa iseseisvalt elus toime tulla. Kohus ei pea sellepärast ka vajalikuks eestkostja määramise vajalikkuse kohta ekspertiisi määrata, vaid saab selle otsustada kohtu dokumentidele tuginedes ning kuulates ära puudutatud isiku N.A. ja teised menetlusosalised.
8.Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 seatakse eestkoste piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 523) kogub ja esitab kohtu korraldusel eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse. Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) kui eestkosteasutus on arvamusel, et N.A.le tuleb eestkostja määrata ning eestkosteasutuse arvates ei esine takistusi, mistõttu ei saaks avaldaja N.A. olla oma pojale N.A.le eestkostjaks.
10.Vastavalt PKS § 95 lg 2, võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Avaldaja on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Puudutatud isiku N.A. määramisega N.A. eestkostjaks on nõus nii eestkosteasutus kui puudutatud isiku N.A. esindaja. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste selgituste põhjal on kohus seisukohal, et avaldaja isikuomadused on sobivad eestkostja määramiseks. Arvestades asjaolu, et avaldaja on puudutatud isiku lähedane sugulane, kes siiani on kandnud tema eest väga hästi hoolt , ei ole sobivamat ja usaldusväärsemat isikut eestkostjaks.
11.Vastavalt PKS § 98 lg 1 ja 2 on eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. PKS § 101 lg 1 ja 2 järgi on eestkostja kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ning eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Lähtudes PKS § 101 sätestatust tuleb N.A. ́l esitada Kohtla-Järve Linnavalitsusele (Sotsiaalhoolekandekeskusele) igal aastal (1 kord aastas) kirjalik aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta.
12.Lähtudes TsMS § 526 lg 3, ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui 5 aastat. Kohus määrab N.A. N.A.le eestkostjaks 5 aastaks so kuni 26.02.2015. Kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
13.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PKS § 92 lg 4 , 95, 98, 101, TsMS § 523, § 526, § 557 lg 3, määrab kohus N.A. eestkostjaks N.A. 5 aastaks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.