Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-34973
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) /registrikood 75009148, aadress Linda 4, 20309 Narva/ Asjast puudutatud isik: N S /isikukood XXX, elukoht: XXX/ Eestkostetava esindaja määratud korras: vandeadvokaat Antonina Belõševa (Narva Esimene Advokaadibüroo, asukoht: Kosmonaudi 9, 20309 Narva) Asjast puudutatud isik: M Z /isikukood XXX, elukoht: XXX/
Kohtuistungi toimumise aeg
16.02.2010.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja Narva linna Sotsiaalabiamet Avaldaja esindaja Svetlana Timofejeva Eestkostetava esindaja Antonina Belõševa Asjast puudutatud isik M Z
Menetluskulud
Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus N S üle eestkoste pikendamiseks
Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks
Tsiviilasi nr 2-09-34973 Viru Maakohtu 22.02.2010 määrus
määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu.
20.07.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on N S pandud diagnoos paranoidne skisofreenia, sügava defektiga tunde-tahteelus. N S on alates 2001 aastast määratud 80% töövõimetust ja rakse puue. N S on 6 korduva teinud suitsiidikatseid. N S vajab jätkuvalt järelvalvet, juhendamist ja kõrvalabi suhtlemisel ning olmeprobleemide lahendamisel. Raske puude tõttu ei ole N S võimeline iseseisvalt sooritama mingeid tehinguid ja ta ei tule toime igapäevaste toimingutega. Võib oma tegevusega või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele ja varale. Oma sügava puude, paranoidse skisofreenia, sügava defektiga tunde-tahteelus tõttu vajab N S eestkoste pikendamist enda üle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Viru Maakohtu 11.08.2008.a määrusega (tsiviilasi 2-08-18616) oli N S üle seatud eestkoste 1 aastaks. Avaldaja leiab et eestkoste vajadus ei ole ära langenud ja palub pikendada eestkoste tähtaega ja eestkostja ametiaega 5 aastani. Kohus määras 29.09.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. N S psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 11.10.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 61). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 M Z arvamust tema eestkostja ametiaja pikendamise kohta. M Z ei vaielnud vastu enda ametiaja pikendamisele. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu N S eestkoste ja eestkostja M Z ametiaja pikendamisele. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et N S ei ole ära langenud eestkoste vajadus, eestkostja on oma ülesandeid täitnud kohusetundlikult ja ta on nõustunud eestkostja ülesandeid täitma ka edaspidi.
Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja, puudutatud isik ja Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja toetasid avaldust ja paluvad pikendada N S üle eestkostet ja eestkostja ametiaega.
Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-09-34973 Viru Maakohtu 22.02.2010 määrus
TsMS) § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 61 nähtub, et N S kannatab paranoidse skisofreenia, sügava defektiga tunde-tahteelus all, millele viitavad luulumõtted, kuulmishallutsinatsioonid, mõttekäigu häired, emotsionaalne ebaadekvaatsus, kriitika puudumine seisundi suhtes. Vaimne seisund ei luba tal oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. N S suhtes tuleb kõne alla eestkoste määramine. Eeskostja peab uuritava igapäevaelu korraldama, langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi ja huve. Eeskostet vajab N S oma elupäevade lõpuni, kuna tema tervenemine ei ole võimalik. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. M Z on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema ametiaja pikendamiseks. Ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda N S vaimne seisund teda kohtuistungil ja tema tavalises keskkonnas ära kuulata. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks N S ärakuulamist. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus pikendab N S üle seatud eestkostet ja eestkostja M Z ametiaega kuni 22.02.2015 aastani, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-09-34973 Viru Maakohtu 22.02.2010 määrus
TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 93, 95, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, 524 lg 5, 525 lg 1, 526, 531 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 661 lg 2.
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.