2-09-55804
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Määruse tegemise aeg ja koht
08. veebruar 2010 Kuressaare 2-09-55804
Tsiviilasja number Tsiviilasi
Leisi valla Vallavalitsuse kaudu avaldus piiratud teovõimega täisealisele H.R. ́ile eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Leisi vald Leisi Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75019595, asukoht Kooli 12 Leisi alevik 94202 Saare maakond, e-post: [email protected]) Esindaja Maivi Ots Asjast puudutatud isik V.R. Asjast puudutatud isikud: Eestkostetav H.R. Esindaja vandeadvokaat [email protected]
Menetlustoiming
Andres
Tamm
Eestkostja määramine
Resolutsioon Rahuldada avaldus. Määrata H. R. (R.) (isikukood ) üle eestkoste. Määrata H. R. eestkostjaks viieks aastaks, alates eestkoste määramise kohtumääruse tegemisest, s. o. kuni 08. veebruarini 2015 V.R. (isikukood ). Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja ülesandeks on kestvalt tagada eestkostetava hooldus ja järelevalve, eestkostetavat puudutava asjaajamise korraldamine ning rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine. Eestkostja peab lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Ilma eestkostja nõusolekuta ei või eestkostetav teha tehinguid. Tunnistada H.R. teovõimetuks valimisõiguse osas.
2-09-55804
Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 08. 02. 2015.a. Menetluskulud jätta riigi kanda. Määrus saata välja menetlusosalistele. Edasikaebe kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Asjaolud 23.10.2009.a. esitas Leisi vald Vallavalitsuse kaudu maakohtule avaldus piiratud teovõimega täisealisele H.R. ́ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on H. sünnist saati sügava puudega laps ja ema V. R. hooldada. Ta vajab oma psüühiliste erivajaduste tõttu pidevat järelvalvet, juhendamist ja hooldust. Ta ei ole võimeline oma elu korraldama ja oma õigusi ja huve kaitsma. H. R.l on arstliku ekspertiisi otsusega nr 379587 määratud sügav puue ja 100 % töövõimekaotust ning on alust arvata, et ta ei suuda iseseisvalt toime tulla ja kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ning neid juhtida. H. R. on kirjaoskamatu, ta ei ole võimeline ise pensionit vastu võtma. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsÜS § 8 lg. 2 ja 3 ja TsMS § 110 lg. 3, 172 lg. 2, 475 lg. 1 p. 5, 476, 478, 522, 523 ja 526 palub avaldaja määrata H.R. eestkostjaks tema ema V.R.. Asjast puudutatud isikute seisukohad Asjast puudutatud isikud avaldusele vastuväiteid ei esitanud. V.R. Kinnitas kohtus oma nõusolekut tema määramiseks poja H.R. eestkostjaks. Eestkostja on teadlik eestkostja ülesannetest. H.R. esindaja Andres Tamm Leiab, et eestkoste määramine on H. R. enda huvides vajalik, kuna ta ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ja ei suuda oma tahet arusaadavalt väljendada. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse pr 92 lg. 4 järgi seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 93 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. TsÜS § 8 lg. 2 järgi isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Lõike 3 järgi, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Leisi Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ piiratud teovõimega täisealisele isikule H. R.le (R.) eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on H.R. sünnist saati sügava puudega laps ja ema V.R. hooldada. H.R. ei oska lugeda, loetust aru saada ega kirjutada. Tal esineb kõne arenguhäire. Arstliku ekspertiisi otsusega nr. 379587 /t.l.10/ on H. R.l tuvastatud raske puue. Perearsti poolt väljastatud tõendi kohaselt /t.l. 14/ vajab H.R. sügava puude tõttu kõrvalabi ööpäevaringselt.
2-09-55804 Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et eestkostja määramine on vajalik H. R. enda huvides. Eestkostja peab tagama tema hoolduse ja järelevalve põhjusel, et ta oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda ise oma elu korraldada ja oma õigusi kaitsta. Perekonnaseaduse § 95 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Leisi Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata H. R. eestkostjaks tema ema V.R., kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks poja eestkostjaks /t.l. 5/. Kohus on veendunud, et V.R. on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Perekonnaseaduse § 96 tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud. Perenõuandla poolt väljastatud tõendi kohaselt /t.l. 6/ on V.R. terve. Perekonnaseaduse § 98 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Perekonnaseaduse § 99 järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 100 järgi (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Ilma eestkostja nõusolekuta ei või eestkostetav teha tehinguid. Kohus tunnistab H. R. teovõimetuks valimisõiguse osas. Eestkostja määratakse viieks aastaks. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 08. 02. 2015.a. eestkosteasutuse vastava avalduse alusel. TsMS § 172 lg. 3 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526, 531, 532 ja 661. Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.