TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-69490 eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Avaldaja nõue ja põhjendused Sillamäe linn on esitanud Viru Maakohtule avalduse V B üle seatud eestkoste pikendamiseks, määratud eestkostja N B volituste pikendamiseks. Avalduse kohaselt Viru Maakohtu 05.02.1997.a. kohtumäärusega seati V B üle eestkoste ja eestkostjaks määrati tema ema N B. V B on püsiv täielik töövõimetus, talle on määratud raske puue. V B psüühilise seisundi tõttu jätkuvalt vajab igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks ei ole ta võimeline. Ta ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. V B vajab järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Avaldaja palub pikendada V B üle seatud eestkostet ja määratud eestkostja N B eestkostja volitusi ning tema ametiaega viis aastat. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 07.01.2010.a. määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis V B psüühilise seisundi hindamiseks seoses eestkoste pikendamise vajadusega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 02, 17.01.2010.a. (kohtule esitatud 03.02.2010.a.) oleva eksperdiarvamuse kohaselt põeb V B kroonilist psüühilist haigust vormis: „Orgaaniline dementsus“, millele viitab järsk intellekti ja mälu taseme alanemine, halb orientatsioon ümbruskonnas, emotsionaalne püsimatus ning ärritus. V B on teovõimetu, ta vajab jätkuvalt eestkostja määramist. Eestkostja peab ekspertiisialuse igapäevaelu pidevalt korraldama: ta vajab kontrolli ja abi söömisel, riietumisel, puhtuse pidamisel, tema eest tuleb otsuseid langetada, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, tema rahalisi õigusi kaitsma. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole V B võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas, kuna ta seisund võib halveneda. Eestkostet vajab V B kuni elu lõpuni kuna paranemise tundemärke uuritav ei avalda. Puudutatud isiku esindaja seisukoht V B riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et Sillamäe linna avaldus kuulub rahuldamisele. Koduse külastuse ajal oli V kontaktne, avaldas huvi vestluse vastu, nimetas nimeliselt vaid oma lähedasi sugulasi ja inimesi, keda sageli näeb või kellest räägitakse perekonnas. Endast rääkis, et elab koos vanemate ja vennaga, üksi ei saaks hakkama, kuna kardab, vajab pidevat abi, ei saa iseseisvalt riidesse panna, pesta jne. Igasugune füüsiline koormus väsitab teda kiiresti. Ütles, et näeb väga halvasti, jalutamas käib koos vanaemaga. Oli ilmselge, et V on häiritud liikumise koordinatsioon. Kõne ei olnud alati arusaadav. Küsimustele, kas ta teab, kes on advokaat, esindaja kohtus, mis on kohtuistung, kas ta saab aru dokumendi tähendusest- vastata ei suutnud. Suhtlemisel N B oli ilmselge, et ta hoolitseb pidevalt oma poja eest. Vaatamata poja tõsisele vaimuhaigusele püüab teha kõik endast oleneva, et luua pojale normaalsed elamistingimused. V B nõustus vestluse käigus, et tema eestkostjaks oleks tema ema. Vandeadvokaat leiab et V B arvamuse ärakuulamine kohtus on võimatu. 2(4)

2-09-69490

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Sillamäe linna avaldus V B eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole V B kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning ta vajab eestkostet kuni elu lõpuni. Ekspertiisi käigus tuvastatud andmetest nähtuvalt sai V B raske ajutrauma, mille tagajärjel oli komatoosses seisundis kokku viis kuud. Psühhiaatri ravil on V B 03.04.2006. aastast diagnoosiga orgaaniline isiksusehäire psühhoorgaanilise sündroomiga. Ettenähtud ravimeid võtab regulaarselt. Vaatamata sellel on uuritaval sagedad peavalud, ebakindel kõnnak, perioodilised krambid. Alaneb mälu, intellekt, ei saa olmeprobleemidega hakkama ning enda eest hoolitsemisega on raskusi (kannab pamperse ja on sagedane öine anurees). Silmi ja hambaid peseb ainult meenutamisel. Väljas üksinda käia ei saa- võib ära eksida. Eeltoodu alusel leiab kohus, et V B tervislik seisund ei ole käesolevaks ajaks muutunud. V B on kooskõlas TsÜS § 8 lg 2 piiratud teovõimega isik, kes vajab eestkostet, mistõttu tuleb eestkostet pikendada. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Avaldaja on palunud pikendada V B eestkostja N B volitusi. N B on andnud kirjalikult nõusoleku olla jätkuvalt oma pojale eestkostjaks. Oma nõusolekut ja soovi kinnitas ta ka ärakuulamisel. V B avaldas esindajale, et on sellega nõus. Kohus leiab, et N B eestkostja volitusi ja ametiaega tuleb pikendada. Oma isikuomaduste ja võimete poolest on ta suuteline täitma eestkostja ülesandeid. Ta on senini poja eest pidevalt hoolitsenud ning täitnud eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt. Kohus on veendunud, et ka edaspidi suudab N B eestkostjana oma poja õigusi ja huve nõuetekohaselt kaitsta. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, peab kohus vajalikuks pikendada V B üle seatud eestkostet viieks aastaks ja N B eestkostja volitusi ja ametiaega viis aastat. Tulenevalt V B psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest, tervisliku seisundi tõttu ei saa V B mingeid tehinguid teha. Eestkoste tuleb seada tema esindamiseks ja tema kõigi asjade ajamiseks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et tuleb seada V B üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (sh ekspertiisitasu ja õigusabi kulud) riigi kanda.

Geete Lahi 3(4)

2-09-69490 Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.