29.01.2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-09-59853
Tsiviilasi
Sillamäe linna (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) avaldus I V paigutamiseks kinnisesse hoolekandeasutusse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) Avaldaja esindaja: Marina Fedorenko Puudutatud isikud: I V (isikukood: XXX; elukoht XXX) A V (isikukood: XXX; suri 22.11.2009.a) T V (isikukood: XXX; elukoht: XXX) V L (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
20.01.2010.a.
Istungil osalenud isikud
Marina Fedorenko TV Vandeadvokaat Antonina Belõševa VL
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Paigutada I V (isikukood XXX) hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele kuni 29. jaanuar 2011.a
3.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
4.Määrus kuulub täitmisele selle kättetoimetamisega Sillamäe linnale (Linnavalitsusele).
5.Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus, s.o Sillamäe Linn.
6.Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed, isiku eeskostja või hooldaja, isiku nimetatud usaldusisik, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. I Avalduse sisu ja menetluse käik
1.Avaldaja esitas 16.11.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumajale avalduse I V kinnisesse asutusse paigutamiseks. Avalduse kohaselt on I V raske puudega inimene ja tal on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. I V oli korduvalt viibinud ravil SA Ahtme haigla psühhiaatria osakonnas. Psüühilise seisundi ja tahtetundeelu alanemise tõttu vajab ta igapäevases elus kõrvalabi. Iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks ei ole I V võimeline. Ta ei ole suuteline enda eest hoolitsema, ostma toiduaineid, kasutama rahalisi vahendeid enda toimetulekuks. I V sugulased ei ole võimelised täitma eestkostja ülesandeid ja kohustusi. I V tütar T V ja ema V L onn kirjalikult keeldunud eestkostja kohustuste täitmisest. I V abikaasa A V kuritarvitas alkoholi, ei töötanud ning suhtus ükskõikselt oma abikaasa tervisesse ja olmetingimustesse, seega ei oleks sobinud ta I V eestkostjaks. A V suri 22.11.2009 aastal Avaldaja leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise ja ravita jätmisel ohustab I V psüühikahäire tõttu iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut. Oma tegevusega häirib ta teiste isikute rahu. I V suhtes ei ole võimalik muid abinõusid peale hoolekandeasutusse paigutamise kasutada.
2.Viru Maakohtu 07.12.2009.a määrusega võeti Sillamäe linna avaldus menetlusse ning määrati I V suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Viru Maakohus määras I V antud menetluses esindajaks vandeadvokaat Antonina Belõševa. 28.12.2009.a oli kohtule esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt, millest tulenes, et I V vaimne seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda.
3.Kohtuistungil, mis toimus 20.01.2010.a, osalesid Marina Fedorenko, T V, vandeadvokaat Antonina Belõševa ja V L, I V istungile ei ilmunud kuna viibis sel ajal SA Narva Haiglas psühhiaatriaosakonnas. Kohtunik külastas 25.01.2010.a SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonda ning kuulas I V isiklikult ära. Kohtunik vestles ka I.V raviarstiga. II Puudutatud isikute ja nende esindajate seisukohad
4.Isiklikul ärakuulamisel ei suutnud I V kohtu küsimustele mõistlikult vastata ning kogu kohtumise vältel ajas seosetut juttu.
5.I V esindaja vandeadvokaat Antonina Belõševa avaldas 20.01.2010.a toimunud kohtuistungil ütles, et ta on käinud I V juures haiglas, kuid ei suutnud temaga saavutada kontakti, kuna I V ei vastanud advokaadi küsimustele ja oli eemalolev ja pidevas liikumises. Kokkuvõttes toetab vandeadvokaat Antonina Belõševa Sillamäe linna avaldust.
6.Kohtuistungil kinnitas I V tütar T V, et tema ei soovi olla oma ema eestkostjaks, kuna elab ise Tallinnas. I V ema V L kinnitas kohtuistungil, et tema ei suuda olla eestkostjaks oma tervise tõttu ning tema elab oma pojaga, kes ei soovi, et I V nendega koos elaks.
7.Avaldaja jäi oma avalduse juurde ning leiab, et I V on kinnises asutuses parem olla, kuna seal tema eest hoolitsetakse, tema sugulased aga ei tunne tema vastu huvi. III Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
8.Käesolevas tsiviilasjas läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 64 (tl73-74) kohaselt on I V emotsionaalselt ärev, pinges, põhimeeleolu alanenud, düsfooriline, avaldab persekutoorse sisuga luulumõtteid (suhtumis-, tähendus-, jälitusluul). Temal esinevad kuulmismeelepetted ning tahteaktiivsus tõusnud. Ta on rahutu, püsimatu, impulsiivne, võib olla agressiivne. Eksperdi arvamuse kohaselt kannatab kroonilise psüühilise haiguse all: paranoidne skisofreenia. Väljaspool hooldekandeasutust on I V endale ja teistele ohtlik, kuna periooditi agressiivne ning võib sattuda ja tekitada eluohtliku situatsiooni. Muid abinõusid peale hoolekandeasutusse paigutamise tema suhtes kasutada ei ole võimalik, kuna haigeks ta ennast ei pea ja ravimeid ambulatoorselt ei võta. Ekspertiisiakti järgi ei võimalda I V vaimne seisund tal kohtuistungil osaleda. I V isiklikult ärakuulamisel kohtu poolt võivad tuleneda kahjulikud tagajärjed, tal võib süveneda paranoilisus ning ta võib muutuda agressiivseks. Aktist selgub, et I V on ka varem esinenud psüühika häireid ning ta oli statsionaarsel ravil. Esimest korda tema sattus psühhiaatriahaiglasse 22-aastaselt. Diagnoosiks oli pandud paranoidne skisofreenia.
9.Avaldusele lisatud teatiste ja pöördumiste (tl 7-16) kohaselt käitub I V imelikult ning häirib ja ohustab teisi inimesi (ründab maja inimesi ja lapsi, võtab ja jätab hooletusse loomi, magab koridoris, elab asotsiaalset elu – ööbib koridorides, karjub ja ehmatab möödujaid, ei oska mõistlikult käituda gaasi ja tulega, elektririistadega ja muu olmetehnikaga) sellega ohustab I V enda ja teiste inimeste elu. Viru Maakohtu 13.06.2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-23708 paigutati I V esialgse õiguskaitse korras ravile psühhiaatriahaiglasse.
10.Avaldusele lisatud fotodelt on näha, et tema korteri seisund – heakord, hügieen - ei sobi normaalseks elamiseks, mis tõendab, et I V ei ole võimeline ise enda eest hoolitsema ning vajab pidevat järelevalvet ja kõrvalabi.
IV Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused
11.Kohus leiab, et Sillamäe Linnavalitsuse avaldus I V hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kolme asjaolu üheaegsel esinemisel: 1) isik on vaimuhaige või alkohoolik või narkomaan; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda üheks aastaks. SHS § 19 lg 2 järgi kui isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud. I V ei ole andnud nõusolekut tema paigutamiseks hoolekandeasutusse ning ta ei pea ennast haigeks, seetõttu tuleb otsustada tema paigutamine kinnisesse asutusse ilma tema nõusolekuta. SHS § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks.
13.Perekonnaseaduse (PkS) § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. PkS § 95 lg 5 järgi täidab eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni eestkosteasutus. Kuna Irina Vzdorova sugulased keeldusid eestkostja ülesannete täitmisest ning tema abikaasa on surnud, peab eestkostja ülesandeid täitma Sillamäe Linnavalitsus kuni eestkostja määramiseni.
14.(TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks.
15.TsMS § 524 lg 5 p 1 järgi ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda I V vaimne seisund teda ära kuulata kohtuistungil. Seega kohus otsustas I V isiklikult ära kuulata SA Narva Haiglas.
16.Kohus leidis, et ekspertiisiaktiga on tõendatud, et I V on vaimuhaige, kes ei oska aru saada oma tegude tähendusest, ei tule ravi ja igapäevase eluga toime. Tema käitumine näitab, et hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel on I V ohtlik teistele kui ka iseenda elule ja tervisele. I V vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet ning seetõttu ei ole väljaspool erihooldekodu muude abinõude kasutamine piisav ohutuse tagamiseks. Arvestades psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus et I V suhtes on põhjendatud tema paigutamine kinnisesse asutusse üheks aastaks.
17.Kohus on tuvastanud, et I V põeb vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. Tema vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Kohus on tuvastanud, et I V käitumine on psühhootiline, skisofreeniline. Varem on ta olnud agressiivne teiste suhtes ning praegu on ta rahutu ja impulsiivne. Seega leiab kohus, et I V on ohtlik nii endale kui ka teistele ning ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama.
18.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, I V ja teistele kaaskodanike elu ja tervise kaitseks on vajalik tema hoidmine kontrollitud järelevalvega keskkonnas, sest tal puudub haiguskriitika, ta ei manusta vabatahtlikult ravimeid, käitub mõtlematult, impulsiivselt, on agressiivne, ise ei pea end vaimselt haigeks ja seega võib sattuda ohtlikku olukorda kuna seab oma käitumisega ohtu iseenda ja teised inimesed.
19.Kohus leiab, et I V vajab ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hooldust. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik I V suhtes kasutada muud abinõud kui tema paigutamist ja nõusolekuta hooldamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses erihooldusteenusel. Eelpool toodud põhjustel ning uurinud esitatud tõendeid leiab kohus, et esinevad asjaolud I V kinnisesse asutusse paigutamiseks üheks aastaks.
20.TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda.
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.