Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.01.2010 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-10443
Tsiviilasi
KKhagi AE & T AB Eesti Filiaali vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ,hüvituse saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KK(ik xxx,elukoht xxx) Kostja AE & T AB Eesti Filiaal (registrikood xxx,asukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
10.12.2009 ,avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja KK Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Kruusmaa Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Sander
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada KKtöölepingu lõpetamine AE &T AB Eesti Filiaali poolt 13.02.2009 a.TLS § 86 p.4 alusel ebaseaduslikuks ja lugeda ta töölt lahkunuks omal algatusel 13.02.2009 a. Välja mõista AE &T AB Eesti Filiaalilt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitus KKkasuks tema nelja kuu keskmise palga ulatuses summas 111 720 (ükssada üksteist tuhat seitsesada kakskümmend) krooni (bruto) .Väljamaksmisel arvestada asjaoluga,et KKon hüvituse ühe kuu keskmise palga ulatuses juba kätte saanud.Väljamaksmisele kuuluv summa on 83 790 krooni (bruto).
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AE & T AB Eesti Filiaali kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;vastasel juhul loetakse,et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures ravimikonsultandi ametikohal töölepingu nr.52 alusel alates 06.10.2003 a. 14.01.2009 esitas tööandja käskkirja ,milles teatas,et lõpetab töölepingu alates 13. 02.2009 a.TLS § 86 p 4 alusel.Esitatud teates ei nähtu töölepingu lõpetamise alus,asjaolud ega vajadus.Hagejale jääb arusaamatuks töölepingu lõpetamise alus,ta leiab,et on täitnud oma töökohustusi korrektselt ,samuti ei ole tal terviseprobleeme. Töölepingu lõpetamisel mittevastavuse tõttu oli tööandjal võimalus ja kohustus pakkuda teist tööd,kuid kostja seda ei teinud. Hageja leiab,et töölepingu lõpetamine temaga oli ebaseaduslik,mistõttu palub tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.4 alusel ebaseaduslikuks ja kostjalt välja mõista hüvitus tema kuue keskmise kuupalga ulatuses .Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.Kostja taotleb nõude osas aegumise kohaldamist.Kostja on lõpetanud töölepingu hagejaga seaduslikult.Hageja töö nõudis väga head suhtlemisoskust,millega hageja sai hakkama.Majandusolukorrast tingituna kallimate ravimite müügimahtude vähenemine ja odavama hinnaklassiga ravimite müügiletulek tingis veelgi kõrgemate nõudmiste esitamise hageja suhtlemisoskusele.Alates 2008 a augustist ilmnesid visiidijälgimise vormides hageja vajakajäämised tema tööoskustes.Hageja pidi uurima arsti käest ,millist ravimit ja miks arst eelistab,uurima muutuste võimalikkust konkreetse arsti raviharjumustes jne,leidma rohkem patsiente kõrgema hinnaga ravimile.Hageja ei suutnud muutunud majandusolukorras arste veenda kallima hinnaga ravimite eelistes ja kasulikkuses.Konkurentsi tekkimisel turul ja majandusolukorra halvenemisest tingituna kallima hinnaga ravimite läbimüük vähenes ja 2008 a. müügieesmärke ei saavutatud. Hageja oli teadlik töölepingu lõpetamise põhjustest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus,kuulanud ära poolte seletused, tunnistaja ütlused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Töölepingu nr.52 kohaselt on hageja võetud tööle ravimikonsultandina 6.10.2003 a. (I kd,tlk 3-4).Lepingu p.3.1 kohaselt pidi töötajal olema muu hulgas meditsiinialased teadmised ning esindamisealased oskused,et täita tööülesandeid kogu töövõtu perioodi jooksul. Lepingutingimusi on täiendatud 17.04.2006 a. sõlmitud töölepinguga (I kd,tlk 5-7). Hagejale 31.10.2005 koostatud ametikirjeldusest nähtuvalt on ravimikonsultandina töötamise eelduseks muu hulgas väga hea suhtlemis-ja koostööoskus. 14.01.2009 on kostja koostanud käskkirja nr 10-1/1 (I kd,tlk 9) ,milles teatatakse hagejaga töölepingu lõpetamisest 13.veebruaril 2009 a. Töölepingu seaduse § 86 p.4 alusel. Töölepingu nr.52 lõpetamine on vormistatud töölepingu lisana nr.8 (I kd,tlk 8),mille kohaselt tööleping on lõpetatud TLS § 86 p.4 alusel ja töölepingu lõpetamise päev on 13.02.2009 a. Hageja leiab,et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik,ei nähtu ,milles seisnes tema mittevastavus ametikohale,talle ei pakutud teist tööd,mistõttu taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ning töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust tema kuue keskmise kuupalga ulatuses. Kostja leiab ,et hageja nõue on aegunud, palub kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kuni 1.07.2009 a. kehtinud Töölepinguseaduse (TLS) § 143 lg.2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul,arvates päevast,mis järgnes päevale ,mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Seega on aegumistähtaja kulgemise algus seotud õigusrikkumisega või sellest teadasaamisega. Kohus leiab,et kostja 14.01.2009 a. koostatud käskkirja näol töölepingu lõpetamisest teatamise kohta ,ei ole tegemist veel hageja õiguste rikkumisega.TLS § 72 lg.1 kohaselt on tööandja ja töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele kirjalikult ette teatama .Samas võidakse töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatest teise poole nõusolekul loobuda. Kohtu hinnangul on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise ühekuulise tähtaja alguseks töölepingu lõpetamise päev,seega 13.02.2009 .Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-159-05.Hagi on kohtule esitatud 12.03.2009a. Seega leiab kohus,et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud TLS § 86 p.4 alusel .Nimetatud alusel võib tööandja töötaja töölepingu lõpetada ,kui selle põhjuseks on töötaja suutmatus täita oma tööülesandeid nõutaval viisil.See suutmatus võib väljenduda ebapiisavas tööoskuses või olla tingitud tervisest. Hageja töölepingu lõpetamise teade ei sisalda TLS § 87 1.1 sätestatud tööandja kohustust töölepingu lõpetamise vajaduse põhjendamisest.Samuti ei kajasta töölepingu lõpetamise kanne töölepingu lõpetamise alust. TLS § 73 lg.1 sätestab,et tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande ,milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile,lõikele ja punktile,samuti töölepingu lõpetamise päev,töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine.
Kostja vastusest hagile ilmneb ,et töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu,et hageja ei suutnud muutunud majandusolukorra ja turusituatsiooni tingimustes oma väljakujunenud töömetoodikat ning suhtlemisstiili väidetavalt muuta,mistõttu vähenes kallima hinnaga ravimite läbimüük ning 2008 a. müügieesmärki ei saavutatud. Et hageja on oma tööga,mis eeldab väga head suhtlemisoskust ,viie aasta jooksul edukalt toime tulnud,kinnitab nii kostja kui kostja tunnistaja KN.Hageja heade töötulemuste eest on talle 2007 a igas kvartalis ja 2008 a I ja II kvartalis makstud preemiat. Kostja kinnitusel ilmnesid probleemid hageja tööoskustes siis,kui algas majanduskriis ja ravimiturule tekkis hageja poolt tutvustatavale ravimile odavama hinnaga konkurent ning kallima hinnaga ravimi läbimüük vähenes (I kd tlk 23).Kostja leidis ,et nimetatud muutused tingisid veelgi kõrgemate nõudmiste esitamise hageja suhtlemisoskusele. Kostja ei ole tõendanud hageja töölepingu lisaks olevas ametikirjelduses ravimikonsultandilt nõutava väga hea suhtlemis- ja koostööoskuse nõudele lisaks veelgi kõrgemate nõudmiste olemust ega nende püstitamist. Kostja väitel põhineb hinnang hageja tööle hageja visiitide regulaarsel jälgimisel.Kohtule esitatud visiidijälgimise vormidel (I kd tlk 116-125) on ära toodud piirkonna juhi poolt 1-2 korda kuus jälgitud hageja visiidid.Nimetatud vormidel on ära toodud muu hulgas ka hageja tugevad ja arendamist vajavad küljed Kohus leiab,et viidatud vormidel hageja tegevuse arendamist vajav külg tulenes suures osas visiidi eesmärgist,milleks oli põhiliselt arstidele kallima hinnaga ravimi eelistamise selgitamine ja patsientidele väljakirjutamise võimaluste otsimine,konkurendi väljaselgitamine.Selleks on hagejat soovitatud muu hulgas ”urgitseda kõikvõimalikke harjumusi,veendumusi”.Kostja on sellest ettepanekust järeldanud,et hagejal esinevad vajakajäämised kliendi kasutamisharjumuste ja vajaduste väljaselgitamisel (Ikd tlk 188). Kohus leiab,et kostja selline ettepanek ei tõenda hagejal väidetavat tööoskuste puudumist,kuna ettepanek tulenes eesmärgist,mille täitmine kujunenud majandussituatsioonis oli ka kostja arvates keeruline. Tunnistaja KN ,kes oli hageja otsene ülemus,ütluste kohaselt esinesid puudused hageja töös alates märtsist aprillist 2008 selles,et visiidid olid arstiga kokku leppimata ning puudus diskussioon arstiga. Kohtu hinnangul ei tõenda visiidi kokku leppimata jätmine tööoskuste puudumist,pigem töökohustuste ebakohast täitmist. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hageja väitega,et tööleping hagejaga lõpetati mitte tööle asumisel kokkulepitud tööoskuste puudumise tõttu vaid kostja poolt esitatud kõrgendatud nõuetele väidetava mittevastavuse pärast. Asjakohatu on kostja väide ,et hageja ebapiisavat tööoskust kinnitab fakt,et vaatamata majanduslangusele ning odavamate ravimite turuletulekuga näiteks Tartus, kõrgema hinnaga ravimi turuosa ei ole langenud. Kohus leiab,et majanduskriisi tingimustes ja uute odavamate ravimite turule ilmumise tagajärjel müügitulemuste vähenemine ei saa olla pikaajalise töökogemusega ja väga hea suhtlemisoskusega hagejaga töölepingu lõpetamise aluseks hageja väidetavalt ebapiisava tööoskuse tõttu. Kui hageja rikkus oma töökohustusi ,saanuks tööandja töölepingu hagejaga lõpetada teisel TLS alusel.
Eeltoodu alusel leiab kohus,et töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p.4 alusel töötaja mittevastavusel oma ametikohale ebapiisava tööoskuse tõttu ,tuleb tunnistada ebaseaduslikuks. ITLS § 28 lg.1sätestab,et ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel,mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks ,või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p4 alusel on ebaseaduslik ka seetõttu,et hagejale ei pakutud teist tööd. TLS § 101 lg.4 kohaselt võib tööandja lõpetada § 86 p4 ettenähtud alusel töölepingu,kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui töötaja on keeldunud pakutud tööst. Et kostjal oli võimalus hagejale teist tööd pakkuda tõendab kostja juures assistendina töötanud Maris Prii e-kiri (I kd tlk 146),kes 02.09.2009 a. teatas kostjale,et on otsustanud kostja juurest lahkuda hiljemalt veebruari lõpus sõltuvalt sellest ,kui kiiresti suudetakse talle asendaja leida. Tööleping hagejaga lõpetati 13.02.2009. Kohus leiab,et kostja väide nagu ei oleks kõrgharidusega ,arvutikasutamise oskusega,väga hea suhtlemisoskuse ning kostja töö spetsiifikat erialaselt tundev hageja saanud hakkama assistendi (sekretäri) tööga ,ei ole tõsiseltvõetav. TLS § 117 lg.1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist,töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitust tema kuue kuu keskmise palga ulatuses, lähtudes kuu brutopalgast 27 930 krooni. Kostja hageja kuupalga suurusele vastu ei vaidle,kuid leiab,et hageja nõue 6 kuu keskmise palga suuruse hüvituse saamiseks on põhjendamata,hagejale on hüvitis ühe kuupalga ulatuses juba välja makstud. ITLS § 30 lg.2 järgi mõistab töövaidlusorgan töötajale töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduse rikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Kohus ,arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid s.h hageja töösuhte kestvust,seadusrikkumise iseloomu töölepingu lõpetamisel,leidis,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitus nelja kuu keskmise palga ulatuses brutosummas 111 720 krooni.Pooled kinnitavad,et käesolevaks ajaks on kostja maksnud hagejale hüvitist TLS § 90 lg.1 p.2 alusel ühe kuu keskmise palga ulatuses.Seetõttu kuulub kostjalt brutosummana välja maksmisele 83 790 krooni . TsMS § 162 lg.1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool ,kelle kahjuks otsus tehti,seega kostja. TsMS § 174 lg.1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlskamääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.