2-09-62493/19 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

10.TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus eestkoste osas kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostetav, tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Avaldus Kohtule esitatud avalduse (tl 1) kohaselt on T Š raske puudega inimene. T Š on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks ei ole T Š võimeline. Ta ei ole suuteline enda eest hoolitsema, ostma toiduaineid, kasutama rahalisi vahendeid enda toimetulekuks. T Š vajab igapäevaseks eluks kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. T Š võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju enda ja teiste inimeste elule, tervisele või varale. Oma tegevusega häirib ta teiste isikute rahu ja seab ohtu ka nende elu. T S elab koos isaga A S, kes aga oma vanuse ja tervise tõttu ei soovinud olla eestkostjaks. T Š vend V Š on avaldanud soovi olla õe eestkostjaks (tl 16, 22). Avaldaja leiab, et V Š omadused ja võimed ning suhted õega võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. Seega palub avaldaja määrata T Š eestkostjaks tema vend V Š ning keelata T Š teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 30.12.2009.a aktist nr 65 (tl 53) nähtub, et T S kannatab kroonilise psüühilise haiguse paranoidse skisofreenia vormis, psühhopaatiasarnase defektiga. Psüühikahäired ulatuvad väljendunud tasemini ning on takistuseks T Š oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, s.h teha tehinguid. Eksperdi arvamuse kohaselt ei võimalda T Š vaimne seisund teda üle kuulata kohtuistungil, aga ka tema tavalises keskkonnas, kuna see ärritaks teda ning tekitaks tervisele kahjulikke tagajärgi. T Š vajab igapäevaseks eluks eestkostjat. Eestkostjat vajaks T Š Kohtuistung ja puudutatud isikute seisukohad 19.01.2010.a toimunud kohtuistungil kinnitas avaldaja, et jääb oma avalduse juurde. V Š toetas oma avaldust, et on nõus olema T Š eestkostjaks.

V Š ütles, et tema õde oli ka enne ravil, kuid ei ole kunagi olnud kinnises asutuses ning praegu keeldub vabatahtlikult ravist. V. Š on tutvustatud kõiki eestkostet puudutavaid kohustusi ja õigusi A S on nõus, et V Š saaks oma õe eestkostjaks. A S sõnadel ei lase T. Š teda enda tuppa ning kui tema püüab tuppa sisse saada, siis hakkab karjuma ja märatsema. A S kutsus mitu korda T. Š kiirabi, kes on teinud Š rahustavaid süste. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kolme asjaolu üheaegsel esinemisel: 1) isik on vaimuhaige või alkohoolik või narkomaan; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda üheks aastaks. SHS § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Perekonnaseadus (PkS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Sama seaduse § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks.