6.Eestkostjal tuleb esitada eestkosteasutusele kirjalik aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta 1 (üks ) kord aastas.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
AVALDUS
1.T.P. esitas kohtule avalduse T-T.G.le eestkoste seadmiseks ja palus ennast määrata mehe õe eestkostjaks.
KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUSE ARVAMUS
2.Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse töötajad külastasid puudutatud isikut T-T.G.t tema elukohas xxx. Puudutatud isik elab koos oma mehe õe T.P.i ja venna Augustin-B. P.. Kodukülastusel selgus, et puudutatud isik ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline oma tegudest aru andma ega neid juhtima. Puudutatud isik vajab toimetulekuks igapäevast kõrvalabi ja juhendamist ning tema toimetulek on tagatud avaldaja poolt. Vestluses sotsiaaltöötajatega avaldas T-T.G.soovi T.P.i määramiseks tema eestkostjaks. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus kui eestkoste- ja hooldusorgan on seisukohal, et T.-T.le G.le tuleb määrata eestkostja kuna viimane ei ole võimeline oma tegevusest aru saama ega seda juhtima. T.P.i tervislik seisund võimaldab olla eestkostja. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus palub T.P.ile anda esindusõigus T-T.G. suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. (tl 18)
KIVIÕLI LINNAVALITSUSE ARVAMUS
3.Kiviõli Linnavalitsuse sotsiaaltöötaja külastas avaldajat ja puudutatud isikut T-T.G.t nende elukohas. Avaldaja, tema abikaasa ning puudutatud isik elavad kahetoalises mugavustega korteris, kus on olemas vajalik sisustus. Korteris on piisavalt ruumi kõigi kolme jaoks. Perekonna sissetulekuks on vanaduspensionid. T-T.G.on sügava puudega vanaduspensionär. Vestlusest jäi mulje, et vanuril on mälu nõrk, iseseisvalt ta asjadest aru ei saa ning vajab pidevat kõrvalabi ja juhendamist. Korterist ta iseseisvalt väljas ei käi. T.-T. G. tunnistas, et vajab eestkostjat igapäevaeluga toimetulekuks. T.P. on nõus olema eestkostjaks. (tl 20)
KOHTUPSÜHHIAATRILINE EKSPERTIIS
4.Tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 36 kohaselt pöördus T-T.G. esmakordselt psühhiaatri vastuvõtule 2009.a märtsikuus, patsiendil oli peaaju infarkt. Mais 2009.a toodi psühhiaatriahaiglasse seetõttu, et lahkus kodust, kui sugulased püüdsid teda takistada, kakles nendega ega mõistnud, kus hetkel viibis. Osakonnas püsis halvasti, püüdis kogu aeg püsti tõusta ja kuhugi minna. Patsient on võimeline nimetama sünniaastast, kuid
sünnipäeva ega vanust ei tea. Uuesti hospitaliseeriti 27.09.2009 – jättis unetabletid võtmata, ei mäletanud, kuidas võtta vererõhurohtusid. Tekkis tuju alanemine, enesehaletsus. Ülevaatusel Kiviõli Hooldekodus lamas hoolealune palatis, pooleldi unes - pooleldi ärkvel, praktiliselt ei pööranud tähelepanu tema poole pöördumistele. Õla peale koputamisel avab silmad, räägib midagi ebaselget. Lõhnab uriini ja roega. Patsienti toidab personal, hooldekodus liikumine voodi piires. Ekspertarstid jõudsid järeldusele, et T- T. G.il esineb orgaaniline dementsus, mis välistab tal mõistmast oma tegusid, neid juhtimast ja neile aru andmast. Võttes arvesse tema psüühilist seisundit ekspertiisi läbiviimise ajal, pole ta mitte ainult võimeline teostama oma kodanikuõigusi, vaid ka igapäevaseid elementaarseid tegevusi, iseseisvalt ta elada ei suuda. (tl 36-37)
PUUDUTATUD ISIKU ÄRAKUULAMINE
5.Lähtudes TsMS § 524 lg 1 sätestatust, kuulas kohtunik Kiviõli Hooldekodus ära puudutatud isiku T-T.G. .Kohus sai ärakuulamise teostada peale haigla gripigarantiini lõppemist . TT.G.lamas voodis (voodihaige). Puudutatud isiku sõnul on T.P. tema sugulane, vennanaine. Kiviõli Tervisekskuses on hoolealune rahul, ta teab, et asub haiglas. Haigla asukohta ta ei tea, asukoha kohta ütleb, et see asub Narva linna lähistel. Asutuse täpset nimetust ei tea. Tahab väga T.P.ki näha, räägib, et on teadlik sellest, et vennanaine muretseb ja nutab tema pärast (tl 52).
PUUDUTATUD ISIKU ESINDAJA SEISUKOHT
6.Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm on seisukohal, et T-T.G.on isik, kes vajab eestkostjat. Tema varalisi asju on tegelikkuses kogu puudutatud isiku haiguse aja ajanud tema vennanaine (avaldaja). Puudutatud isiku haiglasoleku ajal on varaliste asjade ning olme eest hoolitsemise täielikult üle võtnud T.P.. Puudutatud isiku tütar elab Saksamaal, poeg on surnud, poja lapsed on täisealised, elavad Tallinnas ning vanaemaga suhtlevad minimaalselt. Lähedastest ongi alles ainult vend ja vennanaine. T-T.G.on voodihaige, tema mälu ja arusaamad on täielikult häiritud, isik on kaotanud peaaegu kogu kõnevõime ega taju ümbritsevat. Raviarstide sõnul toideti teda alguses üksnes sondiga, nüüd toidetakse süstlasondiga. Esindaja on seisukohal, et oma varalisi asju puudutatud isik ilmselgelt ajada ei suuda. Esindaja ei ole kindel, kas isik mõistaks üldse eestkoste tähendust või funktsiooni. T.P. on sobivaim isik T-T.G. eestkostjaks. Esindaja leiab, et eestkostja ülesanded – korraldada eestkostetava igapäevaelu, tehinguid teha, ametiasutustega suhelda, korraldaja ja käsutada tema vara arvestades PkS § 99 ja 100 toodud piiranguid. Esindaja palub mitte võimaldada eestkostetaval teha tehinguid, kuivõrd isik ei ole selleks suuteline Kuna ei ole alust arvata, et esindatava vaimne seisund paraneks määral, mis muudaks küsitavaks eestkoste vajaduse, määrata maksimaalseks tähtajaks so viieks aastaks. Esindaja palub tunnistada T-T.G. valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, millega ta kaotab hääletamise õiguse. Kuivõrd isik ei suuda seda õigust iseseisvalt lahti mõtestada ega realiseerida. Esindaja leiab, et puudub vajadus rakendada PkS § 101 lg 2 sätestatud igaaastase vara valitsemise kohta kirjaliku aruande esitamise kohustust.
KOHTUISTUNG 19. NOVEMBRIL 2009
7.Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodu juurde ja palus määrata ennast T-T.G. eestkostjaks. Kohtla-Järve Linnavalitsuse, Kiviõli Linnavalitsuse esindajad ja puudutatud isiku esindaja toetasid avaldust ja leidsid, et kuna puudutatud isiku näol on tegemist voodihaige isikuga, kes oma eluoluga iseseisvalt toime ei tule ega oma asju ajada ei suuda, vajab ta eestkostjat.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Kohus tuvastas, et T-T.G.le on arstliku ekspertiisi otsusega nr 514386 20.05.2009 määratud sügav puue (tl 7-8) Lähtudes TsMS § 522 lg 1, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 39 kohaselt T. T. G.il esineb orgaaniline dementsus, mis välistab tal mõistamast oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda. Ei ole võimeline teostama oma kodanikuõigusi, vaid ka igapäevaseid elementaarseid tegevusi, iseseisvalt ta elada ei suuda.
10.Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 seatakse eestkoste piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 523) kogub ja esitab kohtu korraldusel eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Kiviõli Linnavalitsus kui eestkosteasutus on arvamusel, et TT.G.le tuleb eestkostja määrata ning eestkosteasutuse arvates ei esine takistusi, mistõttu ei saaks avaldaja T.P. olla T-T.G. eestkostja. Linnavalitsuste esindajad leidsid menetluse käigus, et avaldaja on sobivaim isik puudutatud isiku eestkostjaks.
12.Vastavalt PkS § 95 lg 2, võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Avaldaja T.P. on nõus enda määramisega T-T.G. eestkostjaks. T.P.i määramisega T-T.G. eestkostjaks on nõus nii eestkosteasutus kui puudutatud isiku esindaja.
13.PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.
Tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste selgituste põhjal on kohus seisukohal, et T.P.i isikuomadused on sobivad eestkostja määramiseks. Arvestades asjaolu, et avaldaja on puudutatud isiku ainus lähedane sugulane, kes viimase eest hoolt kannaks, ei ole sobivamat ja usaldusväärsemat isikut eestkostjaks. Lisaks eeltoodule on avaldaja sisuliselt eestkostja ülesandeid täitnud kogu puudutatud isiku haigusperioodil – 2009. a kevadest.
14.Vastavalt PkS § 98 lg 1 ja 2 on eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. PkS § 101 lg 1 ja 2 järgi on eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ning eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm ei pidanud oma kirjalikus seisukohas vajalikuks PkS § 101 sätestatud aruande esitamise kohustuse rakendamist ning kohus toetab siinkohal esindaja seisukohta.
15.Lähtudes TsMS § 526 lg 3, ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui 5 aastat. Kohus määrab T.P.i T-T.G. eestkostjaks 5 aastaks so kuni 28.01.2015.
16.Kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
17.Lähtudes eeltoodus ja juhindudes PkS § 92, 95, 97, 98, TsMS § 523, § 526, § 557 lg 3, määrab kohus T-T.G. eestkostjaks T.P.i 5 (viieks) aastaks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.