2-08-86344/32 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

kohtus ei saa suurendada nõuet ja hagis saab esitada samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonis ja palub välja mõista hageja kasuks hüvitis kahe ja poole keskmise kuupalga ulatuses, s.o. 40 409,60 , võttes aluseks keskmise tööpäeva tasu 734,72 krooni ja tööpäevade arvuks perioodil 30.09.2008 kuni 15.12.2008 kahe ja poole kuu 55 tööpäeva 734,72 x 55= 40 409,60 krooni. II Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse /tl. 1-2/ kohaselt, mille hageja on kohtule esitanud, töötas hageja tööandja juures alates 19.07.2007.a allmaatöölisena, mille kohta oli sõlmitud kirjalik tööleping nr 19994. vastavalt töölepingu p 1.4, leping oli sõlmitud tähtajaks 4 kuud, kuni 18.11.2007.a. Töösuhted tööandjaga jätkusid peale töölepingu tähtaja lõppemist 18.11.2007.a. Kumbki pooltest ei nõudnud töölepingu lõpetamist, uut töölepingut ei sõlmitud. 17.12.2007.a oli hageja poolt kirjutatud avaldus tootmisjaoskonda nr 4 üleviimise kohta. Hageja avaldus rahuldati ning oli uuele töökohale üle viidud määramata tähtajaks, mis on tõendatud 18.03.2008.a töölepingu muutmisega. Hiljem hageja 17.12.2007.a avaldusele ilmus tootmisosakonna nr 4 juhataja V. Ivanovi resolutsioon selle kohta, et ta on nõus võtma hageja tööle mäetöölise õpilasena kuni 30.09.2008. 25.06.2008.a oli tööandja poolt kehtiva töölepingu p 1.2 tehtud muudatused selle kohta, et tööleping kehtib kuni 30.09.2008.a, hageja poolt oli dokument allkirjastatud, kuna hageja ei olnud teadlik selle sisust eesti keele mittevaldamise tõttu. 11.09.2008.a tööandja teavitas hagejat, et tööleping lõpeb 30.09.2008.a, TLS § 27 lg 1 p 2 alusel. 30.09.2008.a lõpetas tööandja töölepingu TLS § 77 alusel. Töövaidluskomisjoni 17.11.2008.a otsusega nr 9.1-02/3197, oli töölepingu lõpetamine tunnistatud ebaseaduslikuks ja tööleping loeti lõpetatuks 30.09.2008.a TLS § 79 alusel. Hageja kasuks mõisteti välja hüvitis 34 tööpäeva eest, s.t summas 24 980,48 krooni. Hageja leiab, et hüvitis peab olema välja mõistetud kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, mis moodustab 88 901,12 krooni ( 734,72 krooni x 121 päevaga). Hageja leiab, et kostja poolt on jämedalt rikutud tööseadusandlust, kuna tööandja lõpetas töölepingu hagejaga, kui ajutise töötajaga, kuid tööleping oli sõlmitud määramata ajaks. Hageja väidab, et tööandja võltsis dokumenti, kirjutades hageja teisele tööle üleviimise avaldusele juurde resolutsiooni hageja tööle võtmise kohta kuni 30.09.2008.a. Hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last ja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu hagejal ei ole sissetulekut ning puudub laenu tagasimaksmise võimalus. Hagejal ei olnud võimalust nõuda tööle ennistamist, kuna tekkinud olukorras teeks tööandja kõik selleks, et hageja taas vallandada, kuid seda juba alustel, mis ei kuulu rehabiliteerimiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitise kuue keskmise kuupalga ulatuses s.o summas 88 901,12 krooni. Hageja vähendas haginõuet ja lõplikuks nõudeks, mida hageja palub välja mõista kostjalt on hüvitis kahe ja poole kuu keskmise kuupalga ulatuses, s.o. 40 409,60. Hageja arvamuse kohaselt on hagiavalduses märgitud, et vastavalt töölepingu p 1. 4, tööleping oli sõlmitud tähtajaga 4 kuud, kuni 18.11 2007.a, hageja sai töölepingu tingimustest nii aru, kuna ei valda eesti keelt. Töölepingu p 1.2 ei ole märgitud töölepingu tähtaega. Vastavalt TLS § 27 lg 3 kui töölepingu tähtaeg on märkimata, loetakse tööleping sõlmitud määramata ajaks. Hageja väidab, et tööle võtmise avalduse blankett on hageja poolt täidetud osaliselt, read peale kuupäeva ei ole hageja poolt täidetud ning lepingu tähtaeg 19.07.2007-31.07.2008 ei ole hageja poolt kirja pandud ja lepingu tähtajast ei ole hagejat teavitatud. Isikliku kaardi allkirjastas hageja töölepingu lõppemisel, kanne töölepingu tähtajalisuse kohta võis olla tehtud mistahes ajal ja see

III Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja oma vastuses hagi ei tunnista .Vastuse kohaselt töölepingu punkti 1.2 kohaselt oli tööleping sõlmitud määratud ajaks. Inimliku eksimuse tõttu jäi töölepingu tekstis täpsustamata, missuguseks perioodiks oli tööleping sõlmitud. Hagiavalduses tunnistab ka hageja ise, et töölepingu näol oli tegemist määratud ajaks sõlmitud töölepinguga, mitte aga määramata ajaks sõlmitud töölepinguga. Hageja väide, et töölepingu tähtajaks oli töölepingu punkti 1.4 kohaselt 4 kuud, ei vasta tõele. Töölepingu punktis 1. 4 on selgesõnaliselt öeldud, et nimetatud punkt reguleerib üksnes katseaja kestvust, milleks oli 4 kuud. Pooled olid kokku leppinud, et tööleping on sõlmitud tähtajaga 31.07.2008, kuid see kuupäev on jäänud sisse kirjutamata töölepingu tekstis. Pooled lähtusid töölepingut sõlmides ja täites teadmisest, et tööleping on tähtajaline ja kehtib kuni 31.07.2008.a ning pärast 25.06.2008.a sõlmitud töölepingu muutmise kokkulepet pidi tööleping kehtima kuni 30.09.2008.a. Kostja lõpetas hagejaga Töölepingu kooskõlas määratud ajaks sõlmitud Töölepingu lõpetamiseks ettenähtud protseduuriga. Hageja poolt on täidetud ja allkirjastatud avaldus tööle lubamise kohta, kus töölepingu kehtivuseks on märgitud 19.07.2007.a- ja hiljem parandusega 31.07.2008.a. Hageja poolt on allkirjastatud isikukaart, mille punktis 10 on märgitud, et tööleping on sõlmitud määratud ajaks kuni 31.07.2008.a. Nimetatud avalduses nõustub Töövõtja enda tähtajalise töölevõtmisega kuni 31.07.2008. Poolte vahel on 25.06.2008.a. allkirjastatud töölepingu muutmise kokkulepe, millega pikendatakse määratud ajaks sõlmitud töölepingu perioodi kuni 30.09.2008.a. 30.09.2008.a on poolte vahel sõlmitud Töölepingu lõpetamise kokkulepe, mille punkti 12.2. kohaselt lõpetati Tööleping 30.09.2008 tähtaja möödumisel TLS § 77 alusel. 30.09.2008.a, hageja poolt lepingu lõpetamisel antud allkiri kinnitab nõustumist töölepingu lõpetamist kokkuleppel, mis näitab, et hagejal ei olnud mingeid pretensioone töölepingu lõpetamise suhtes. Kostja ei rikkunud määratud ajaks sõlmitud Töölepingu lõpetamisele ettenähtud nõuet.

Kostja möönab, et käesoleval juhul ei olnud töölepingus kuni 25.06.2008.a kokkuleppeni kirja pandud töölepingu kehtivuse tähtaega. ITLS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle oaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hageja ei saa kohtus suurendada ega laiendada hagi sel määral, nagu hageja seda tegi. Hagejal on töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel õigus nõuda maksimaalselt 2,5 kuu keskmise palga suurust hüvitist, mitte 6 kuu suurust, nagu hageja nõuab. Kostja leiab, et hüvitise väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kostja leiab, et kui kohus peaks siiski leidma, et Töölepingus sisalduvate puuduste tõttu tuleb Tööleping lugeda tähtajatuks, ja Tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult, palub kostja juhinduda ITLS § 24 lg 3. Kuna kostja leiab, et õiguslikus mõttes ei tohiks kostjalt hageja kasuks välja mõista mingit summat ja kostja palub jätta haginõuded täies ulatuses rahuldamata ning kostja menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostja jääb nii oma vastuses kui istungil seisukohale, et tööleping oli sõlmitud määratud ajaks, sellest oli hageja teadlik juba tööle asumisel. Tööle võtmise avaldusest, mis koosneb kolmest osast: täidab esimese osa ja allkirjastab töötaja, teise personalispetsialist ja kolmanda jaoskonna /osakonnajuhataja. Hageja töölepingu kehtivuse periood on nimetatud teises ja kolmandas osas. Avalduses nähtub, et üheks tingimuseks et, jaoskonna/osakonnajuhataja aktsepteeris hageja töölevõtmise üksnes tähtajaliselt kuni 31.07.2008.a.kostja juhib tähelepanu, et käesoleval juhul oli see osa täidetud vene keeles ehk hageja emakeeles. Hageja väide, et tema täitis tühja blanketi esimese osa ja teine ja kolmas osa täideti hiljem ilma tema teadmata, ei vasta tegelikkusele. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ei saanud avaldust enne personaliosakonda esitadagi, kui kolmas osa on täidetud. Isikukaardi allkirjastab töötaja kahel korral, esimest korda tööle võtmisel ja teist korda töölepingu lõpetamisel. Seega hageja eksib, kui väidab, et ta on isikukaarti allkirjastanud ainult töölepingu lõpetamisel, hageja tegi seda ka tööle võtmisel. Isikukaardil on kirjas ka töölepingu tähtaeg ning hageja on kaks korda isikukaarti allkirjastanud, järelikult on hageja sellise tähtajaga nõustunud. Töölepingu lõpetamisel, kui hageja ei oleks nõustunud töölepingu lõpetamise alusega või asjaoluga, et tööleping oli tähtajaline või töölepingu lõpetamise kokkuleppes nimetatud mis tahes asjaoluga, siis pidanuks hageja seda ka selgesõnaliselt nii verbaalselt kui ka kirjalikult ka väljendama tööandjale. Kuna hageja allkirjastas lõpetamise kokkuleppe mistahes märkusteta, siis sellega hageja väljendas nõustumist kõigi kokkuleppes kirjutatud asjaoludega. Hageja on käesolevas vaidluses rajanud oma positsiooni peamiselt sellele, et hageja ei saanud aru nende dokumentide sisust, mida ta allkirjastas. Kostja on seisukohal, et kui inimene allkirjastab dokumendi, siis oma allkirjaga ta kinnitab, et ta nõustub dokumendi sisuga. Hageja ei ole kordagi kostjale öelnud, et ta ei mõista allkirjastatud dokumendi sisu. Kostja on seisukohal, et hageja on mõistnud ja nõustunud nende dokumentide sisuga, millele ta on alla kirjutanud. Vastupidiseks seisukohaks puuduvad mistahes alused. Kostja on jätkuvalt arvamusel, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja hageja nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kostja ei oma vastuväiteid nõude vähendamise osas, kuna nõude vähendamine on hageja õigus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

töölepingu ebaseaduslikult. Hageja leiab, et temaga sõlmitud tööleping oli määramata ajaks sõlmitud leping. Kuigi hiljem tehti töölepingu muudatus, kus oli ka näidatud lepingu lõppemise tähtaeg, on hageja seisukohal, et tähtajatu tööleping ei saa muutuda tähtajatuks lepinguks. Hageja on töölepingu lõpetamise vaidlustanud Töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon oma otsusega tunnistas Töölepingu lõpetamise TLS § 77 järgi ebaseaduslikuks ja Tööleping on loetud lõppenuks 30.09.2008 TLS § 79 alusel. Töötaja poolt TLS § 117 lg 2 alusel esitatud hüvitise nõue rahuldati osaliselt ja mõisteti temamale hüvitis summas 24 980, 48 krooni. Töötaja temale määratud osalise hüvitise suurusega ei nõustunud ja esitas hagi kohtule ja palub välja mõista kostjalt ebaseadusliku lepingu lõpetamisega seoses hüvitis 2,5 kuu keskmisse päevapalga ulatuses. Arvestuse aluseks on võetud kostja poolt esitatud keskmise päevatasu suuruse, mis vastavalt esitatud õiendile on 734,72. Kuna töötaja oli sunnitud puuduma 55 päeva perioodil 30.09.2008 kuni 15.12.2008, siis hüvitise suurus on 734,72 x 55 = 40 409,60 krooni. Kostja hagiga ei nõustu, kostja möönab, et töölepingu sõlmimisel on tekkinud inimlik eksitus ja on jäänud märkimata lepingus tähtaeg, mis ajani tööleping pidi kehtima, kuid hageja teadis juba tööle võtmisel, et tegemist on tähtajalise töölepinguga. Seda, et leping on tähtajaline, oli juba eelnevalt töötajale teavitatud ja ka avalduses näidatud, mis ajani ta on tööle võetud. Pealegi kirjutas hageja töölepingu muudatusele alla, kus oli näidatud tähtaeg, mis ajani leping oli sõlmitud. Kuna töövaidlus on tekkinud ajavahemikul 2007 -2008 ( töölepingu sõlmimine 19.07.2007 ja lõpetamine 30.09.2008) aastal , kohaldab kohus asja lahendamisel töövaidluse tekkimise ajal töövaidlust reguleerivaid seadusi. Kohus on tuvastanud, et Hageja ja Kostja vahel oli sõlmitud Tööleping nr 19994 19.07.2007. Lepingu p.1.2 sätestab „Tööleping on sõlmitud määratud ajaks.“ Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS § 26 lg 1 kohaselt peavad töölepingus olema tingimused ja andmed. P.3 kohaselt peab tähtajalise töölepingu korral olema töölepingus töölepingu kestus ja alus. TLS § 27 lg 2 kohaselt võib määratud ajaks sõlmida töölepingu : -teatud töö tegemiseks; -ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks; -tööde mahu ajutisel suurendamisel; -hooajatööde tegemiseks; -kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustus; -seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrustega ettenähtud korras. Riigikohtu otsuses 3-2-1-9602 on Kolleegium andnud hinnangu tähtajalise töölepingu sõlmimise nõuetele TLS § 27 mõistes. Lahendis on riigikohus öelnud:“ Määratud ajaga töölepinguid võib sõlmida üksnes TLS § 27 lg-s 2 loetletud juhtudel. See loetelu on ammendav ning tööandja ei saa seda täiendada.“--------„ TLS § 27 lg 2 meelevaldse laiendamise korral peavad kohtud kohaldama TLS § 15, mis sätestab töötaja olukorda halvendavate töölepingutingimuste kehtetuse.“ TLS § 27 lg 3 kohaselt kui töölepingus on märkimata tähtaeg, loetakse tööleping sõlmitud määramata ajaks. Seega ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et hageja teadis või pidi teadma töölepingu sõlmimisel ja avalduse esitamisel, et tegemist on määratud ajaks sõlmitud töölepinguga. Leping oli vastavalt TLS § 27 lg 3 sõlmitud määramata ajaks.

Hageja on lähtunud nõude esitamisel hüvitise arvestamisel kostja poolt väljastatud õiendist, mille kohaselt oli hageja keskmine tööpäeva tasu 734,72. Hageja on arvestanud tööpäevade arvuks perioodil 30.09.2008- 15.12.2008 55 tööpäeva, ja nõude summaks tuleneb vastavalt tööandja ( kostja) poolt esitatud õiendile 734,72 x 55 = 40 409,60 krooni. Vastavalt TLS § 117 lg 1 töölepingu ebaseadusliku lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu aluse formeeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Vastavalt Individuaalse Töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 3 kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt võib avaldaja esitada hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hagi on esitatud vastavalt TLS § 117 lg1 ja ITLS § 24 lg 3. Kohus leiab, et eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele summas 40 409,60 krooni . V Tõendid, mis kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata Kohtuotsuse tegemisel jätab kohus arvestamata TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 kohaselt kohtule esitatud avalduse töölevõtmisel, millele on töödejuhataja omakäeliselt kirjutanud tähtajad ja teisele töökohale üleviimise avalduse, millel on märge tähtaja kohta ( mõlemad töödejuhatajate poolt käsitsi kirjutatud) ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna esitatud tõendid ei oma tähtsust vaidluse lahendamisel. Vaidluse lahendamisel lähtub kohus sõlmitud Töölepingust ja Töölepingu seadusest. Samuti ei oma tähtsust kohtus üle kuulanud tunnistajate- töödejuhataja ja personali spetsialisti ütlused. Ütlused olid vastuolulised ja vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda seadusest ja sõlmitud lepingust. Lepingu tähtajalisust või määramata ajaks sõlmituks ei saa tõendada tunnistajate ütlustega asjaoludes, kuidas vormistati avaldust tööle võtmisel või asjaoludest, mida keegi teadis või ei teadnud tööle võtmisel, kes ja millal tegi sellel käsikirjalisi märkusi . Vaidluse lahendamisel saab lähtuda töölepingust TL Seadusest mitte tunnistajate ütlustest. Samuti jätab kohus arvestamata kostja väite, et hageja teadis töölepingu tähtajalisusest ja on kinnitanud seda oma hagiavaldusega, kus on märkinud ,et tööleping oli sõlmitud neljaks kuuks. Tööleping oli selle sõlmimise hetkest tähtajatu. Kohus ei nõustu ja jätab arvestamata kostja väited, et töölepingu muudatusega 25.06.2008, kus kostja muutis töölepingu p.1.2 ja muutis nimetatud punkti sõnastuses „Tööleping on sõlmitud määratud tähtajaks kuni 30.09.2008“ muutus Tööleping määratud tähtajaks sõlmitud lepinguks. TLS § 15 kohaselt töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust , on kehtetud. Nimetatud töölepingu muudatusega soovis kostja muuta määramata tähtajaks sõlmitud lepingut muuta määratud tähtajaga sõlmitud lepinguks, mis on ilmselgelt töötaja jaoks halvemad tingimused.