Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-830
Kohtuasi
W.M-i kaebus kohtutäituri tegevuse täitemenetlustes nr XXX ja nr YYY
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
W.M-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja W.M (isikukood XXX)
peale
Puudutatud isik Rapla kohtutäitur Õnne Pajur Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud W.M-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Rahuldada osaliselt W.M-i taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada W.M-ile riigilõiv summas 240 eurot tema arvelduskontole nr 123456789. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.W.M (avaldaja, võlgnik) esitas 16.01.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri tegevuse peale täiteasjades nr XXX ja nr YYY. Avaldaja täiendas kaebust 18.01.2025 ja 22.01.2025. Avaldaja palus: 1) kontrollida ja hinnata, kas kohtutäituri määratud tasud ja toimingud on seaduslikud; 2) kohustada kohtutäiturit tagastama ülemäärased tasud ja hüvitama tekitatud kahju; 3) kohustada kohtutäiturit esitama täpset ja läbipaistvat arvutust laekumiste ja tasude jaotuse ning menetlustoimingute kohta; 4) määrata kohtutäituri tegevuse uurimiseks kontroll Justiitsministeeriumi poolt, et hinnata tema ametialase tegevuse vastavust seadusele; 5) kohustada kohtutäiturit maksma viiviseid maksetega viivitamise ja ebaproportsionaalsete toimingute tõttu ja 6) peatada kohtutäituri tegevus seniks, kuni vaidlus on lahendatud. Lisaks palus avaldaja rakendada kohtutäituri suhtes kõiki seaduses ette nähtud karistusi, sealhulgas sanktsioone ja ametialase tegevuse piiranguid, kui ilmneb pahatahtlik või ebaseaduslik tegevus. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit vastama avaldaja pöördumistele ja pakkuma realistlikku maksegraafikut; nõuda kohtutäiturilt õiglasemate tasude ja viiviste arvestust vastavalt täitemenetluse seadustikule ja kohustada kohtutäiturit esitama selgitused täitemenetluse senise kulgemise kohta.
1.1.Kaebuse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud kaks paralleelset täitemenetlust, nendes on kohtutäituri tasusid dubleeritud ning need ei vasta seaduse nõuetele. Lisatud tasud on ebaproportsionaalsed võlgniku tegelike maksevõimaluste ja olukorraga. Menetluse alustamise tasud on määratud mitmekordselt, kuigi seaduse kohaselt võib elatise sissenõudmise tasu nõuda vaid üks kord. Kohtutäitur on viivitanud rahaliste vahendite ülekandmisega sissenõudjale ning teinud mitmeid tarbetuid toiminguid, mis on tõstnud avaldaja rahalist koormust. Avaldaja ei ole saanud kohtutäiturilt vastuseid mitmele küsimusele (maksegraafik, tasude detailid, viiviste arvestus), hoolimata korduvatest pöördumistest täituri poole.
2.Pärnu Maakohus jättis 17.01.2025 ja 21.01.2025 määrustega avaldaja korduvad taotlused täitemenetluste peatamiseks rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 31.01.2025 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmata ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võta kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kaebus kohtutäiturile. Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 saab kohtusse esitada kaebuse kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsuse peale. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldustele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kohtutäituri tasu otsused täiteasjas nr YYY tehtud 03.02.2023 ning täiteasjas nr XXX on kohtutäituri tasu otsused tehtud 22.10.2021, 02.02.2023 ja 20.03.2023. Avaldusest ega lisatud dokumentidest ei nähtu, et avaldaja oleks nende otsuste vaidlustamiseks esitanud kohtutäiturile kaebusi TMS § 217 ettenähtud korras. Seega on avaldaja pöördunud kohtu poole enne kohustuslikku kohtueelset 2
korda läbimata ning TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1) tuleb jätta kaebus kohtutäituri tasu otsuseid puudutavas osas menetlusse võtmata.
3.2.Avaldaja väide, et kohtutäitur ei ole reageerinud tema varasematele pöördumistele ja taotlustele on vastuolus avaldusele lisatud tõenditega ja ilmselgelt ei vasta tõele. Avaldaja on 16.01.2025 (s.o samal päeval, kui esitas kohtule esimese, hagiavaldusena pealkirjastatud kaebuse) e-kirjaga saatnud kohtutäituri büroo töötaja e-posti aadressile selgitustaotluse, milles palus täitemenetlustes nr XXX ja nr YYY: 1) Esitada täpne arvutus, kuidas on määratud kohtutäituri tasud ja kulud, sealhulgas menetluse alustamise tasu, proportsionaalsed jaotused ja muud seotud kulud. Selgitada, kas samade nõuete alusel on nõutud tasusid korduvalt. 2) kohtutäituril kinnitada, kas täitemenetluse algatamine nr YYY on kooskõlas varasema menetlusega nr XXX, arvestades, et mõlemad menetlused käsitlevad elatise sissenõudmist. 3) esitada selge ülevaade sissenõutud summade ja arestitud rahaliste vahendite jaotuse kohta (milline osa on läinud elatise katteks ja milline osa kohtutäituri tasude katteks). Avaldaja märkis, et ootab kohtutäituri selgitusi 10 tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Vajadusel esitab kohtule kaebuse täitemenetluse seadustiku alusel. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuste/tegevuse peale kohtutäiturile vastamiseks määratud tähtaega ära ootamata. Kohtutäituri büroo on 16.01.2025 kell 18:13 e-kirjaga avaldajale vastanud, andes avaldaja nõutud selgitused ning e-kirja manuses saatnud avaldaja nõutud dokumendid, sh on saadetud nii võlgnevuse arvestus mõlemas täitemenetluses kui laekumiste arvestus. Kohtutäituri büroo töötaja e-kirjast nähtub, et avaldajale on tema soovil varasemalt juba 06.02.2023 edastatud mõlema nõude kohta sissenõudja poolt esitatud täitmisavaldused ning sissenõudja täpsed arvestused, kuidas võlgnevused on tekkinud. Kui avaldajat kohtutäituri selgitused ei veennud, tulnuks esitada vastuse saamisest 10 päeva jooksul kaebus esmalt kohtutäiturile endale.
3.3.Avaldaja märgib, et tasude ja viiviste arvestamisel on tehtud tõsiseid vigu, mis kahjustab avaldaja majanduslikku olukorda. Kohtutäitur on 16.01.2025 vastuses avaldajale piisavalt põhjalikult ja viidetega õigusaktidele selgitanud kohtutäituri tasu määramise korda elatise sissenõudmise asjades. Kuna avaldaja ei ole ettenähtud korras vaidlustanud kohtutäituri tasu otsuseid, ei ole tal TMS § 217 lg 6 kohaselt enam võimalik tugineda tasude ebaõigele arvestamisele, kuna need väited oleks tal olnud võimalik esitada kaebuses.
3.4.Avaldaja 16.01.2025 kohtutäiturile esitatud selgitustaotlust ei saa käsitada kaebusena, sest see on selgelt pealkirjastatud selgitustaotlusena, kohtutäitur on nõutud selgitused avaldajale andnud. Ka juhul, kui avaldaja pidas selgitustaotluse all silmas kohtutäiturile kaebuse esitamist, pöördus avaldaja kohtusse ennatlikult. Kohtutäituril on TMS § 217 lg 3 kohaselt kaebuse lahendamiseks aega 15 päeva. Kaebuse esitajal ei olnud TMS § 218 lg 1 teisest lausest tulenevalt õigust pöörduda kohtu poole samaaegselt kaebuse kohtutäiturile endale esitamisega.
3.5.Osas, milles avaldaja taotleb määrata kohtutäituri tegevuse uurimiseks kontroll Justiitsministeeriumi poolt, et hinnata tema ametialase tegevuse vastavust seadusele, ei ole taotluse lahendamine kohtu pädevuses. Kohtutäituri seaduse § 54 lg 1 kohaselt haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostavad Justiitsministeerium ja koja ametikogu juhatus. Võlgnikul ei ole õiguslikku alust nõuda maakohtule esitatud kaebuses Justiitsministeeriumi kohustamist konkreetse kohtutäituri suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks ja kohtutäituri karistamist. Avaldajat ei ole rahuldanud kohtutäituri selgitused, kuid avaldaja ei ole kasutanud seaduses ettenähtud võimalusi ega esitanud õigeaegselt kaebusi. Avaldaja kaebustes esile toodud asjaolude põhjal ei saa järeldada kohtutäituri poolt
3
ametikohustuste rikkumist, mistõttu kohus Justiitsministeeriumi teavitamist põhjendatuks ega vajalikuks ei pea. Avaldajal on endal võimalik pöörduda otse Justiitsministeeriumi poole.
3.6.Avaldaja taotlus, kohustada kohtutäiturit maksma viiviseid avaldaja maksetega viivitamise ja ebaproportsionaalsete toimingute tõttu, on samuti õigusliku aluseta ning selles osas ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel (kohtutäitur on viivitanud avaldajalt kinnipeetud summade sissenõudjale edastamisega) avaldaja õiguste rikkumine võimalik, kaebus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, sellise kaebuse võib kohus jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1). Sellest, kui kohtutäitur viivitab täitemenetluse raames nõude täitmiseks võlgnikult kinnipeetud summade sissenõudjale ülekandmisega, ei teki võlgnikule viivise nõudmise õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt saab võlausaldaja viivist nõuda rahalise kohustuse täitmist rikkunud võlgnikult. Kohtutäituril ei ole täitemenetluses rahalist kohustust võlgniku ees, mille täitmisega kohtutäitur saaks viivituses olla. Kui võlgnikul on kohtutäituri ametikohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju (näiteks raha sissenõudjale ülekandmisega viivitamise tõttu nõuab sissenõudja võlgnikult suuremat viivist), ei ole sellise kahju hüvitamist võimalik nõuda kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuses.
3.7.Lisaks selgitas kohus, et kui võlgniku arvates on sissenõudja nõude arvestus vale, on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221). Samuti täitemenetluses maksegraafiku koostamiseks peab võlgnik saavutama kokkuleppe sissenõudjaga (vt TMS § 24 lg 2 p 7, § 177 1 lg 1 p 2; § 1773 lg 1 p 3; § 1774 lg 2 p 2; § 1775 lg 1 p 2). Etteheited, et kohtutäitur ei ole saatnud avaldajale mõistlikku maksegraafikut, on asjakohatud. Kohtutäitur ei vastuta ka võlgnikul kogunenud võlgnevuse ega selle tasumiseks vahendite mittepiisavuse eest. Kui võlgnikul ei ole mõjuval põhjusel võimalik nõuet täitedokumendis (kohtulahendites) määratud ulatuses ja korras täita ning sissenõudjaga kokkuleppele ei jõua, annab TMS § 45 võlgnikule võimaluse taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, täitmise pikendamist või ajatamist, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.
3.8.Tuginedes TsMS § 168 lg-le 1 jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määranud. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas 04.02.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta tema kaebuse menetlusse. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit esitama viivitamatult vastus tema esitatud kaebusele ja lõpetama menetlused, kui need on seadusevastased. Hinnata kohtutäituri tegevuse õiguspärasust ja vajadusel algatada tema suhtes distsiplinaarmenetlus. Määruskaebuse kohaselt on määrus vastuolus TMS § 218 lg-ga 1, sest kohtutäitur ei ole siiani vastanud avaldaja 6. aprillil 2023 esitatud kaebusele ning seetõttu oli tal õigus pöörduda otse kohtusse. Täitemenetluse jätkamine on põhjendamatu ja kahjustab avaldaja õigusi. Täitemenetlused nr XXX ja YYY puudutavad samu nõudeid, kuid saldod on dokumentide järgi 0. Avaldaja ei pea täitma nõudeid, mis on juba tasutud.
5.06.03.2025 esitas avaldaja menetlusdokumendi, milles märkis, et esitab kaebuse kohtutäituri tegevusetuse ja rikkumiste kohta, kuna täitur ei ole vastanud tema kaebustele seaduses ette nähtud tähtaja jooksul ega ole esitanud nõutud dokumente. Samuti taotles avaldaja kohtuasja menetlemist suulisel istungil. Kaebus esitati kohtutäiturile 06.04.2023 ja 4
täiendav taotlus esitati 05.02.2025, millele kohtutäitur pidi vastama hiljemalt 06.03.2025, kuid vastust ei ole laekunud. Avaldaja palus kohustada täiturit esitama täpne ja üksikasjalik arvestus ning analüüsida, kas nõutud summad ja täitekulud on seaduslikud. Lisaks märkis avaldaja, et kohtutäitur ei ole selgitanud, kas täidetud on TMS § 43 lg-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt peab kohtutäitur laekunud raha edastama sissenõudjale 10 tööpäeva jooksul. Avaldaja palus kohustada täiturit esitama tõendid, et kõik maksed on tehtud seaduses ette nähtud tähtajaks. Täitur keeldub põhjendamatult vastamast avaldaja kaebustele ja taotlustele, põhjendades, et need on aegunud. Kui täitur ei ole vastanud varasematele kaebustele, siis kaebuse esitamise tähtaeg ei ole möödunud ja avaldaja õiguseid on rikutud.
6.07.03.2025 esitas avaldaja menetlusdokumendi, milles märkis et esitab kaebuse kohtutäituri tegevusetuse kohta, kuna kohtutäitur ei ole vastanud tema kaebustele ja taotlustele, sealhulgas: 06.04.2023, 05.02.2025 ja 2025.a veebruari alguses esitatud täiendavatele kaebusetele ja selgitustaotlustele. Kaebus, mis esitati kohtutäiturile 05.02.2025 käsitles täitemenetluste seaduslikkust ja õiguspärasust; täitekulude arvestamise õiguspärasust ja läbipaistvust, korduva pangakonto arestimise seaduslikkust ning kohtutäitur ei ole sellele vastanud. 06.03.2025 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale, kuna ta ei ole vastanud kaebustele ette nähtud tähtaja jooksul ega esitanud nõutud dokumente.
7.Avaldaja täiendas 07.03.2025 määruskaebust ning leidis, et maakohus eksis, kui leidis, et avaldaja ei ole kohtutäiturile kaebust enne kohtusse pöördumist esitanud. Avaldaja esitas korduvalt taotlusi ja kaebusi, millele ei ole seni vastatud. Samuti leidis kohus põhjendamatult, et avaldajal ei ole õigust nõuda täituri tegevuse uurimist. Kui kohtutäituri tegevus kahjustab menetlusosalise õigusi, on kohus kohustatud seda kontrollima. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit esitama vastamata jäänud vastused ja täieliku ülevaate täitemenetlustest XXX ja YYY ja kohustada kohtutäiturit põhjendama, miks ta ei ole vastanud kaebustele seaduses ettenähtud tähtajaks ning esitama läbipaistvad ja täpsed arvutused tasude ja võlgnevuste kohta.
8.26.03.2025 ja 27.03.2025 esitas avaldaja kaebuse täiendused, milles märkis, et 26.03.2025 edastas kohtutäitur avaldajale otsuse, millega kohtutäitur jättis avaldaja 12.03.2025 esitatud kaebused rahuldamata. Avaldaja viitas, et otsuses ei ole antud sisulisi vastuseid tema põhilistele väidetele, puuduvad tõendid aegumise katkemise kohta ja täitetoimingute loetelu on esitamata. Samuti on algatatud kaks paralleelset menetlust, tasusid on dubleeritud ja mittearestitav summa on ebaõigesti määratud. Lisaks juhtis avaldaja tähelepanu, et ta on esitanud kohtutäiturile korduvalt selgitustaotlusi ja kaebusi (sh 16.01 ja 18.01.2025). Kohtutäitur vastas 26.03.2025 e-kirjas, et tema hinnangul ei ole enam vajalik täiendavalt seisukohti esitada, mis on vastuolus TMS § 217 lg-ga 1, mille kohaselt peab täitur kaebuse läbi vaatama ja selle kohta otsuse tegema. Avaldaja palus tuvastada kohtutäituri tegevuse õigusvastasuse topelt menetluse, tasude dubleerimise ja laekumiste ebaõige käsitlemise tõttu. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit esitama selge ja täielik arvestus kõigi laekumiste ja tasude kohta, tagastada avaldajale ülemääraselt võetud kohtutäituri tasud ja tunnistada mittevajalikud tasud kehtetuks ning vajadusel rakendada distsiplinaarmenetlust või esitada järelepärimine Justiitsministeeriumile kohtutäituri ametialase tegevuse kontrollimiseks. Menetluse edasine käik
9.Rapla kohtutäitur Õnne Pajur palus jätta 17.03.2025 seisukohas määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur märkis, et avaldaja ei ole esitanud 06.04.2023 kohtutäiturile kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja on esitanud kohtutäiturile erinevatel aegadel mitmeid 5
avaldusi ja taotlusi, milledele on reageeritud ja vastatud õigeaegselt. Samuti on edastatud avaldajale tema poolt soovitud täitemenetlusega seotud dokumente ja talle on selgitatud kõiki asjaolusid, mis käimasolevaid täitemenetlusi puudutavad. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäiturile 12.03.2025, kaebuse lahendamine toimus 19. märtsil 2025.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
11.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2025 määrusega rahuldamata avaldaja 26.03.2025 (täiendatud 27.03.2025) taotluse esialgse õiguskaitse korras täitemenetluste peatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
13.Avaldaja on palunud vaadata määruskaebuse läbi istungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks istungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea praeguses asjas istungi korraldamist vajalikuks ning jätab vastava taotluse rahuldamata.
14.TsMS § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TMS § 217 lg 1 näeb ette, et täitemenetluse osaline võib esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 järgi teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale maakohtule kaebuse 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates ning kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Eeltoodud sätted näevad ette kohustusliku kohtueelse menetluse, mis annab kohtutäiturile võimaluse kontrollida tehtud otsuse, toimingu või selle tegemata jätmise õiguspärasust kõigepealt ise ning parandada võimalikud eksimused.
15.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (TsMS § 371 lg 1 p 3 ning TMS § 217 lg 1, TMS § 218 lg 1). Maakohtule esitatud kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt ei ole avaldaja nõus kohtutäituri tasu arvestamisega, millest võib järeldada, et kaebuse eesmärgiks on eelkõige kohtutäituri tasu arvestamise vaidlustamine. Ringkonnakohus leiab, et ka kaebuse muud nõuded seonduvad täituri tegevuse vaidlustamisega. Samas ei ole asjas esile toodud, et avaldaja oleks enne maakohtule kaebuse esitamist pöördunud vastava kaebusega kohtutäituri poole (TMS § 217 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja poolt 16.01.2025 kohtutäiturile selgitustaotlusena esitatud e-kirja (dtl 27) ei ole põhjendatud käsitleda TMS § 217 lg-s 1 nimetatud kaebusena kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel ning kohtutäituri 16.01.2025 vastust nimetatud e-kirjale (dtl 29-30) ei ole alust käsitleda kaebuse lahendamise kohta tehtud otsusena, mida saab TMS § 218 lg 1 alusel vaidlustada maakohtus. 6
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega selles, et olukorras kus avaldaja ei nõustunud kohtutäituri kirjas esitatud selgitustega, oli tal õigus esitada TMS § 217 järgne kaebus esmalt kohtutäiturile. Neid asjaolusid arvestades keeldus maakohus põhjendatult TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei annaks alust ka avaldaja poolt määruskaebuses esitatud asjaolu, et ta pöördus kaebusega kohtutäituri poole 06.04.2023, kuid kohtutäitur kaebusele ei vastanud. Maakohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et avaldaja oleks vaidlustanud kohtutäituri tegevust või otsust 06.04.2023 kaebusega seonduvalt. Lisaks ei oleks TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt alust pidada sellist kaebust ka tähtaegseks. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus täitur ei tee mingil põhjusel kaebuse kohta otsust, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse kohta tehtud täituri otsuse peale saanuks kaebuse esitaja TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi esitada kaebuse maakohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust, tuleb kohtusse pöördumise tähtaega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p-d 13 ja 14).
16.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohtutäitur on teinud hilisemalt 26.03.2025 avaldaja 12.03.2025 kaebuse kohta otsuse. Ringkonnakohus on 27.03.2025 määruses avaldajale selgitanud, et nimetatud kohtutäituri otsust saab avaldaja soovi korral vaidlustada kaebuse esitamisega eraldi menetluses. Samuti ei hinda kolleegium praeguses menetluses avaldaja poolt esitatud seisukohti ja väiteid, mis sisaldavad etteheiteid kohtutäituri tegevusele või tegevusetusele pärast maakohtule kaebuse esitamist. Väited, mis puudutavad seda, et avaldaja on pärast maakohtu määruse tegemist pöördunud täituri poole erinevate selgitustaotluste ja kaebustega, kuid kohtutäitur ei ole neile vastanud, ei ole ka määruskaebuse lahendamisel asjakohased, kuivõrd need ei tõenda, et avaldaja on enne maakohtusse kaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
17.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohtus põhjendatult, et avaldaja kaebust ei ole alust menetleda ka osas, milles avaldaja taotles kohtutäituri tegevuse kontrollimiseks distsiplinaarmenetluse läbiviimist ja kohtutäituri vastutusele võtmist. Kohtutäituri seaduse § 54 lg 1 kohaselt haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostavad Justiits- ja Digiministeerium ja koja ametikogu juhatus. Kohtutäiturimäärustiku § 65 lg 1 sätestab, et järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle toimub korralise kontrolli, erakorralise kontrolli ja järelkontrollina ning isiku avalduse või kaebuse alusel. Maakohtu pädevusse kuulub TMS § 11 lg 1 p 4 ja lg 2 ja TsMS § 475 lg 1 p-st 15 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Ka muus osas ei anna määruskaebuse väited alust asuda seisukohale, et maakohus keeldus avaldaja 16.01.2025 (täiendatud 18.01 ja 22.01.2025) kaebuse menetlusse võtmisest alusetult.
18.Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
19.Avaldaja on 27.03.2025 esitatud menetlusdokumendis (dtl 966-968) palunud tühistada Pärnu Maakohtu 21.01.2025 määruse, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja 18.01.2025 (täiendatud 20.01.2025) taotluse täitemenetluse ajutiseks peatamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et määruse peale, millega jäetakse rahuldamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 660 lg 1, TsMS § 477 1 lg 4). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7
20.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril oleks tekkinud menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.
21.07.03.2025 (täiendatud 25.03.2025) on avaldaja esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks, milles palus tagastada riigilõivu summas 240 eurot (dtl 794). Avaldaja on palunud riigilõivu tagastada ka 27.03.2025 menetlusdokumendis (dtl 967). Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tasunud tsiviilasjas riigilõivu kokku 410 eurot, sealhulgas 16.01.2025 on avaldaja tasunud maakohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse avalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot ( dtl 93); 22.01.2025 on avaldaja tasunud riigilõivu 70 eurot; 17.02.2025 on avaldaja tasunud Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määruse peale esitatud määruskaebuse eest riigilõivu 70 eurot; 27.03.2025 on avaldaja tasunud esialgse õiguskaitse avalduse eest riigilõivu 70 eurot ja 27.03.2025 on avaldaja tasunud Pärnu Maakohtu 21.01.2025 määruse tühistamiseks riigilõivu 100 eurot.
21.1.TsMS § 150 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ja kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 4 esimese lause järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg 17 järgi (koosmõjus TsMS § 4771 lg 2 teise lausega) kuulub esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele riigilõiv 70 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendav määrus RLS § 59 lg 15 tähenduses ka maakohtu määrus, millega kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, mistõttu kuulub avaldaja määruskaebuselt tasumisele riigilõiv samas summas, mis kaebuse esitamisel, s.o kahe eraldi täitemenetlusega seonduva kohtutäituri tegevuse vaidlustamise eest summas 2x15 eurot.
21.2.Ringkonnakohus leiab, et avaldajale ei ole alust tagastada riigilõivu, mis on tasutud esialgse õiguskaitse taotluste eest, mille Pärnu Maakohus on lahendanud 17.01.2025 määrusega ning Tallinna Ringkonnakohus 28.03.2025 määrusega. Samuti ei kuulu tagastamisele Harju Maakohtu 31.01.2025 määruse peale määruskaebuse eest tasumisele kuulunud riigilõiv summas 30 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada avaldajale seoses avaldaja kaebuse menetlusse võtmata jätmisega 16.01.2025 tasutud riigilõivust 30 eurot ning TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel 22.01.2025 enam tasutud riigilõiv summas 70 eurot. Samuti tuleb avaldajale tagastada Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määruse peale määruskaebuse eest enam tasutud riigilõiv summas 40 eurot ning 27.03.2025 tasutud riigilõiv summas 100 eurot, s.o kokku summas 240 eurot. TsMS § 150 lg 4 järgi tuleb riigilõiv vastavalt avaldaja 25.03.2025 taotlusele (dtl 904) kanda avaldaja kontole nr 123456789. (allkirjastatud digitaalselt)
8
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.