Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-67361
Tsiviilasi
OÜ Medical Spa hagi Marika Vartla vastu dokumentide väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
25 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. augusti 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Medical Spa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Medical Spa (RK 11001741), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
esindajad
Edasikaebamise kord
Vastustaja (kostja): Marika Vartla, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu
või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
AÕS § 80 alusel esitatud väljanõue on suunatud isiku vastu, kelle faktilises valduses asi on. Nõude aluseks on omaniku valduse rikkumise fakt. Oluline on seejuures, et väljanõutav asi peab olema alles ja individualiseeritud kujul. Väljanõude esitamiseks on vajalik, et võimalik rikkuja valdaks asja. Kui valdaja väidab, et tema ei valda asja ja temalt ei saa seega asja välja nõuda, peab hageja tõendama valdaja valdust. Kohus leiab, et hageja on küll teinud usutavaks asjaolu, et loetletud dokumendid on tema omad ehk hageja äritegevust puudutavad dokumendid, kuid ei ole esitanud ühtegi TsMS-s lubatud tõendit (ega põhistanud), mille alusel saab väita, et nimekirjas esitatud dokumendid on kostja valduses. Ainsate menetluse käigus esitatud tõenditena hagis esitatud asjaolude hindamiseks on kostja poolt esitatud 15.12.2008 ja 09.02.2009 koostatud aktid, mille kohaselt hageja on kostjalt vastu võtnud rida dokumente. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud aktidega ei antud üle täpsustatud haginõude loetelus esitatud dokumente. Mingeid muid TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõendeid esitatud ei ole. Ehkki võimalus ja kohustus TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi olnuks seda teha kohe hagi esitamisel, on kohus pooltele veelkordselt andnud võimaluse tõendite esitamiseks 26.03.2009 korraldava määrusega. Ehkki hageja ei ole 2007. aasta majanduaasta aruannet tähtaegselt esitanud, ei ole väidetav dokumentide puudumine tänase seisuga olnud takistuseks majandusaasta aruannete esitamiseks nii 2007. a kui ka 2008. a kohta. Kohus leidis, et puudub alus kostja poolt valduse rikkumise asjaolul põhineva hagi rahuldamiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
seotud äriühingutega, milliste juhatuse liige on vastustaja (avalik teave Äriregistri teabesüsteemist), siis peavad need dokumendid vastustaja valduses olema tulenevalt ÄS § 183 sätestatust; 2) ei selgu kohtuotsusest, mille tõttu leidis kohus, et vastustaja esindaja seletus haginõude täpsustuses nõutud dokumentide puudumise kohta, mis ei ole tõendiks, on tugevama tõendusliku jõuga kui asjaolu, et vastustaja ise on omaks võtnud vastustaja raamatupidamisdokumentide valdamise. Kohus ei ole menetluse jooksul ega ka kohtuotsuses sedastanud, millise konkreetset liiki tõendiga oleks apellandil olnud täiendavalt võimalik tõendada, et tema poolt nõutud dokumendid on jätkuvalt apellandi valduses. Eelnevat arvesse võttes leiab apellant, et maakohus on rikkunud TsMS § 229 lg-t 2, § 230 lg-t 2 ning § 436 lg-t 1; 3) on 15.12.2008 ning 09.02.2009 koostatud aktidega fikseeritud, et vastustaja on apellandi nõude suures osas täitnud (ka vastustaja kinnitab seda asjaolu oma 03.08.2009 esitatud taotluses). Kuna valdava osa dokumente andis vastustaja apellandile üle, tuleb edasises menetluses apellandi poolt esitatud haginõude täpsustust sisuliselt käsitleda kui hagist loobumist selle tõttu, et vastustaja on oma kohustuse täitnud; 4) ei reguleeri tsiviilkohtumenetluse seadustik sellist olukorda, kuidas jaotada menetluskulud juhul, kui hageja täpsustab oma nõuet selle tõttu, et kostja tema nõude täidab. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Apellant on seisukohal, et kohus on nimetatud fakti ning normi kohtuotsuses menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tähelepanuta jätnud. Kui kohus jõudis järeldusele, et vastustaja võis anda apellandi poolt nõutud dokumendid üle 15.12.2008 ning 09.02.2009, siis ka sellisel juhul on vastustaja apellandi nõude pärast hagi esitamist täitnud ning menetluskulud oleks tulnud jätta vastustaja kanda. Kohus on vääralt kohaldanud TsMS § 168 lg 5.
Ei ole tõendatud, et vastustajal oli üldse kohustus, mida täita. Juhatuse kohustused, sh raamatupidamise korraldamine, lasusid kõigil juhatuse liikmetel. Asjaolu, et vastustaja dokumendid raamatupidamisega tegelenud ühingust ära tõi, ei tähenda, et tema neid rohkem valdas kui mõni teine juhatuse liige. Algne hagi oli sõnastatud üldsõnaliselt ning seda polnud võimalik täita. Esimene täpsustus ei konkretiseerinud dokumente, teises olid märgitud konkreetsed dokumendid, kuid nende nõudmisest on apellant loobunud ilma neid saamata.
märgitud dokumentide nõue ei sisaldunud hagiavalduses ja kahes esimeses haginõude täpsustustes märgitud nõuetes. Samuti ei vasta viimane haginõude täpsustus TsMS § 429 sätestatule. Seetõttu on põhjendamatu ka apellandi viide TsMS § 168 lg-le 5.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.