Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

huvides; tema kohustuseks oli materjal õigeaegselt klientidele kätte toimetada, nädalavahetustel arvete administreerimine, esitada regulaarselt raportid, lepingute ning arvete kirjutamine ja nende sisestamine BPO süsteemi. Tööandja 15.09.2008 käskkirjaga lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p.4 alusel alates 15.10.2008 põhjendusel, et HKo n keeldunud täitmast tööandja seaduslikke korraldusi, ta ei vasta oma ametikohale ebapiisava suhtlemisoskuse tõttu ja ei täienda oma erialaseid teadmisi. Hageja nõuded 15.10.2008 esitatud hagis palus HK unnistada temaga töölepingu lõpetamine eba-seaduslikuks, lugeda ta töölt omal soovil lahkunuks ja välja mõista kostjalt tema kasuks kuuekuine keskmise palga suurune hüvitis summas 91 422 krooni TLS § 117 lg. 2 alusel. Hagi põhjenduste kohaselt hageja asus kostja juures tööle alates 01.08.2001 müügiesindajana tähtajalise töölepingu alusel. Tööandja juures oli tavaks sõlmida iga aasta uus, üheaastase tähtajaga tööleping. Seega on hageja antud firmas töötanud 7 aastat ega ole selle aja jooksul saanud negatiivset tagasisidet oma töö kohta ei klientidelt ega tööandjalt. Tal tekkisid arusaamatused filiaali juhatajaga 03.09.2008 uue sõlmitava töölepingu tingimuse osas, mil hageja ei pidanud võimalikuks allkirjastada uut töölepingut ilma täiendavate läbirääkimisteta, mille eesmärgiks oleks olnud uue lepingu järgi põhipalgas vasturääkivuse kaotamine. Kuid see ai anna alust tema vallandamiseks ebapiisava suhtlemisoskuse vm tõttu. Hageja ei näe oma tegevusel süüd ning talle jääb arusaamatuks, miks kostja juhul, kui pidas hageja käitumist ebakorrektseks, ei määranud hagejale distsiplinaarkaristust. Töörežiimi kohta ei olnud hagejal töölepingus midagi kokku lepitud. Tegelikkuses oli pooltevaheline tööleping sisuliselt sõlmitud selliselt, et hagejal oli töösuhtes iseseisev otsustuspädevus töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg. 3 p.1 tähenduses, kuna tööülesandeid tuli hagejal sagel täita operatiivselt ka õhtuti ja nädalavahetustel kodus. Lõunapausid ei olnud kunagi tunnipikkused. Koolitusest oli hagejal kostjaga juttu ainult korra ja pealiskaudselt. Kui kostja oleks oma ettepaneku koolituse suhtes esitanud korraldusena, oleks hageja koolitusele ka läinud. Töölepingu lõpetamise teatises ei ole märgitud, milles seisnes tema kõlbmatus tehtavale tööle. Hagejale ei pakutud võimalust jätkata teisel tööl, vaid pakuti välja, kas tööleping lõpetatakse poolte kokkuleppel, tööandja algatusel või töötaja algatusel. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistab, et hagejaga kuni 30.04.2008 sõlmitud tööleping muutus tähtajatuks töölepinguks. Seoses emafirma uue strateegiaga orienteeruda edaspidi kasumilikkusele ja seoses ühe müügiesindaja töölt lahkumisega tekkis reaalne võimalus ja vajadus vaadata üle kogu personalipoliitika. Hageja aga keeldus alla kirjutamast uut töölepingut, kuigi selle tingimused olid juba eelnevalt kooskõlastatud. Enne Pekingi olümpia algust tegi juhataja hagejale korralduse üle helistada potentsiaalsed kliendid, kellele oli eelnevalt esitatud pakkumine. Hageja keeldus selle korralduse täitmisest. Hageja, väljendades oma soovimatust verbaalse ründena, misjärel tõmbas kinni ja lukustas oma kabineti ukse. Kostja seisukohalt oli tegemist otsese käsu eiramisega ning ebaviisaka ja ebaprofessionaalse reageerimisega sellele Kuna hageja näol oli tegemist pikaajalise töötajaga, kes pealegi ise algselt oli avaldanud soovi tegeleda reaalse müügiga, pakkus kostja hagejale konkreetset müügikoolitust Altex Marketingis, mille toimumise täpset aja sai hageja ise valida 2 variandi vahel. Hageja keeldus ka minemast müügikoolitusele 04.09.2008 keeldus hageja alla kirjutamas uut töölepingut, väljendades end seejuures ebasündsalt. Hageja ei täitnud oma kohustust tegeleda aktiivse müügiga klientidele, edastas reede õhtuti vanas vormis e-meili lingikogusid, milles esines vigu. Samuti eiras hageja ettepanekut esitada kirjastuste pildikasutusnumbrid exelis. Hageja ei täitnud tööajanormi.

Kostja nõokogu heakskiidul esitati hagejale 15.09.2008 teade töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p. 4 alusel. Hagejale pakuti enne töölepingu lõpetamist erinevaid võimalusi nii töösuhte jätkamiseks kui töölepingu lõpetamiseks, kuid ükski ei olnud hagejale vastuvõetav. Töölepingu lõpetamisel ei olnud kostjal hagejale pakkuda muud tööd, kuna polnud enam ühtegi vakantset kohta. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus leiab, et nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu lõppenuks lugemiseks töötaja algatusel tuleb rahuldada. Kehtinud TLS § 101 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p.4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu, muuhulgas ka siis, kui ta ei täienda erialaseid teadmisi, kui see on tööks vajalik ja tööandja on talle selleks tingimused loonud vastavalt kokkulepitud korrale. Kohus leiab, et tööandja praktika sõlmida töötajaga igal aastal uus, tähtajaline tööleping, on vastuolus TLS §-ga 27 lg. 2, mis näeb ette määratud tähtajaga töölepingu sõlmimist vaid antud sättes antud erijuhtudel. Seega tuleb lugeda, et hagejaga oli sõlmitud määramata ajaga tööleping, s.o. tähtajatu tööleping. Sellise töölepingu tingimuste muutmine saab TLS § 59 lg. 5 kohaselt toimuda vaid poolte kokkuleppel. Seetõttu ei saa ebapiisavaks tööoskuseks (suhtlemisoskuse puudumiseks) lugeda hageja keeldumist allkirjastada uus tööleping ja tema seejuures esitatud emotsionaalseid väljendusi ja käitumist. Kohus märgib ka, et töölepingus ei ole antud töötaja tööfunktsiooni määratlust ega tööajanormi ja -režiimi; seejuures on töötaja kohustuseks olnud ka töötamine nädalavahetustel. Mis puutub keeldumisse täita juhataja korraldusi, samuti tööajarežiimi mittejärgimisse ja juhataja ettepanekusse läbida müügikorraldaja täiendõpe, siis need oleksid aluseks töötaja karistamiseks distsiplinaarkorras, kui need oleksid toiminud mõjuvata põhjusteta; hagejat distsiplinaarkorras ei ole karistatud ja töölepingut ei lõpetatud distsiplinaarsüüteo eest. Seega kohus leiab, et tööandja ettetoodud põhjendused vallandamaks töötajat mittevastavause tõttu tehtavale tööle ebapiisava tööoskuse tõttu on alusetud ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 4 järgi oli ebaseaduslik. Enne 01.07.2009 kehtinud ITLS § 29 lg. 2 kohaselt tuleb hagejaga tööleping lugeda lõpetatuks TLS § 79 alusel töötaja soovil. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahekuise keskmise palga suuruse hüvitise kokku 27 148 krooni TLS § 117 lg.2 alusel. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja keskmine töötasu oli 13 574 krooni kuus.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 kohaselt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.