Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.01.2010 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-16311
Tsiviilasi
DKhagi OÜ NET vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks,töötasu ,hüvituse ja viivise saamiseks ja OÜ NET vastuhagi DKvastu 13 799.50 saamiseks
Hagihind
80 720 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja DK (ik xxx,elukoht xxx) Kostja OÜ NET (registrikood xxx,asukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
24.11.2009 a avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja DK Hageja esindaja Stanislav Buldakov Kostja juhatuse liige TM Kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Karin Madisson
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada DKtöölepingu nr.77 lõpetamine OÜ Net poolt TLS § 86 p.6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu ebaseaduslikuks. Lugeda DKja OÜ Net vahel 01.04.2008 a. sõlmitud tööleping nr.77 lõpetatuks 27.03.2009 a. TLS § 86 p.3 alusel seoses DKkoondamisega. Välja mõista OÜ-lt Net töölepingu lõpetamise hüvitus 58 260 (viiskümmend kaheksa tuhat kakssada kuuskümmend ) krooni (bruto) DKkasuks.
OÜ Net vastuhagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 1/3 osas hageja kanda ja 2/3 osas kostja kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;vastasel juhul loetakse,et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.04.2008 a. sidesüsteemide eksperdina.27.02.2009 sai hageja tööandjalt teate,et seoses koondamisega lõpetatakse temaga tööleping 27.03.2009 a.Samas teates anti hagejale võimalus kasutada etteteatamistähtaega uue töökoha otsimiseks.Hageja käis märtsi kuu jooksul mitmel korral töökohtumistel ja vestlustel võimalike tööandjatega.22.03-27.03.2009 oli hageja haige.30.03.2009 läks hageja vormistama töölepingu lõpetamist seoses koondamisega.Tööandja tegi aga ettepaneku vormistada töölepingu lõpetamine hageja algatusel,vastasel juhul lubas töölepingu lõpetada tööluuside eest ja palgast kinni pidada kulud väljaõppe eest.Hageja keeldus avalduse kirjutamisest omal soovil lahkumiseks ja samal päeval tühistati koondamisteade hagejaga töölepingu lõpetamise kohta koondamise tõttu ja vormistati töölepingu lõpetamine TLS § 86 p6 alusel töötajapoolse tööülesannete rikkumise tõttu.Samaaegselt peeti hageja palgast kinni töötasu nende päevade eest ,mil hagejat ei olnud tööandja kontoris,väljaõppe kulud ja mobiiltelefoni kasutamise limiidi ületamise kulud. Hageja leiab,et töölepingu lõpetamine temaga TLS § 86 p.6 alusel on ebaseaduslik.Tööandja avaldas oma 27.02.09 teatega tahteavalduse hagejaga töölepingu lõpetamiseks seoses koondamisega ja nõusoleku etteteatamise aja jooksul hagejal teist tööd otsida.Ebaseaduslikud on ka kinnipidamised palgast ilma töötaja nõusolekuta. Hageja palub tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.6 alusel ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 86 p.3 alusel seoses koondamisega.Samuti palub hageja kostjalt tema kasuks välja mõista saamatajäänud märtsikuu töötasu summas 16 000 krooni,saamatajäänud puhkusetasu 5100 krooni, hüvituse koondamisest vähem etteteatatud aja eest ühe kuu ulatuses summas 16 000 krooni ja koondamishüvituse summas 32 000 krooni ja hüvituse lõpparve maksmisega viivitamise eest.Hageja palub menetluskulud panna kostja kanda. 27.10.2009 a. hageja täpsustab oma nõude suurust ja palub kostjalt välja mõista koondamishüvitis tema kahe keskmise palga ulatuses summas 40 360 krooni,koondamisest
vähem etteteatamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 20 180 krooni,lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitus ühe kuu palga 20 180 krooni ulatuses.Kuna menetluse käigus on kostja märtsikuu palga ja puhkusetasu 13 799 krooni ulatuses hüvitanud,loobub hageja sellest nõudest.Hageja palub veel kostjalt välja mõista viivise märtsikuu palga maksmisega viivitamise eest summas 2553 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.Kostja esitas hagejale teate töölepingu lõpetamiseks seoses koondamisega,milles kostja kinnitas,et võimaldab hagejal tegeleda uue töö otsimisega.Hageja ei ole tõendanud,et ta oleks puudutud ajal tegelenud töö otsimisega.Uue töö otsimine ei vabastanud hagejat tööülesannete täitmisest.Hageja kasutas temale teatavaks tehtud õigust tegeleda tööajal uue töö otsimisega pahauskselt. Hageja puudus töölt neljal päeval ja neljal päeval oli tööl osalise tööajaga.Hageja ei informeerinud tööandjat puudumise põhjustest.Täitmata jäid hageja töökohustused.Hageja ei teavitanud kostjat ,milliste tööandjate juures ta töövestlusel käis.Kostja hindas tööajast mittekinnipidamise hageja poolt jämedaks töökohustuste rikkumiseks ja lõpetas temaga töölepingu TLS § 86 p.6 alusel . Kostja kinnitab,et ta pidas hageja lõpparve kinni heas usus,kuid tunnistab oma eksimust ja on lõpparve osa summas 13 799 krooni ulatuses hagejale välja maksnud. Kostja vaidleb vastu hagiavalduse täpsustusele nõude suuruse osas.Hageja on valesti arvestanud oma keskmise palga,nimelt on keskmise palga arvetamisel aluseks võtnud ka puhkusetasu ja tasu kofidentsiaalsuse ja lojaalsuse eest.Kostja leiab,et hageja keskmine brutopalk kuus on 16 915 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja on esitanud vastuhagi,mille palub rahuldada. Vastuhagi Vastuhagi kohaselt tuleneb avaldaja nõue pooltevahelisest töösuhtest.Töölepingu lisaks oleva Koolituslepingu alusel sai DK koolitust.Töötaja kohustus hüvitama koolituskulu jääkmaksumuse,kui tööleping temaga lõpetatakse TLS § 86 p.6 alusel.OÜ Net lõpetas DKiga töölepingu TLS § 86 p.6 alusel,mistõttu kuulub DKilt sissenõudmisele koolituskulude jääkmaksumus summas 13 799 krooni ja viivis summas 204.63 krooni.Alates 27.05.2009 a. palub OÜ Net DKilt välja mõista viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 3.59 krooni iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja vastus vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnista.Töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p.6 alusel on ebaseaduslik.Puudub õiguslik alus koolituskulude väljanõudmiseks,koolitusleping seda ette ei näe. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus ,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tööleping nr 77 on hagejaga sõlmitud määramata tähtajaks alates 01.04.2008 a.
Kuni 01.07.2009 a. kehtinud TLS § 86 p.3 alusel võib tööandja lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja koondamisel. 27.02.2009 a. on kostja esitanud hagejale koondamisteate (tlk 11) ,milles teatatakse,et seoses töömahu vähenemisega lõpetatakse hagejaga tööleping TLS § 86 p.3 alusel töötaja koondamisel ja hagejale makstakse vähem etteteatatud aja eest hüvitus 1 keskmise kuupalga ulatuses.Teate kohaselt perioodil 27.02.09-27.-03.09 võimaldab tööandja muu hulgas hagejal vajadusel tööajal tegeleda uue töö otsimisega. 30.03.2009 a. on hagejale juhatuse otsusega vormistatud distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.6 alusel tööandja algatusel (tlk 14).Nimetatud otsusest nähtuvalt perioodil 09-18.03 09 ei ilmunud hageja tööle või oli tööl ainult hommikupoolel,ei teavitanud mitteilmumise ega varem lahkumise põhjustest,millega rikkus töösisekorraeeskirja. Kostja hindas hageja töölt ärakäimist töökohustuste jämeda rikkumisena. TLS § 103 lg.2 annab tööandjale võimaluse lõpetada tööleping esmakordse töökohustuste rikkumise eest juhul,kui tegemist oli jämeda töökohustuste rikkumisega. Vaadeldav paragrahv annab tööandjale õiguse lõpetada tööleping ,kui töötaja rikub töökohustusi süüliselt s.o süüteo eest.Samas ei ole lubatud töölepingut lõpetada igasuguse süüteo eest . Kohus,hinnanud väidetava süüteo asjaolusid,leidis,et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik asjaolude puudumisel,mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Kohus leiab,et hagejale esitatud koondamisteatega on tõendatud asjaolu,et hageja koondatakse 27.03.2009 a. seoses töömahu olulise vähenemisega ,mis tähendas seda ,et kostjal ei olnud enam võimalik kindlustada hagejat tööga.Hagejale võimaldati osalisel etteteatamisajal (kostja teatas ette 1 kuu) hageja vajadusel tööajal tegeleda tal uue töö otsimisega .Teade ei kajasta mingeid tingimusi selle võimaluse kasutamisel. Distsiplianaarkaristuse määramise aluseks on kostja märkinud asjaolu,et hageja ei põhjendanud oma vajadust tegeleda tööajal uue töö otsimisega ja keeldus mäletamast kus ja mitmel töövestlusel ta käis. Kohtu hinnangul on kostja väide ,nagu pidanuks hageja põhjendama vajaduse ,miks tal oli vaja tööd otsida ja kohustuse kostjale ette kanda, kus ta töövestlusel käis,ainetu.Oli ju kostja ise selle võimaluse hagejale andnud. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab,et kostja ei ole tõendanud ühegi sellise teo toimepanemist hageja poolt ,mis võiks olla aluseks temaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p.6 alusel. Kostja 30.03.2009 a.juhatuse esimehe otsus hagejale distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise TLS § 86 p.6 alusel määramine ,on ebaseaduslik,mistõttu töölepingu lõpetamine hagejaga sellel alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks.Tööleping hagejaga tuleb tunnistada lõppenuks TLS § 86 p.3 alusel seoses hageja koondamisega . TLS § 87 lg.1 p.3 kohaselt on tööandja töölepingu lõpetamisel kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel töötajale,kellel on pidevat tööstaazi selle tööandja juures alla viie aasta –mitte vähem kui kaks kuud. Kostja ütles etteteatamistähtajast vähem ette 1 kuu.
TLS § 87 lg2 sätestab etteütlemistähtaja mittejärgimisel tööandja kohustuse maksta töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest,mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Kostja pearaamatupidaja poolt koostatud ja kohtule esitatud hageja keskmise palga tõendi kohaselt on hageja keskmine brutopalk 19 420 krooni kuus. Kostjalt tuleb etteteatamistähtaja rikkumise eest välja mõista 1 kuu keskmine palk brutosummas 19 420 krooni. TLS § 90 lg.1p.1a kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust töötajate koondamise tõttu töötajale ,kellel on pidevat tööstaazi selle tööandja juures kuni 5 aastat-kahe kuu keskmise palga ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 38 840 krooni (bruto). Kuivõrd kohus rahuldab hagi töölepingu lõpetamise TLS § 86 p.6 alusel ebaseaduslikuks tunnistamiseks ,siis vastuhagi koolituskulude nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab,et hageja nõue märtsikuu palga maksmisega viivitamise eest viivise 2553 krooni saamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus ,muutes oma varasemat seisukohta PaS § 35 ja TLS § 119 kohaldamisel ,on lahendis 3-2-1-48-99 on asunud seisukohale,et viivist tuleb palga maksmisega viivitamisel maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani.Töölepingu lõpetamisega lõpeb palga maksmine ja võimalik palga maksmisega viivitamine.Töölepingu lõpetamise päeval on tööandja PaS § 32 alusel kohustatud välja maksma lõpparvena kõik tööandjalt saadaolevad summad.Lõpparve kinnipidamise eest järgneb tööandja vastutus TLS § 119 lg.2 alusel Märtsikuu palk tulnuks kostjal hagejale välja maksta koos lõpparvega töölepingu lõpetamisel. Lõpparve (märtsikuu töötasu,puhkusekompensatsiooni) maksis kostja hagejale välja osaliselt 30.03.2009 a.,kostja oli lõpparvest kinni pidanud hageja koolituskulud. Kohus leiab,et kostja vastutust TLS § 119 lg.2 alusel käesolevas vaidluses ei saa kohaldada. TLS § 119 lg.2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka lõpparve kinnipidamisel.Kostja ei ole hageja lõpparvet tervikuna kinni pidanud,on maksnud tähtaegselt selle vaidlustamata osa.Lõpparve vaidlustatud osa on kostja tasunud 7.05.2009 a. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt.Töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p.6 alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping hagejaga lõpetatuks TLS § 86 p.3 alusel töötaja koondamisel.Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töölepingu lõpetamise hüvitus brutosummas 58 260 krooni. Hageja nõuab kostjalt kokku 83 273 krooni väljamõistmist ,millest põhinõue moodustab 80 720 krooni. TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades ,et hagi rahuldatud osa moodustab kogunõudest ca 70% ,peab kohus õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätta hageja kanda 1/3 menetluskuludest ja kostja kanda 2/3 menetluskuludest.
TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetlusdokumentide nimekiri.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.