Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

A I esitas 28.12.2009.a Viru Maakohtule hagi KREENHOLMI VALDUSE AKTSIASELTSI vastu töötasu nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tööleping, hageja töötas müügidirektorina ja alates 01.01.2006.a tõsteti hageja töötasu, mis oli 28 916 krooni. 20.03.2006.a hagejaga tööleping lõpetati. Hageja vaidlustas töölepingu lõpetamise esitades 19.04.2006.a Viru Maakohtule hagi kostja vastu nõuetega tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu sunnitult töölt puudutud aja eest (tsiviilasi 2-06-9485). Viru Maakohtu 12.05.2008.a otsusega rahuldati hagi osaliselt, tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistati hageja tööle, mõisteti kostjalt välja sunnitult töölt puudutud aja eest 654 366, 22 krooni ja boonus 42 000 krooni. Kohtuotsus kuulus tööle ennistamise ja keskmise palga välja mõistmise osas 51 000 krooni ulatuses viivitamatule täitmisele. Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2009.a otsusega tühistati Viru Maakohtu 12.05.2008.a otsus täielikult ja saadeti tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2-09-70886 Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A I kassatsioonkaebuse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.09.2009.a. kohtumäärusega menetlustaotluses nr 3-7-1-2-301 jäeti A I kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Seega jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega tühistati Viru Maakohtu otsus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja töötasu väljamõistmise nõudes, vastavalt TsMS § 655 lg 2 p 2. 10.09.2009.a andis kostja välja käskkirja millega tühistas tööle ennistamise ja kohustas hagejat tagastama tsiviilasjas 2-06-9485 tehtud otsuse alusel hagejale välja makstud 51 000 krooni. Hageja leiab, et käskkiri on ebaseaduslik ja kostjal pole õigust jätta hagejale välja maksmata töötasu 2009.a augusti ja 01.09. kuni 10.09.2009.a aja eest. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 34042, 01 krooni ja puhkusehüvitise summas 1874, 10 krooni, kokku 35 925, 11 krooni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja saamata jäänud töötasu nõue tuleneb sisuliselt poolte vaidlusest tsiviilasjas 2-06-9485, mis on kohtu menetluses ja milles kohus pole lahendit teinud. Vastavalt TsMS § 474 lg 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Antud juhul on osaliselt viivitamata täitmisele kuuluv lahend, mille alusel hageja tööle ennistati ja tasuti talle 51 000 krooni tsiviilasjas 2-06-9485 Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistatud ja tsiviilasi 2-06-9485 on Viru Maakohtu menetluses uuel läbivaatamisel. Kuna kohus ei ole teinud veel otsust hageja tööle ennistamise ja saamata jäänud töötasu nõudes sunnitult töölt puudutud aja eest, siis käesolevas tsiviilasjas ei saa kohus võtta seisukohta, kas hageja tööle ennistamine on põhjendatud või mitte, vaidlust ei ole, et otsus, millega hageja viivitamatult tööle ennistati on Viru Maakohtu menetluses ja selles asjas otust tehtud ei ole. Kohtuotsuse viivitamata täitmisel on tsiviilkohtumenetluses tagatise eesmärk võimaliku kahju katmine isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti. Viivitamata täitmisele kuuluva lahendi tühistamise korral toimub selle alusel saadu tagastamine sooritajale, toimub nö. tagasitäitmine. Seega on hageja kohustatud tagastama saadud töötasu ja teda ei loeta tööle ennistatuks alates ajast, mil tühistatud lahend kuulus viivitamatult täitmisele. TsMS ei võimalda lahendamata tsiviilasjast tulenevat nõuet esitada eraldi hagina teises tsiviilasjas, kuna töötasu nõue on hõlmatud kohtu menetluses oleva tsiviilasjaga ning poolte nõuded, mis tulenevad tühistatud viivitamata täitmisele kuulunud lahendi osast, on seotud lahendi endaga. Järelikult ei saa antud juhul sellisel kujul esitatud töötasunõuet esitada eraldi hagina, sest tsiviilasjas ei ole veel lõplikku lahendit tehtud ja asi on saadetud kohtule uueks menetlemiseks. Lahendist sõltub ka pooltele võimalus vabatahtlikult täita võimaliku sundtäitmisega tekitatud kulud ja kahju. Hagejal on õigus kohtu menetluses oleva tsiviilasja raames oma nõuet suurendada, või laiendada (TsMS § 376 lg 4 p 2). Hageja nõuded lahendab kohus tsiviilasjas 2-06-9485 otsusega, muuhulgas töötasu nõude aja eest, mille hageja on antud asjas esitanud. Kui pooled esitavad, või pooltel on kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus lahendab asja sisuliselt, tasaarvestab kohus vajadusel, olenevalt lahendist poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel. Kohus võtab hageja nõuete ja kostja tagasitäitmise nõude, vastuväite, või vastuhagi (reservatsioon) kohta seisukoha otsuse resolutsioonis ja tasaarvestab vajadusel poolte nõuded. 2(3)

2-09-70886 Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus, sõltuvalt lahendist kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist, või mõistab kostjalt välja saamata jäänud töötasu ulatuses, mida hageja taotleb. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 168 lg 1, 173 lg 3, 371 lg 2 p 2, 463-466 ja 661.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.