Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-38268
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) /registrikood 75009148, aadress Linda 4, 20309 Narva/ Asjast puudutatud isik: A R /isikukood XXX, elukoht: XXX/ A R esindaja: vandeadvokaat Antonina Belõševa /Narva Esimene Advokaadibüroo, asukoht Kosmonaudi 9, Narva/ Asjast puudutatud isik: S R /isikukood XXX, elukoht: XXX/ Asjast puudutatud isik: L R /sünniaeg XXX, elukoht: XXX/ Asjast puudutatud isik: J R /isikukood XXX, elukoht: XXX/ Asjast puudutatud isik: S R /isikukood XXX, elukoht: XXX/
Kohtuistungi toimumise aeg
22.12.2009.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja Narva linna Sotsiaalabiamet Avaldaja esindaja Tatjana Zelenjajeva Eestkostetava esindaja Antonina Belõševa Asjast puudutatud isik S R
kellele anda esindusõigus eestkostetava A R suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus A R üle eestkoste seadmises
Tsiviilasi nr 2-09-38268 Viru Maakohtu 30.12.2009 määrus
Menetluskulud
05.08.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on A R vanaduspensionär ja põeb vaskulaarset dementsust. 16.06.2009.a ekspertiisiotsuse nr 476388 järgi on A R sügav puue, mistõttu vajab ta pidevat kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet ööpäevaringselt. Ajuinfarktijärgselt on ta voodihaige, ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ega suhtlemisega. A R keeldub tihti ravimite võtmisest ja mõnikord on ka agressiivne. A R ei ole võimeline kasutama oma rahalisi vahendeid. Tervisliku seisundi tõttu ei saa ta iseseisvalt oma vara käsutada ja haldada. Kohus määras 14.09.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. A R psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 30.09.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 51). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 S R arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. S R ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele A R. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu S R eestkostjaks määramisele A R. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et A R ei saa oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline sooritama mingeid tehinguid. Iseseisva eluga ta toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet Arvestades seda palub avaldaja määrata S R A R eestkostjaks viieks aastaks.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-09-38268 Viru Maakohtu 30.12.2009 määrus
Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja, puudutatud isik ja Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja toetasid avaldust ja paluvad määrata A R eestkostjaks S R.
Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 51 nähtub, et A R kannatab ajuinfarkti järgse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all. A R vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla igapäevaelu korraldamisega, langetama tema eest otsuseid ja tegema tehinguid. A R vajab eestkostet elu lõpuni, kuna tervenemine pole võimalik sel määral, et ta suudaks oma elu ise korraldada. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. S R on andnud oma nõusoleku tema eestkostjaks määramise kohta. Ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda A R vaimne seisund teda kohtuistungil ja tema tavalises keskkonnas ära kuulata. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks A R ärakuulamist. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-09-38268 Viru Maakohtu 30.12.2009 määrus
PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab A R eestkostjaks S R viieks aastaks, ehk kuni 30.12.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 93, 95, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, 524 lg 5, 525 lg 1, 526, 531 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 661 lg 2.
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.