Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE ja MENETLUSE KÄIK Pooled on sõlminud töölepingu 12. märtsil 2007.a. nr 9. Töölepingu kohaselt asus hageja tööle veoautojuhina, tööajaga 40 tundi nädalas, määramata ajaks. Tööülesannete täitmise asukohaks on töölepingu p-s 2.5 märgitud Tartu linn. Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile 3. oktoobril 2009.a avalduse, milles väitis, et tööandja on temaga lõpetanud töölepingu faktiliselt 26. septembrist 2008. a. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamine temaga ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping seetõttu lõppenuks töötaja algatusel alates 29. septembrist 2008.a.; välja mõista Millimax OÜ-lt hüvis kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses; välja mõista Millimax OÜ-lt palk ja lisatasud ületundide, töötamise eest õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäeviti perioodil 12. märts 2007 – 19. september 2008 mitte vähem kui 13 000 krooni ja palgaseaduse järgne viivis palga ja lisatasudega viivitamise eest mitte vähem kui 1000 krooni. Töövaidluskomisjoni 13. mai 2009. a otsusega hageja nõue rahuldati osaliselt. Töölepingu lõpetamine tunnistati ebaseaduslikuks ja loeti tööleping lõpetatuks töötaja algatusel alates 1. oktoobrist 2008. a. Kostjalt mõisteti välja hageja kasuks hüvis kahe kuupalga ulatuses 12 000 krooni ja lisatasud töötamise eest puhkepäevadel, õhtusel ja öisel ajal ning ületunnitasud kokku 9490.77 krooni, summad kuuluvad maksustamisele. Muus osas jäeti avaldus rahuldamata. Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 25. mail 2009. a. ja esitas 19. juunil 2009.a kohtule taotluse A. Koomeri avalduse osaliseks läbivaatamiseks ja kostja vastunõude läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja ei soovi töövaidluse läbivaatamist hagina kostjalt hageja kasuks väljamõistetud lisatasu 9490.77 krooni osas.

täitma Tartusse, Viljandi 48. Rohkem kui poolteise aasta jooksul ei ole aga hageja Tartus töökohustusi täitnud, kuigi selline punkt on töölepingus. Ilmselgelt on tööandja teinud tegusid, mille tõttu hageja töötamine tööandja juures ei ole võimalik. Tööandja üritab hagejat alandades ja keerutades „juriidiliselt korrektselt“ lahti saada. Tööandjal puudus õigus töölepingu lõpetamiseks hageja haiguse ajal. Samuti puudus alus hageja koondamiseks. Töösuhe on tööandja algatusel faktiliselt lõppenud alates 26. septembrist 2008. a. Hageja palub tunnistada poolte vahelise töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping seetõttu lõppenuks töötaja algatusel alates 29. septembrist 2008. a; välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses, so mitte vähem kui 36 000 krooni. KOSTJA SEISUKOHT ja VASTUHAGI Hageja haigestus 22. septembril 2008. a. 23. septembril 2008. a külastas tööandja esindaja M. Maks hagejat kodus. Hageja oli sel päeval kodus alkoholijoobes ja jättis ilmumata ka perearsti vastuvõtule. Kostja tegi hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, kuna ei pidanud võimalikuks ebausaldusväärse töötajaga töösuhte jätkamist. Veoautojuht on liikluses suurema ohu allika valdaja. Hageja ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel, vaid soovis koondamist. 29. septembril 2008. a edastas kostja hagejale e-kirja teel töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 3 alusel teatise projekti. Seda teatist tuleb käsitleda projekti, mitte koondamisteatena, sest projekt ei olnud kummagi poole poolt allkirjastatud. Hageja muutis meelt ja ei soovinud projekti allkirjastada. Kostja leidis, et töösuhet tuleb seega jätkata ja palus hagejal alates 1. oktoobrist 2008. a asuda täitma töökohustusi Tartust. Nimetatu tulenes töölepingu p-st

HAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGI OSAS (lk 33)

Hageja leiab, et vastuhagi on aegunud. ITVS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidlust lahendavasse organisse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud erandid. Seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Vastuhagi on ka sisult põhjendamata. Tööandja oli nii sõnades kui ka tegudes avaldanud soovi töösuhte jätkata, mistõttu polnud hagejal põhjust seda teha ühepoolselt. Tööandja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks saanud seoses hageja lahkumisega kahju.

KOHTUISTUNG

Hageja avaldas, et 23. septembril 2008.a. kui tööandja teda kodus külastas magas ta küll põrandal, kuid ei olnud purjus. Ta võis olla voodist põrandale kukkunud. Arsti juurde ei läinud sel päeval seetõttu, et ajas päevad sassi. Oli sel ajal üldhaigestumine, varem oli kaks kuud silmapõletik. 1. oktoobril 2008. a tööle hageja ei ilmunud, kuna talle oli esitatud koondamisteade. Hageja ei eita SMS-i saatmist M. Maksile. Hageja esindaja leidis, et töövaidluskomisjonile esitatud kostja vastuses on üksnes vihje kostja vastunõudele, see ei ole esitatud nõudena ja seetõttu on vastuhagi aegunud. Kostja esindaja avaldas, et töölepingu lõpetamist hagejaga ei ole üldse vormistatud. Töötaja oleks pidanud töölepingu lõpetamisest ette teatama 30 päeva. Töötaja väitis alates 26. septembrist 2008. a, et ta on haiguslehel ja seetõttu tööle ilmuda ei saa. Koondamissituatsiooni tööandjal 29. septembril 2008. a ei olnud. Hagejast taheti lahti saada, aga kuna ta nõudis töölt lahkumise eest hüvitist, siis oli tööandja nõus tema töö jätkamisega. 30. septembri 2008. a õhtul saatis hageja M. Maksile SMS sõnumi tekstiga „kohtume töövaidluskomisjonis“.

teatisest teise poole nõusolekuta. Nimetatud seisukohal on ka kostja ise, kes käsitleb teatist projektina. Asjas ei ole vaidlust, et kui pooled ei jõudnud kokkuleppele töölepingu lõpetamise aluse ja tingimuste osas, siis kostja soovis, et hageja jätkaks tööd. Seega on kohus seisukohal, et kostja tööandjana ei ole pooltevahelist töölepingut lõpetanud. Hageja seisukoht, et töösuhe on tööandja algatusel faktiliselt lõppenud juba 26. septembrist 2008. a ei ole leidnud tõendamist, kuna pooled pidasid veel pärast seda päeva läbirääkimisi töölepingu lõpetamise aluse ja tingimuste üle. Kuna kostja tööandjana ei ole töölepingut lõpetanud, siis ei saa see lõpetamine olla ka ebaseaduslik. Hagejal puudub õiguslik alus kostjalt hüvise nõudeks. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ei ilmunud 1. oktoobril 2008. a tööle, olles eelnevalt saatnud kostja esindajale SMS-i tekstiga: „kohtume töövaidluskomisjonis“. Kostja on asunud seisukohale, et hageja on omal algatusel töölepingu lõpetanud, rikkudes seejuures töölepingu lõpetamiseks seadusega sätestatud etteteatamistähtaega (TLS § 79 lg 1). Kohus nõustub kostjaga, et tuvastatud asjaoludel tuleb lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Hageja on selgelt kohtule avaldanud oma soovimatust edasi töötada kostja juures alates 1. oktoobrist 2008. a ja ka kostja ei ole eitanud oma soovi tööleping hagejaga lõpetada. Kui hageja arvamuse kohaselt oli kostja rikkunud töölepingu tingimusi, siis oleks hageja pidanud esitama kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Hageja on tõepoolest rikkunud töölepingu lõpetamisel töölepingu etteteatamise korda (TLS § 72 lg 1) ja tähtaegu (TLS § 79 lg 1), mistõttu on kostja esitanud vastuhagi TLS § 84 alusel ja nõuab hagejalt hüvitust 22 keskmise päevapalga ulatuses, mis jäid puudu etteteatamistähtajast. Pooled vaidlevad vastuhagi aegumise üle. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on nõude aegumistähtajaks neli kuud. Kostja on nimetatud nõude esitanud töövaidluskomisjonile 12. novembril 2008. a (töövaidluskomisjoni toimik lk 27) st aegumistähtaja jooksul. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et nõue ei ole esitatud eraldi dokumendina, vastab see ITVS § 14 lg 3 sätetele. Töövaidluskomisjon ei ole kostja nõudeavalduse vastuvõtmisest keeldunud ega asjas menetlust lõpetanud, samas on töövaidluskomisjon jätnud kostja nõude tähelepanuta ja ei ole seda tegelikult menetlenud. Kuna kostja on oma nõude hageja vastu esitanud ITVS § 6 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul, samuti on tähtaegselt esitatud kostja taotlus kohtule töövaidluse uueks läbivaatamiseks, siis ei ole kostja vastuhagis esitatud nõue aegunud. Kohus on aga seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata muul alusel. Vastuhagi on esitatud TLS § 84 lg 2 alusel. TLS § 84 reguleerib enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamise tagajärgi. Sama §-i lg 2 kohaselt on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et töötaja on esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks ja ta lahkub enne etteteatamistähtaja lõppu. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et hageja ei ole üldse töölepingu lõpetamisest ette teatanud ja sisuliselt on tegemist omavolilise töölt lahkumisega. Antud asjaoludel võiks kohaldamisele tulla TLS § 118 lg 1, mille kohaselt kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt töölepingu lõpetamise kohta avaldust esitamata, on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitust kuni tema ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kohus nõustub, et käesolevas asjas on töötaja vastutuse kohaldamise eeldused formaalselt täidetud. Samas on kostja esindajad kohtule avaldanud, et kostjal oli kindel soov hagejaga tööleping lõpetada, küsimus oli üksnes töölepingu lõpetamise tingimustes ja alustes, milles ei jõutud kokkuleppele. Kostja ei soovinud maksta hagejale hüvist töölepingu lõpetamise korral. Uus töötaja oli tööle võetud alates 29. septembrist 2008. a. Kostja on ise teinud hagejale ettepaneku esitada avaldus töölepingu lõpetamiseks (lk 38, 45). Koondamisteatise projektist nähtuvalt soovis kostja välja maksta hagejale lõpparve 1. oktoobriks 2008. a. TLS § 79 sätestatu ei keela pooltel kokku leppimast seadusega sätestatust lühemat etteteatamistähtaega või etteteatamistähtajast loobuda. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ise ei olnud hagejaga töölepingu jätkamisest huvitatud, on hagejalt hüvise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuna nii hagi kui ka vastuhagi jäävad rahuldamata, siis TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.