Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

M. pärandi vastuvõtmise avalduse, mille notar tõestas; et kostja märkis pärandi vastuvõtmise avalduses teise pärijana ära hageja ja tema aadressi; et notar saatis 19.11.2004 hagejale teate, milles märkis, et hagejal tuleb esitada avaldus pärandi vastuvõtmiseks hiljemalt 11.02.2005, et kostja on esitanud pärandi vastuvõtmiseks avalduse ning selgitas, et kui pärima õigustatud isik ei ole määratud tähtajaks pärandi vastuvõtmise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jaotatakse pärandi vastuvõtnud isikute vahel. Hageja, kellele notari teade saadeti tähtkirjaga, ei ole eitanud teate kättesaamist. 28.01.2005 kirjalikult vormistatud otsusega pikendas notar hageja soovil seoses tema passi kehtivuse lõppemisega ja uue passi taotlemisega pärandi vastuvõtmise tähtaega kuni 11.03.2005. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et notar teatas hagejale kirjalikult nii pärandi vastuvõtmise kui ka selle pikendamise ajast ning selgitas määratud tähtajaks pärandi vastuvõtmise avalduse esitamata jätmise tagajärgi, seega on hageja väited, et ta ei teadnud kui kiiresti ta peab notarile pärandi vastuvõtmise avalduse esitama ja millised on tagajärjed, kui ta avaldust ei esita, eeltoodud tõenditega ümber lükatud. Kohus ei pea põhjendatuks hagiavalduse väidet, et hageja ei saanud notari või tema sekretäri eestikeelsetest selgitustest hästi aru, sest hageja andis kohtus vande all ütlusi heas eesti keeles, ei vajanud tõlgi abi ning kinnitas vande all, et tal ei olnud notariga suhtlemisel keeleprobleeme. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt pärineva info kohaselt kulub Eesti kodaniku passi taotluse esitamisest kuni selle väljastamiseni 30 päeva. Hageja vande all antud ütluste kohaselt vormistas ta kiirpassi viie päevaga, millest saab kohus järeldada, et hagejal oli võimalik järgida notar M. M.i 28.01.2005 antud tähtaega avalduse esitamiseks 11.03.2005. Pärimistoimikust ei nähtu, et hageja oleks notarilt taotlenud korduvalt antud tähtaja pikendamist PärS § 118 lg 2 alusel. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega on tõendatud, et see anti kostjale välja 27.04.2005, seega rohkem kui kuu pärast hagejale määratud avalduse esitamise tähtaega. Eelnevast nähtuvalt ei ole tõendatud ühegi hageja esile toodud mõjuva põhjuse olemasolu pärandi vastuvõtmise menetlemisega seonduvalt. Hagiavalduses väideti pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmise põhjusena ka seda, et hageja oli ema surma tõttu pikaajaliselt murest murtud ja stressis, mistõttu ta ei mõelnud pärimisega seotud asjaajamisele. Hageja vande all antud seletusest nähtuvalt oli tema tervis peale ema surma halb, ta käis arsti juures ja oli haiguslehel, kuid kinnitas ka, et haigus ei takistanud tal notari juurde minemast, pigem jäid tal pärimisasjad ajamata seetõttu, et soovis seda teha üheskoos õega, kuid edutult. Tunnistaja I. L. ütlustest nähtuvalt oli hageja ema surmast väga löödud, kuid suutis oma asju ajada ega kavatsenud pärandist loobuda. Tunnistaja andis hagejale ka teavet pärimisega seonduvate tähtaegade kohta, kuid selleks ajaks oli hageja pärandi vastuvõtmise tähtaja juba mööda lasknud. Tunnistaja V. R. ütlustest nähtub, et hageja käis tema käest küsimas, kas tema ema korteril on üürivõlga ning kes selles elab. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt olid õdede omavahelised suhted keerulised, mistõttu ta ei soovinud sekkuda õe tegevusse seoses pärandi vastuvõtmisega. Kostja väited, et ta andis notarile õe andmed, on kooskõlas pärimistoimikus olevate tõenditega. Eeltoodud tõenditest saab kohus järeldada, et hageja tervislik seisund võimaldas tal pärandi vastuvõtmiseks avalduse esitamist notari antud tähtajal ning tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Seega tuleb hagi pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Vastavalt PärS § 118 lg 4 on hageja seoses hagi rahuldamata jätmisega õiguse pärandile kaotanud, mistõttu tegi kohus TsMS §-st 449 tulenevalt asjas lõppotsuse. Apellatsioonkaebuse põhjendused

loetud asjaolu, et hageja käis Tallinna notar M. M.i büroos, et vastu võtta oma XX.XX.XXXX surnud ema Z. K. järgne pärandvara. Täielikult on tuvastamata ja tõendamata, millal hageja käis notari juures, kus selgus, et tema passi kehtivusetähtaeg on möödas ja ta peab esitama notarile kehtiva passi. Hageja ei ole eitanud, et ta sai notarilt ühe tähtkirja, mille järgselt ta läks notari juurde. Hageja sai ainsa tähtkirja notarilt märtsikuu 2005 keskel, misjärgselt ta läks notaribüroosse, kus sekretär võttis vastu tema dokumendid, millised ta jättis endale ning kuna pass oli kehtetu, öeldi talle, et pass tuleb korda teha. Mingitki informatsiooni sekretär hagejale tähtaegade osas ei andnud. Hageja ei ole saanud notarilt 19.11.2004 teatist ega ka mitte 28.01.2005 otsust. Hagejale jääb arusaamatuks ja talle tekitab kahtlust, kuidas sai notar oma 28.01.2005 otsuses viidata tema passi kehtetusele, kui see selgus alles märtsis 2005 notaribüroos. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid, et hageja oleks saanud kätte notari teated 19.11.2004 ja 28.01.2005. Kohtul oli kohustus täpselt välja selgitada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, milleks olulisemaks oli hageja poolt notari juures käimise aeg, kuna hageja hages möödalastud tähtaja ennistamist, mida aga tehtud ei ole. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja käis notari juures ja soovis oma ema järgset pärandvara vastu võtta. XX.XX.XXXX kehtinud PärS § 117 lg 1 kohaselt tuli pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks esitada sellekohane avaldus notarile PärS § 118 sätestatud tähtajal. Hageja soov ja tahe pärida on tõendatud notaris käimise faktiga. Väita, et hageja ei ole soovinud pärandit vastu võtta või on sellest loobunud on alusetu. Tegemist oli juhtumiga, kus hagejal puudus korrektse avalduse esitamiseks vastav dokument. Tuvastamata on asjaolu, miks sellises olukorras, kus notar teadis, et hageja soovib ka pärida on kiirustatud ja pärimisõiguse tunnistus 27.04.2009 väljastatud ainult kostjale. Kui notar leidis, et hageja ei soovi pärida ja on pärandist loobunud siis XX.XX.XXXX kehtinud PärS § 123 lg 1 kohaselt oleks sellisel juhul olnud õigus pärida hageja pärijatel. Kohtu poolt on välja selgitamata, kas notar on selleks mingeid toiminguid ka teinud. Kuna teises astmes ei ole võimalik tõendite ebapiisavust ja ebatäpsust kõrvaldada, siis tuleb kohtuotsus täies ulatuses tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Vastus apellatsioonkaebusele

§ 117 lg 1). Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üldiseks tähtajaks on 10 aastat (PärS § 118 lg 3). Pärimisseaduse kohaselt võib notar üldist pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise tähtaega lühendada. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks võib notar PärS § 118 lg 1 kohaselt anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Z. K. suri XX.XX.XXXX ning et pärimisteade avaldati Ametlikud Teadaanded veebilehel 19.11.2004, mille kohaselt tuli hiljemalt 11.02.2005 notarile M. M. esitada Z. K. pärandi vastu võtmise või sellest loobumise avaldus (t.lk 67). 19.11.2004 teatas notar M. M. ka hagejale kirjalikult pärimise osavõtmise õigusest. Hageja on märkinud, et ta pole saanud notari 19.11.2004 teadet kätte, kuid toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja selle teate saanud isiklikult kätte 18.12.2004 (t.lk 104). Seega oli hageja teadlik, et ta peab esitama notarile avalduse hiljemalt 11.02.2005. PärS § 118 lg 2 kohaselt võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel notar käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega mõjuvatel põhjustel mõistliku aja võrra pikendada. 28.01.2009 pikendas notar M. M. pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks määratud tähtaega hageja soovil seoses tema passi kehtivuse lõppemisega ja uue passi taotlemisega kuni 11.03.2005. Seega oli hagejal ligi 6 kuud aega pärimise asjade ajamiseks. Kostja on pärandi vastu võtnud ja talle väljastati 27.04.2005 seadusejärgse pärimisõiguse tunnistus (t.lk 120). PärS § 117 lg 4 kohaselt, kui pärima õigustatud isik ei ole PärS §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel (PärS §-d 127-129). Seega ei ole hageja isik, kelle õigusi saaks PärS § 117 lg 4 alusel kaitsta. PärS § 117 lg 4 eesmärgiks on kaitsta neid pärijaid, kes on pärandi vastu võtnud tähtaegselt, sh notari antud lühendatud tähtaja jooksul. Hageja on 05.11.2007 esitatud hagis taotlenud XX.XX.XXXX surnud Z. K. pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Eesti passe väljastab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ning dokumendi taotluse esitamisest väljastamiseni kulub 30 päeva (t.lk 68). Seega oleks saanud hageja uue passi hiljemalt 30 päevaga. Hagejal oli piisavalt aega selleks, et esitada notarile pärandi vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole piisavalt põhistanud pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmist ning maakohus on õigesti jätnud hageja taotluse pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Hageja on seisukohal, et XX.XX.XXXX kehtinud PärS § 123 lg 1 kohaselt oleks olnud juhul, kui hageja ei soovi pärida ja on pärandist loobunud, õigus pärida hageja pärijatel. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul on hageja kaotanud õiguse pärandile, mistõttu ei kuulu kohaldamisele PärS § 123 lg 1. Kuna hageja kaotas õiguse pärandile, on kaotanud õiguse pärandile ka kõik hageja võimalikud järglased ning notaril puudus kohustus tuvastada hageja järglaste olemasolu. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.