Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi
Piret Rõuk
Tsiviilasja hind Menetlusosalised nende esindajad
2-07-46407 Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Resolutsioon
12. jaanuar 2009
Jätta N V hagi J M vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks, hageja omandiõiguse tunnustamiseks 1⁄2 korteriomandist, kostja kohustuse tunnustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu muutmiseks ja pärimisõiguse tunnistuse tühistamiseks rahuldamata Menetluskulude jaotus J M ja Eesti Vabariigile seoses menetlusabi andmisega tekkinud menetluskulud jätta N V kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, ka juhul kui ja tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks taotletakse menetlusabi, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt suri poolte ema ZK . Pärandajale kuulus korteriomand asukohaga XXX Tallinnas ning raha pangakontol. Testamendi puudumise tõttu olid ZK pärijateks hageja ja kostja, kes võttis üksinda pärandvara vastu. Hageja ei jõudnud notari poolt antud tähtaja jooksul avaldust pärandvara vastuvõtmiseks esitada, kuna esmakordselt notari juurde minnes selgus, et tema pass oli kehtetu, minnes aga notari juurde
pärast uue passi vormistamist selgus, et ta on pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaja mööda lasknud. Pärimisõiguse tunnistus anti välja kostjale. Hageja põhjendas pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmist sellega, et notari sekretär ei selgitanud eesti keelt hästi mittevaldavale hagejale, et ta peab notari juurde uue passiga tulema nii ruttu kui võimalik ning ta oli ema surmast pikka aega stressis. Hageja arvas, et kuna notar teab pärijatest, siis ei ole pärandi vastuvõtmisega kiiret ega teki olukorda, kus keegi teine saaks hageja pärandiosa endale võtta. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, paludes selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse enam kui kolm aastat pärast pärandi avanemist, mida ei saa pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Hageja ei ole põhistanud, et ta oleks tähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel. Notar kutsus 19.11.2004 avaldatud teates pärijaid pärandit vastu võtma hiljemalt 11.02.2005. Kodakondsus- ja Migratsiooniametist on võimalik pass kätte saada 30 päevaga, mistõttu oli hagejal piisavalt aega uue passi vormistamiseks ja sellega notari juurde pöördumiseks. Kostja arvates peab tähtaja möödalaskmiseks olema objektiivne põhjus, sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ta ei saanud vahetult mõjutada. Hagejal sellist kaalukat põhjust ei esine. Kohtuotsuse põhjendused kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 117 lg 1 kohaselt tuli pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks esitada PärS § 118 sätestatud tähtajal pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestas. PärS § 118 lg 1 kohaselt võis notar anda pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kusjuures tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud. PärS 118 lg 21 sätestas, et lõikes 1 nimetatud notari antud tähtaega võib vaidluse korral pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on pärandaja tütrena pärima õigustatud isikuks, vaidlus on selles, kas hagejal esines notari antud tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et surnud ZK , kelle pärimisasja menetles notar M Miller, pärimisteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 20.septembril 2004, kusjuures pärimisteates kutsuti pärijaid esitama pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks avaldus hiljemalt 11.veebruaril 2005; et 17.novembril 2004 esitas kostja J M pärandi vastuvõtmise avalduse, mille notar tõestas; et kostja märkis pärandi vastuvõtmise avalduses teise pärijana ära hageja ja tema aadressi; et notar saatis 19.novembril 2004 hagejale N V teate, milles märkis, et hagejal tuleb esitada avaldus pärandi vastuvõtmiseks hiljemalt 11.veebruaril 2005, et kostja J M on esitanud pärandi vastuvõtmiseks avalduse ning selgitas, et kui pärima õigustatud isik ei ole määratud tähtajaks pärandi vastuvõtmise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jaotatakse pärandi vastuvõtnud isikute vahel. Hageja, kellele notari teade saadeti tähtkirjaga, ei ole eitanud teate kättesaamist. 28. jaanuari 2005 kirjalikult vormistatud otsusega pikendas notar hageja N V soovil seoses tema passi kehtivuse lõppemisega ja uue passi taotlemisega pärandi vastuvõtmise tähtaega kuni 11.märtsini 2005. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et notar teatas hagejale kirjalikult nii pärandi vastuvõtmise kui ka selle pikendamise ajast ning selgitas määratud tähtajaks pärandi vastuvõtmise avalduse esitamata jätmise tagajärgi, seega on hageja väited, et ta ei teadnud kui kiiresti ta peab notarile pärandi vastuvõtmise avalduse esitama ja millised on tagajärjed, kui ta avaldust ei esita, eeltoodud tõenditega ümber lükatud.
Kohus ei pea põhjendatuks hagiavalduse väidet, et hageja ei saanud notari või tema sekretäri eestikeelsetest selgitustest hästi aru, sest hageja andis kohtus vande all ütlusi heas eesti keeles, ei vajanud tõlgi abi ning kinnitas vande all, et tal ei olnud notariga suhtlemisel keeleprobleeme. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt pärineva info kohaselt kulub Eesti kodaniku passi taotluse esitamisest kuni selle väljastamiseni 30 päeva, hageja vande all antud ütluste kohaselt vormistas ta kiirpassi viie päevaga, millest saab kohus järeldada, et hagejal oli võimalik järgida notar M Milleri 28. jaanuaril 2005 antud tähtaega avalduse esitamiseks 11.märtsiks 2005. Pärimistoimikust ei nähtu, et hageja oleks notarilt taotlenud korduvalt antud tähtaja pikendamist PärS § 118 lg 2 alusel. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega on tõendatud, et see anti J M välja 27. aprillil 2005, seega rohkem kui kuu pärast hagejale määratud avalduse esitamise tähtaega. Eelnevast nähtuvalt ei ole tõendatud ühegi hageja esile toodud mõjuva põhjuse olemasolu pärandi vastuvõtmise menetlemisega seonduvalt. Hagiavalduses väideti pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmise põhjusena ka seda, et hageja oli ema surma tõttu pikaajaliselt murest murtud ja stressis, mistõttu ta ei mõelnud pärimisega seotud asjaajamisele. Hageja vande all antud seletusest nähtuvalt oli tema tervis peale ema surma halb, ta käis arsti juures ja oli haiguslehel, kuid kinnitas ka, et haigus ei takistanud tal notari juurde minemast, pigem jäid tal pärimisasjad ajamata seetõttu, et soovis seda teha üheskoos õega, kuid edutult. Tunnistaja IL ütlustest nähtuvalt oli hageja ema surmast väga löödud, kuid suutis oma asju ajada ega kavatsenud pärandist loobuda. Tunnistaja andis hagejale ka teavet pärimisega seonduvate tähtaegade kohta, kuid selleks ajaks oli hageja pärandi vastuvõtmise tähtaja juba mööda lasknud. Tunnistaja VR ütlustest nähtub, et hageja käis tema käest küsimas, kas tema ema korteril on üürivõlga ning kes selles elab. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt olid õdede omavahelised suhted keerulised, mistõttu ta ei soovinud sekkuda õe tegevusse seoses pärandi vastuvõtmisega. Kostja väited, et ta andis notarile õe andmed, on kooskõlas pärimistoimikus olevate tõenditega. Eeltoodud tõenditest saab kohus järeldada, et hageja tervislik seisund võimaldas tal pärandi vastuvõtmiseks avalduse esitamist notari antud tähtajal ning tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Seega tuleb hagi pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Vastavalt PärS § 118 lg 4 on hageja seoses hagi rahuldamata jätmisega õiguse pärandile kaotanud, mistõttu teeb kohus TsMS §-st 449 tulenevalt asjas lõppotsuse. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hageja sai menetlusabi riigilõivu tasumisel 25.veebruari 2008 kohtumääruse alusel. Kohtumääruse kohaselt vabastati ta 31 750,00 kroonise riigilõivu tasumisest hagi esitamisel osaliselt, kohustades teda tasuma riigilõivu 4000,00 krooni, mille hageja tasus 10.03.2008.
Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagejalt kohtuotsuse jõustumisel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 27 750,00 krooni. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.