Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Menetlustoiming
2-06-16233
G-I B avaldus T E S A A A surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise nõudes 15 000 krooni Avaldaja: G-I B (ik XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik: siseminister Marko Pomerants (Siseministeerium, asukoht Pikk 61; 15065 Tallinn) Asjast puudutatud isiku volitatud esindaja: Rain Sannik (Siseministeerium, asukoht Pikk 61; 15065 Tallinn; e-post: [email protected]) Hagita menetlus Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Vastavalt TsMS § 513 (isiku ilmumise või viibimiskoha teadasaamise tagajärjed) lg 1 surnuks tunnistamise tühistamise avalduse võib esitada väljailmunud isik või siseminister isiku surnuks tunnistanud kohtule. Tulenevalt TsMS § 514 lg-st 1 kui surnuks tunnistatud isik ei surnud ajal, mis tuvastati surnuks tunnistamise määrusega, võib iga isik, kellel on õiguslik huvi muu surmaaja tuvastamise vastu, nõuda surnuks tunnistamise määruse muutmist, kui asjaolu, millel määruse ebaõigsus põhineb, sai talle temast olenematul põhjusel teatavaks pärast seda, kui ta ei saanud seda enam esitada surnuks tunnistamise menetluses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada 30 päeva jooksul alates ajast, millal avaldaja sai asjaolust teada, kuid mitte enne surnuks tunnistamise määruse jõustumist ja mitte hiljem, kui viie aasta möödumisel surnuks tunnistamise määruse jõustumisest.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-16233 jätta avaldaja enda kanda.
Tsiviilasi nr 2-06-16233
Määruse peale võib esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul (TsMS § 512). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 29.06.2006 esitatud avalduse kohaselt sõlmis avaldaja 04.03.1979.a abielu T E S A A A, sünd XXX, Sudaani kodanikuga. Alates 1991.a (sel ajal ta viibis Eestis), ei ole mingeid andmeid tema kohta. Avaldajal on T E S A A A ühine laps – tütar S-E T E S, sünd XXX. Tütar elab koos avaldajaga ja ei tea midagi oma isast alates 1991.a-st. 28.10.2005 pöördus avaldaja politseisse, et leida oma abikaasat. 31.10.2005 vastati politseist, et Narva politseiosakonnal puuduvad andmed tema tegeliku asukoha kohta. Avaldaja tutvus T E S A A A Sankt-Peterburis (Leningradis), Venemaal, kus nad koos õppisid Leningradi Riikliku Ülikoolis 1960-l aastatel. Avaldaja ei tea midagi oma abikaasa sugulastest. Pärast abikaasa kadumist omandas avaldaja ainuisikuliselt XXX asuvat korteri, kus elab käesoleval ajal tütrega. Avaldajal on vajalik reguleerida oma varalised suhted. Võttes arvesse, et alates 1990-ndest aastatest tänaseni, s.o on rohkem kui 15 aasta jooksul, toimub Sudaanis kodusõda, arvab avaldaja, et tema abikaasa ei ole elus. Eeltoodu alusel palub avaldaja tunnistada T E S A A A surnuks alates 31.12.1992.
Vastavalt Siseministri seisukohale (tl 87) siseministeerium edastas vastavasisulised järelepärimised Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides puuduvad andmed T E S A A A kohta. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud T E S (T E) A A A nimelise isiku piiriületusi. Politseiametil puuduvad andmed T E S A A A kohta. Siseministri hinnangul ei saa välistada isiku elusolekut. Samas leiab siseminister, et eeltoodud andmete põhjal võib kohus T E S A A A surnuks tunnistada.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-06-16233
Kohtu poolt ärakuulatud avaldaja (tl 17a) seletas, et tal on vaja abikaasat surnuks tunnistada, kuna ilma selleta ta ei saa müüa oma korterit. Abikaasa oli Eestis viimane kord 1991.aastal, ta oli avaldaja külas, pidevalt ta Eestis ei elanud. Tegelikult abikaasa sünniaasta on 1938, miks dokumentides on märgitud 1952.a – avaldaja selgitada ei oska. Abikaasa väga armastas tütart ja kui ta oleks elus, ei usu avaldaja, et ta ei annaks endast teada käesoleva ajani. Sudaanis käib sõda ja avaldajal on alust arvata, et tema abikaasat ei ole enam elus. Avaldaja täpselt ei saa ütelda, kus tema abikaasa sündis, tema vanemad surid 20 aastat tagasi, kuid elasid Sudaani pealinnas Khartoumis (Hartum). Usutunnistuselt oli abikaasa muhameedlane. Avaldaja esitas kirjalikult kohtule täiendavad andmed abikaasa ja tema sugulaste kohta, samuti kehtivuse kaotanud avaldaja abikaasa passi, mis on lisatud tsiviilasja toimiku materjalide juurde. Viru Maakohtu 16.10.2006 määrusega menetlus tsiviilasjas nr 2-06-16233 peatati T E S A A A suhtes kuni Sudaani ning Liibüa saatkondadest Välisministeeriumi kaudu andmete saamiseni. Esimene järelepärimine Välisministeeriumile oli tehtud 07.07.2006. Välisministeeriumi 01.08.2006 kirjaga nr 9.3/8410 teatati kohtule, et Välisministeerium on pöördunud Sudaani kodaniku T E S A A A kohta andmete saamiseks päringutega Sudaani ning Liibüa Suursaatkondadesse Stockholmis. Kohtu 30.10.2007 järelepärimisele teatati 31.10.2007 Välisministeeriumi kirjaga nr 9.3/10610, et Välisministeerium ei ole 01.08.2006 Sudaani ja Liibüa Suursaatkondadesse Stockholmis saadetud päringutele seniajani vastuseid saanud. Kahjuks ei ole Välisministeeriumi käsutuses ka teavet, kas ja millal nimetatud riikide välisesindused päringutele vastata võiksid. 27.05.2008 pöördus kohus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poole abi saamiseks, et saada informatsiooni T E S A A A kohta. Justiitsministeerium edastas kohtu järelepärimise Välisministeeriumi konsulaarosakonda. 10.07.2008 saabus kohtusse Välisministeeriumi vastus, mille kohaselt välisministeerium on pöördunud Sudaani kodaniku T E S A A A kohta andmete saamiseks uute päringutega Sudaani Suursaatkonda Stockholmis ja Liibüa Suursaatkonda Roomas. Järelepärimised nimetatud saatkondadesse on saadetud 17.06.2008. 08.06.2009 ja 12.08.2009 saatis kohus Justiitsministeeriumile järelepärimise, kus palus Justiitsministeeriumi abi informatsiooni saamiseks T E S A A A kohta või siis informatsiooni selle kohta, kas isiku otsimisega tegeletakse. 12.08.2009 teatas justiitsministeerium, et edastas kohtu 08.06.2009 järelepärimise välisministeeriumile, kuid siiani nii sellele kui ka varasematele järelepärimistele antud teemal justiitsministeeriumini mitte mingisugust infot jõudnud ei ole. Vastavalt Välisministeeriumi 20.11.2009 vastusele Välisministeerium on Sudaani ja Liibüa Suursaatkondadesse pöördunud kahel korral, kuid tulemusteta. Välisministeeriumil ei ole võimalik prognoosida, millal välisriikide pädevad ametiasutused päringutele vastavad. Kahjuks tuleb tõdeda, et on olnud ka juhiseid, kus Välisministeerium vaatamata korduvatele päringutele ei saagi välisriigist vastuseid. Viru Maakohtu 30.11.2009 määrusega uuendati menetlus tsiviilasjas nr 2-06-16233. TsMS § 510 lg 1 kohaselt pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu 3(5)
Tsiviilasi nr 2-06-16233
määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 3 järgi kohus ei või määrata andmete esitamiseks lühemat tähtaega kui kuus nädalat, alates viimase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Vastav teade on avaldatud kohtu poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.11.2009 (tl 70). Kohtule T E S A A Ai kohta andmeid esitatud ei ole. Eelmenetluse käigus selgitas kohus T E S A A A tütrele S-E T E (tl 67-68), et vastavalt TsMS § 509 lg 1 p 2 avalduse isiku surnuks tunnistamiseks võib esitada muuhulgas teadmata kadunud isiku üleneja või alaneja sugulane. Sama paragrahvi lg 3 järgi isiku surnuks tunnistamise avalduse esitamiseks õigustatud isik võib avalduse alusel astuda menetlusse lisaks avaldajale. Avalduse esitamisega omandab ta avaldaja õigusliku seisundi. S-E T E ei esitanud sellist avaldust.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 51. peatükk (isiku surnuks tunnistamine ja surmaaja tuvastamine) ega ka TsMS teised peatükid või muud seadused ei näe ette kohtuistungi korraldamise kohustust, seega lahendab kohus antud asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS §-st 17 tuleneb, et teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 509 lg 1 p 2 järgi algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Avaldaja põhjendas oma huvi tunnistada T E S A A A surnuks sellega, et ta ei saa realiseerida oma omandiõigust ja varalisi suhteid XXX asuva korteri suhtes. Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) §-s 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Avaldaja abikaasa T E S A A A andmete puudumine tema elusoleku või surma kohta riivab intensiivselt avaldaja põhiõigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, seega leiab kohus, et avaldaja on isik, kellel on õiguslik huvi oma abikaasa surnuks tunnistamiseks. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-06-16233
Tsiviilasja toimiku materjalides on avaldaja abikaasa pass (tl 88), kust on näha, et tema nimi õigesti kirjutatakse „T E S A A A“ ja tema sünniaasta on 1938. Vastavalt esitatud abielutunnistusele I-АK No 277635 (tl 12) registreeriti T E A A A ja B G I A abielu 04.03.1979 Sankt-Peterburi abielusõlmimise palees nr 2, kanne nr 1835. Mõlemad abikaasad jätsid endale enne abielu sõlmimist kantud perekonnanimed. Vastavalt sünnitunnistusele III-AK No 279333 (tl 17) 07.05.1970 T E A A A ja Buividaitel G I A sündis tütar T E S-E A A. Vastavalt avaldaja poolt esitatud Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna 31.10.2005 vastusele (tl 14) puuduvad Narva politseiosakonnal andmed T E A A A tegeliku asukoha kohta. Asja materjalidest nähtub, et T E S A A A viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed 1991.a-st ehk 18 aasta jooksul isegi lähedasematel inimestel – abikaasal ja tütrel. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt kohus võib lugeda üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Internetis (www.google.com; vikipeedia (vaba entsüklopeedia)) on Sudaani kohta muuhulgas informatsioon sellest, et Sudaanis kestab 20 aastat kodusõda. Kõigest ülaltoodust lähtudes on kohtul tõsised kahtlused T E S A A A elusoleku suhtes. Seega leiab kohus, et T E S A A A tuleb tunnistada surnuks. Vastavalt TsMS § 511 lg 1 isiku surnuks tunnistamise määruses märgitakse isiku eeldatav surma aeg. Tulenevalt TsÜS § 20 lg 1 surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kuna T E S A A A eeldatavat surmaaega ei ole võimalik konkreetse kuupäevaga kindlaks määrata, viimased andmed tema elusoleku kohta olid 1991.aastal, siis tuleb lugeda tema surma ajaks 31.12.1992. Kohus, uurinud asjas esitatud ja kogutud tõendeid, asub seisukohale, et G-I B avaldus T E S A A A surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning T E S A A A tuleb surnuks tunnistada alates 31.12.1992.
Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega antud asjas kannab menetluskulud avaldaja G-I B. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.