28. detsember 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-09-41506
Tsiviilasi
Narva-Jõesuu linna (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu) avaldus N J kinnisesse asutusse paigutamiseks ja temale eestkostja määramiseks Avaldaja: Narva-Jõesuu linn (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu) aadress Koidu 25, Narva-Jõesuu Avaldaja lepinguline esindaja sotsiaalabi inspektor Sirje Neeme
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Puudutatud isikud: N J (isikukood XXX, viibimiskoht SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik, Jämejala küla, Pärsti vald Viljandi maakond) N J esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Margo Normann (Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, Lossi 37 Viljandi linn) Z J (isikukood XXX, elukoht XXX)
16.12.2009.a. Avaldaja lepinguline esindaja Sirje Neeme Puudutatud isik Z J
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada N J (isikukood XXX) üle eestkoste tähtajaga viis (5) aastat.
3.Eestkoste on seatud N J kõigi asjade ajamiseks, esindamiseks ja tehingute tegemiseks.
5.Eestkostja on N J seaduslik esindaja ja eestkostja ülesanneteks jätta N J asjade ajamine, N J oluliste varaliste ja õiguslike ning tervisega seotud küsimuste lahendamine ja tehingute tegemine.
6.N J on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
7.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 28.12.2014.a. 8.Paigutada N J (isikukood XXX) peale võimalikku sundravilt vabanemist SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikust hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele kuni 28.detsember 2010.a 9.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele, SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikule ja teatada määrusest ka valijate nimekirja pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2,6). 10.Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele selle kättetoimetamisega Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ja Z J. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed, isiku eeskostja või hooldaja, isiku nimetatud usaldusisik, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.19.08.2009.a esitas Narva-Jõesuu linn Viru Maakohtule avalduse Z J määramiseks oma venna N J eestkostjaks venna varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks ja N J paigutamiseks psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamisele tähtajaga 1 aasta. Avalduse kohaselt esitas Z J avalduse eestkoste seadmiseks oma venna N J üle. N J on töövõimetuspensionär, töövõime kaotuse protsent 80. N J on alkoholi kasutamise järgselt korduvalt psühhootilise seisundi tõttu viibinud ravil erinevates psühhiaatriahaiglates. 1991.a. diagnoositi tal skisofreenset psühhoosi. Tal on olnud kuus vabadusekaotuslikku karistust. Viimati karistati teda Ida-Viru Maakohtu 31.08.1998.a. otsusega KrK § 100 järgi 10-aastase vabadusekaotusega. Vanglas olles kohaldati tema suhtes 39 distsiplinaarkaristust. 14.09.2007 viidi N J suhtes läbi statsionaarne komisjoniline kohtupsühhiaatria ekspertiis ja leiti, et ta põeb paranoidset skisofreeniat, alkoholi-ja tubakasõltuvust. Tehti ettepanek N J sundravile suunamiseks. N. J viibib Harju Maakohtu 17.10.2007.a. määruse alusel alates 07.11.2007.aaastast SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas. SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku ülemarst Riina Jents 31.07.2009.a. avaldajale saadetud kirjas teatas, et N J suhtes on kavas teha kohtule ettepanek sundravi lõpetamise kohta, sest ta ei vaja enam statsionaarset haiglaravi. N J tuleks paigutada kinnisesse asutusse (ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumääruse alusel suunatud isikutele). Avaldaja leiab et Z J on võimeline olema oma venna N J eestkostjaks. Z. J on oma nõusoleku andnud.
2.01. septembri 2009.a. kohtumäärusega võttis kohus Narva-Jõesuu linna avalduse N J eeskoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks menetlusse ja jättis Narva-Jõesuu linna avalduse N J kinnisesse asutusse paigutamise osas käiguta. Kohus määras teha N J suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis, ära kuulata N J ja Z J ja määras TsMS § 520 alusel N J esindajaks vandeadvokaat Margo Normann (tl 15-17, 35). 08.10.2009.a. kohtumäärusega keeldus kohus Narva-Jõesuu linna avaldust N J kinnisesse asutusse paigutamise osas menetlusse võtmast (tl 43-44). 27.10.2009.a. esitas avaldaja määruskaebuse. 28.10.2009.a. kohtumäärusega kohus rahuldas määruskaebuse, tühistas 08.10.2009.a. määruse ja võttis menetlusse Narva-Jõesuu linna avalduse N J kinnisesse asutusse paigutamise osas. Kohus määras erinõude korras ära kuulata N J ja Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku esindaja (tl 52-53, 55-57).
3.12.10.2009.a. kuulas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtunik Kalev Kuningas SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus ära N J ja SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku ülemarsti Riina Jentsi (tl 66-68). Puudutatud isikute ja nende esindajate seisukohad
4.Puudutatud isik N J avaldas ärakuulamisel kohtule, et ta ei ole nõus erihooldekodusse paigutamisega, ei ole nõus kinnisesse asutusse paigutamisega, soovib tööd teha, tal on pool maja Narva-Jõesuus. Vastuväideteks ongi see, et ta soovib tööd teha, mitte kuskil kinni istuda. Taotlusi ei esitanud (tl 67-68).
5.N J määratud korras esindaja avaldas kohtule esitatud seisukohas, et 07.10.2009.a. vestles esindaja SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus N J enda ja tema raviarsti dr. Heueriga. N J on vastu avaldaja taotlusele tema paigutamiseks tugevdatud järelevalvega hooldamisele. Tema arvates on ta haigus möödas, tunneb ennast täiesti tervena. Mis haiguse pärast on teda 2 aastat Jämejalal hoitud, ei tea. Arvab, et teda on üle hoitud, tunneb ennast juba ammu hästi. Teab, et ei tohi viina osta. Sellega on nõus, et õde talle eestkostjaks määratakse. Ema ja õe väikse abiga on kõik korras, õigeaegselt on vaja talle tablette anda. N. J leiab, et on töövõimeline. Dr Heueri selgituste kohaselt on N. J käitumine psühhootiline, skisofreeniline. Varem on ta olnud vägivaldne. Vägivaldsus võib jällegi avalduda. Kõrvalise keskkonnamõjuta (järelevalveta) jätab ta ravimid tarvitamata, muutudes ärrituvaks, tigedaks. Dr Heuer leiab, et N. J on vajalik tema hoidmine kontrollitud keskkonnas, sest ta ise ei tunnista ravi vajalikkust, ei pea ennast vaimselt haigeks. Füüsilisi haigusi ei luba ta ravida. N. J mitteagressiivne seisund on saavutatud ainult tänu regulaarsele ravimite tarvitamisele ning sellise seisundi edaspidiseks garanteerimiseks vajab N. J ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hooldust. Esindaja on seotud esindatava positsiooniga. Eestkoste vastu N. J ei vaidle, tema õde Z J on andnud kirjaliku nõusoleku tema määramiseks venna eestkostjaks. Samas leiab N. J, et ta ei vaja paigutamist tugevdatud järelevalve alla ning esindaja leiab, et otsuse tegemisel N. J psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamisele paigutamiseks on vajalik kohtu poolt kõigi tõendite koostoimes hindamine ja eelduste analüüsimine (tl 42).
6.Erinõude korras ärakuulatud SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku ülemarst Riina Jents avaldas kohtule, et leiab, et lähtudes meditsiinilistest dokumentidest ja kohtumääruses kirjeldatust on avaldaja avaldus põhjendatud (tl 66).
7.16.12.2009.a. kohtuistungil ärakuulatud Z J kinnitas oma nõusolekut olla oma venna N J eestkostja. Soovib et vend paigutataks kinnisesse asutusse. Kodus temaga toime ei tule. N on vägivaldne, agressiivne, ähvardab noaga, kirvega. Vend ütles et kui tuleb Tallinna vanglast välja, raiub õel pea kirvega maha. Z J pööras vangla töötajate tähelepanu sellele et vend on haige. Murmanski vanglas viibides oli N R psühhiaatriahaiglas. Iga pühapäev räägivad vennaga telefonis. Alguses vend rääkis et kui tuleb haiglast välja, läheb Narva- Jõesuu Linnavalitsusse tööle. Vend on teadlik et õde määratakse tema eestkostjaks. Vend saab aru et peab veel aasta haiglas olema (tl 84). Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
8.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: Harju Maakohtu 17.10.2007.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-07-2959 kohaldati N J suhtes psühhiaatrilist sundravi ja paigutati ta tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. Kohtumäärusest nähtub, et N J suhtes 14.09.2007.a. läbi viidud statsionaarse komisjonilise
kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt põeb N J rasket paranoidset skisofreeniat, alkoholisõltuvust ja tubakasõltuvust. N J esinev psüühikahäire on hõlmatav määratlusega „vaimuhaigus“. Uuritaval esinev paranoidne skisofreenia on alanud hiiliva algusega varases täiskasvanueas ning ta ei suuda aru saada ümbrusest, oma tegude iseloomust ja tagajärgedest ning ei ole suuteline oma käitumist juhtima. N J on oma vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale (tl 80-81). Arstliku ekspertiisi 29.12.2008.a. otsusega nr 464177 on N J tuvastatud töövõime kaotuse protsent 80 tähtajaga kuni 30.11.2010.a. (tl 11). Käesolevas tsiviilasjas läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis akti nr 73 järgi on N J situatsioonis desorienteeritud, kohaldatud psühhiaatrilise sundravi vajadust ja eesmärki ei mõista. Sõnaline kontakt on napp ja formaalselt sisukohane. Küsitlusel varemavaldatud luulu kohta muutub ettevaatlikuks, ärritub silmnähtavalt, kuid valitseb end. Tahteelu tase on alanenud, töisest tegevusest võtab osa suunamisel, ühisüritustest huvitatud ei ole. Emotsionaalselt tuimenenud, kalk. Tal ei ole haigusteadvust ja väljaspool ravikeskkonda ravijärgimust. N J põeb vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul, ta esinevad düssotsiaalne isiksusehäire ja alkoholsõltuvus. Tema vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, langetada otsuseid, teha tehinguid. N Ja ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama ja vajab eestkostja määramist vähemalt viieks aastaks. Eestkostja ülesandeks on tagada N J rahuldav elukorraldus, hooldus ja ravi, õiguste kaitse. N J vajab pärast psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist paigutamist ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega kinnisesse erihooldekodusse, kus on tagatud jätkuv ravi, kontroll tema käitumise üle ja takistatud alkoholi tarvitamine. N J ära kuulamine kohtus või käesolevas situatsioonis võib põhjustada luulu aktuaalsemaks muutumist ja vägivaldsuse vallandumist (tl 29-31). N J haigusloo väljavõtte kohaselt viibib ta SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas alates 07.11.2007. Praegu teadvus selge, orienteeritud õigesti ajas ja kohas. Situatsioonis pole õiget orientatsiooni. Kinnine, napisõnaline, mitteusaldusliku kontaktiga. Meelepetteid eitab. Luul püsib, kuid pole aktuaalne ja käitumist ei mõjusta. Emotsionaalselt tuimenenud. Tahteaktiivsus alanenud. Haigusteadvus puudub. Diagnoos: Paranoidne skisofreenia F 20.00 (tl 12). Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused
9.Kohus leiab, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse avaldus N J eestkostja määramiseks ja N J hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Kohus tuvastas, et N J on töövõimetuspensionär, tema töövõime kaotuse protsent on 80. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 73 kohaselt põeb N J vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul, tal esinevad düssotsiaalne isiksusehäire ja alkoholsõltuvus. Tema vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, langetada otsuseid, teha tehinguid. N J ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama ja vajab eestkostja määramist vähemalt viieks aastaks. Seega on N J piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada tema üle eestkoste.
Eestkoste vastu N J ei vaidle, tema õde Z J on kinnitanud nõusolekut tema määramiseks venna eestkostjaks. N J esindaja leiab, et puuduvad takistused Z J määramiseks N J eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PKS §-s 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata Z J eestkostjaks. Arvestades psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus et N J suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine viieks aastaks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
11.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud.
12.Kohus on tuvastanud, et N J põeb vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul, tal esinevad düssotsiaalne isiksusehäire ja alkoholsõltuvus. Tema vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Kohus on tuvastanud, et N J käitumine on psühhootiline, skisofreeniline. Varem on ta olnud vägivaldne ja vägivaldsus võib jälle avalduda. Järelevalveta jätab N J ravimid tarvitamata, muutudes ärrituvaks, tigedaks. N J ei ole haigusteadvust ja väljaspool ravikeskkonda ravijärgimust. N J suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbi viinud ekspert on seisukohal, et N J vajab pärast psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist paigutamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega kinnisesse erihooldekodusse, kus on tagatud jätkuv ravi, kontroll tema käitumise üle ja takistatud alkoholi tarvitamine. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, N J on vajalik tema hoidmine kontrollitud keskkonnas, sest ta ise ei tunnista ravi vajalikkust, ei pea end vaimselt haigeks. Füüsilisi haigusi ei luba ravida. N J mitteagressiivne seisund on saavutatud tänu regulaarsele ravimite tarvitamisele ning sellise seisundi edaspidiseks garanteerimiseks vajab ta ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hooldust. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik N J suhtes kasutada muud abinõud, kui peale võimalikku sundravilt vabanemist tema paigutamist ja nõusolekuta hooldamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses erihooldusteenusel.
13.TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.