lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-36496/29

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 17.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-36496/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
929
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PkS § 92 lg 4TsMS § 148 lg 1Asja läbivaatamise kulude tasumineTsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 431 lg 1Menetluse lõpetamise kordTsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjedTsÜS § 8 lg 3Füüsilise isiku teovõime

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-36496

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-09-36496

Määruse kuupäev

Jõhvi, 17. detsembril 2009.a kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

N.J. avaldus määramiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

10. detsember 2009.a

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Istungil osalenud isikud

Avaldaja N.J.; Puudutatud isiku A.J.’i esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G.; Puudutatud isiku Kohtla-Järve linna esindaja A. V.

täisealisele

isikule

eestkoste

Resolutsioon

1.Lõpetada menetlus N.J. (isikukood xxx) avalduses A.J.’i (isikukood xxx) üle eestkoste seadmise nõudes seoses avaldaja poolt avaldusest loobumisega.
2.Jätta kõik avaldaja kulud tema enda kanda.
3.Jätta A.J.’i esindaja kulud kokku 900 (üheksasada) krooni Eesti Vabariigi kanda.
4.Saata kohtumäärus avaldajale, puudutatud isikute esindajatele ning Valkla Hooldekodule teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 25.08.20262-26-14912/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.08.20262-26-15315/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-26-5570/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32

ASJAOLUD

1 (4)

2-09-36496

1.27. juulil 2009.a esitatud avalduse kohaselt on A.J.`il raske psüühikahäire ja arstliku ekspertiisi tulemusena tal on diagnoositud lihtne skisofreenia. A. J. ei ole võimeline iseenda eest hoolitsema ega üksi elama. Viru Maakohtu 22.06.2009.a määrusega tsiviilasjas nr. 209-30018 kohaldati A. J.`i suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 05.07.2009.a. Avaldaja palus vastavalt TsÜS §8 lg3 ja PkS §92 lg4 seada A. J.`i üle eestkoste ja määrata end tema eestkostjaks.
2.11. augustil 2009.a esitatud arvamuses Sotsiaalhoolekandekeskuse, nõustus avaldusega.

puudutatud

isik,

Kohtla-Järve

MENETLUSE KÄIK

3.Viru Maakohtu 02.09.2009.a kohtumäärusega määrati A. J.`ile riigi õigusabi osutaja.
4.Kohus vastavalt TsMS §148 lg1, lg3, lg4, §552 lg1 nõudis avaldajalt Rahandusministeeriumi arveldusarvele ekspertiisi tasu ja kulude katteks 8 000 krooni tasumist. Avaldaja esitas 14.09.2009.a kohtule taotluse riigi menetlusabi saamiseks. Taotluse kohaselt ei võimalda avaldaja materiaalne seisund maksta ekspertiisi tasu, kuna ta on töötu. Pärast avaldaja kohta järelpäringute tegemist, Viru Maakohtu 09.10.2009.a kohtumäärusega rahuldati avaldaja taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks ekspertiisikulude kandmisel ja avaldaja vabastati täielikult ekspertiisikulude kandmisest.
5.Viru Maakohtu 15.10.2009.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Ahtme Haigla.
6.Viru Maakohtu 11.11.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-09-39776 paigutati A. J. kinnisesse asutusse üheks aastaks alates 11.11.2009.a kuni 11.11.2010.a. Kuna selleks ajaks ei olnud kohtupsühhiaatriline ekspertiis veel läbi viidud, nõudis kohus ekspertiisiasutuselt tsiviilasja toimiku tagasi ja määras asja arutamisele eelistungil.

KOHTUISTUNG

7.Eelistungil avaldaja esitas avaldusest loobumise avalduse. Avaldaja loobus avaldusest, põhjendusel, et avaldaja elab iseseisva elu ja ta ei ole võimeline olema eestkostja ning ta ei soovi vastutada poja varaliste kohustuste eest.
8.Asjast puudutatud isiku, Kohtla-Järve linna esindaja seletuste kohaselt viibib A. J. hooldekodus ja hooldekodu kulud peavad olema kaetud muu hulgas ka A. J.’ile määratud pensioniga. Selleks on vaja määrata eestkostja, et ta saaks pensioni käsutada.
9.Asjast puudutatud isiku A. J.i esindaja rõhutas, et eeskotjaks määramiseks peab olema eestkostjaks määratava isiku nõusolek. Antud juhul ei ole nõusolekut saadud. Esindaja nõustus eestkostja menetluse lõpetamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

10.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
11.Avaldaja loobus oma avaldusest. Isik, kellele eestkostja määramiseks kohtule avaldus esitati, on kohtumääruse alusel paigutatud hooldekodusse, kus ta asub kuni 2010.a aasta

2 (4)

2-09-36496 novembrikuuni. Seega avaldusest loobumine ei kahjusta A. J.’i õigusi, sest avaldusest loobumise tõttu ei jää tema huvid ja õigused kaitsmata. Sellepärast loobumise avaldus ei ole vastuolus avaliku huviga, mistõttu TsMS §428 lg1 p3 ja §477 lg1 alusel kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

12.Kooskõlas TsMS §431 lg1 kohus on menetlusosalistele selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS §432 menetluse lõpetamise korral seoses avaldusest loobumisega ei või avaldaja esitada uut avaldust.
13.Kohus peab vajalikuks märkida, et perekonnaseaduse (PkS) §93 lg1 tulenevalt eestkoste seadmise otsustab kohus eeskosteasutuse või isiku, kelle üle eeskoste seatakse, avalduse alusel. Juhul, kui eestkoste seadmise avalduse oleks esitanud Kohtla-Järve linn, siis eestkostjaks määratava isiku nõusoleku tagasivõtmisega ei oleks tekkinud menetluse lõpetamise vajadust, sest kohalik omavalitsusüksus saaks sama asja raames saada teise eestkostja nõusoleku ja, ilma menetlust lõpetamata, pakkuda selle isiku eestkostjaks määramist. Kuna asjas õigusjärglust ei ole ja avaldajat ei ole võimalik asendada, siis tsiviilasja menetluse lõpetamise on põhjendatud. Kohtla-Järve linnal on õigus ja piisavalt aega oma nimel avalduse esitamiseks, juhul, kui ta avalduse esitamist, A. J.’i huvidest lähtudes, peab põhjendatuks.
14.Seoses A. J.’i hooldekodus viibimisega seotud kulude osaliselt tema pensioniraha arvel kandmise vajadusega peab kohus vajalikuks selgitada, et sotsiaalhoolkande seaduse (SHS) §1118 lg1 alusel erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning sama seaduse §-s 1137 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse poolt. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt riigieelarvest ei rahastata erihoolekandeteenuse, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist: 1) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret, ja 2) isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Isegi, kui A. J. peab osaliselt kandma erihoolekandeteenust, ei pea selleks tema kinnisesasutuses viibimise ajaks talle eestkostet määrama. Kuna käesolevas asjas menetlus lõpetatakse, siis A. J. on täieliku teovõimega, mistõttu võib tema osa erihoolekandeteenusest katta kas avalduse alusel hooldekodule või tema ja panga vahel sõlmitud püsikorralduslepingu alusel.

MENETLUSKULUD

15.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu. Vastavalt TsMS §172 lg2 esimese lausele jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
16.Viru Maakohtu 17.12.2009.a kohtumäärusega maksti A. J.’i esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 900 krooni. Kuna Viru Maakohtu 02.09.2009.a kohtumäärusega määrati eeskoste seadmise menetluses A. J.’ile esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud 900 krooni Eesti Vabariigi kanda.

3 (4)

2-09-36496

17.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §428 lg1 p3, §433, §463 lg1, §465, §661 lg2 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium