6.Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 16. detsembril 2009 kell
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus
1.E.S. esitas kohtule avalduse täisealisele isikule eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik AL.S. võimeline iseseisvalt sööma, lugema ega kirjutama, tal puudub liikumis- ning kõnevõime. AL.S. vajab pidevat hooldust ja kõrvalabi. Oma tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega suutma neid juhtida. Puudutatud isiku tervisehäire on kestva iseloomuga ega ole taastatav raviga. AL.S. üle on eestkoste seadmine vajalik.
Kohtla-Järve linna arvamus
2.Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt puudutatud isik ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline ühiskonnaelus osalema, tema igapäevane toimetulek on tervisliku seisundi tõttu raskelt häiritud. AL.S.l on liikumis-, vaimne- , hääle- ja kõnefunktsioonihäire. Puudutatud isik on voodihaige, ta ei kirjuta ega räägi, vaid reageerib ainult miimikaga. Tervisliku seisundi tõttu ei ole AL.S. võimeline iseseisvalt mingeid tehinguid tegema ega iseseisva eluga toime tulema. Puudutatud isiku toimetulek on tagatud üksnes tema ema E.S. poolt. E.S. on oma isikuomaduste poolest sobivaim eeskostjaks – teda iseloomustatakse positiivselt, omab kindlat töö- ja elukohta, kaastöötajate suhtes on hooliv ja sõbralik. E.S. on senini eestkostja ülesannete täitmisega hästi toime tulnud. Puudutatud isiku õde on andnud nõusoleku E.S. määramisele AL.S. eestkostjaks. Kohtla-Järve Linnavalitsus on seisukohal, et Viru Maakohtu 08.09.2006 määrusega seatud eestkoste alused ei ole ära langenud ning E.S. eestkostja volitused tuleb pikendada.
Kohtupsühhiaatriline ekspertiis
3.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 40 kohaselt diagnoositi 2-3 kuisel AL.S.l laste tserebraalparalüüs. Korduvad statsionaarsed ravid Tartus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel tulemusi pole andnud. Istuma, käima, rääkima, pole puudutatud isik õppinud. Käesoleval ajal lamab AL.S. voodis mähkmetes. Jäsemed on deformeerunud ja kõhnad. Helidele praktiliselt ta ei reageeri ega kontakteeru. Voodis laialilaotatud asju pigistab kord vasaku, kord parema käega. Iseseisvalt sööma pole võimeline. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis jõudis järeldusele, et AL.S. põeb laste tserebraalparalüüsi psüühilise tegevuse raske häirega ning võib öelda, et psüühiline tegevus puudutatud isikul praktiliselt puudub. Puudutatud isik on täiesti teovõimetu, kuna iseseisvalt ei ole ta võimeline midagi tegema ning üksijäetuna ei ole eluvõimeline.
Puudutatud isiku ärakuulamine
4.Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit, ei ole puudutatud isiku ärakuulamine TsMS § 524 kohaselt otstarbekas ega võimalik.
Kohtuistung 08.12.2009
5.Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja avaldas soovi oma tütre eest hoolitseda.
6.Kohtla-Järve linna esindaja toetas avaldust ning leidis, et eestkostja volitusi tuleb pikendada.
7.Puudutatud isiku esindaja oli seisukohal, et eestkoste seadmise aluseks olevad asjaolud ära langenud ei ole. E.S. saab oma kohustustega hästi hakkama. Esindaja palus eestkoste määrata maksimaalseks tähtajaks so 5 aastaks.
8.Avaldaja selgitas, et tema teine tütar (puudutatud isiku õde) ei saa hooldamisega hakkama. Õel on õrn hing ning psüühiliselt on see olukord väga raske, avaldaja emana on juba aastatega karastunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Kohus tuvastas, et 10.1 AL.S.le on arstliku ekspertiisi otsusega nr 454922 22.11.2008 määratud sügav puue (sügava neuroloogilise kahjustuse tõttu ei ole töövõimeline); 10.2 Viru Maakohus seadis 08.09.2006 määrusega AL.S. üle eestkoste kuni 08.09.2009, määrates tema eestkostjaks E.S.. Kohus andis eestkostjale esindusõiguse eestkostetava suhtes kõikide tehingute teostamisel ning asjade ajamisel. 10.3Lähtudes TsMS § 522 lg 1, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 40 kohaselt vajab AL.S. pidevat kõrvalabi, mistõttu tuleb talle määrata eestkostja.
11.Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 seatakse eestkoste piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 523) kogub ja esitab kohtu korraldusel eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus kui eestkosteasutus on esitanud arvamuse, et AL.S.le tuleb eestkostja määrata ning eestkosteasutuse arvates ei esine takistusi, mistõttu ei saaks avaldaja E.S. olla AL.S. eestkostja. Eestkostja on oma ülesannete täitmisega hästi toime tulnud ning emana on usaldusväärseim isik, keda eestkostjaks määrata.
13.Vastavalt PkS § 95 lg 2, võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Avaldaja E.S. on nõus enda määramisega AL.S. eestkostjaks. E.S. määramisega AL.S. eestkostjaks on nõus nii eestkosteasutus kui puudutatud isiku esindaja. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste selgituste põhjal on kohus seisukohal, et E.S. isikuomadused on sobivad eestkostja määramiseks. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik on avaldaja tütar, ei ole sobivamat ja usaldusväärsemat isikut eestkostjaks.
14.Vastavalt PkS § 98 lg 1 ja 2 on eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kuna E.S. on AL.S. ema, ei ole eestkostjal PkS § 101 lg 3 kohaselt aruandekohustust eestkosteasutuse ees.
15.Lähtudes TsMS § 526 lg 3, ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui 5 aastat. Arvestades AL.S. tervislikku seisundit, määrab kohus E.S. eestkostjaks 5 aastaks so kuni 16.12.2014. Kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
16.Lähtudes eeltoodus ja juhindudes PkS § 92, 95, 97, 98, 101, TsMS § 523, § 526, § 557 lg 3, määrab kohus AL.S. eestkostjaks E.S. 5 aastaks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.