TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg. 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Psühhiaatriaekspertiisi käigus on tuvastatud, et R. K. põeb paranoidset skisofreeniat, mis on seni olnud progresseeruva kuluga. Mõttekäik on paraloogiline, kahtlustav ja paranoiline, ema suhtes vaenulik. Avaldab mõjustus-, kahjustus-, tähendus- ja päritoluluulu, vihjamisi võõrmõjude olemasolu, parafreenseid mõtteid. Tahteaktiivsus on luulust mõjustatud. Haigusteadvust ei ole, ravi vajadusest ei saa aru. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole R. K. kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Eeltooduga on tõendatud, et R. K. ei ole temal esineva vaimuhaiguse tõttu kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning kooskõlas TsÜS § 8 lg. 2 on ta piiratud teovõimega isik. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg. 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kuna R. K. on piiratud teovõimega täisealine isik, tuleb tema üle seada eestkoste. PkS § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Avaldaja palub eestkostjaks määrata P. S.e. R. K. tahet eestkostja isiku suhtes ei olnud kohtul võimalik tuvastada. P. S. on andnud kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. P. S. sobib oma isikuomaduste ja võimete poolest eestkostja üleandeid täitma. Ta on seni R. K. eest hoolitsenud ning taganud talle vajaliku hoolduse ja abi igapäevaeluga toimetulekul ning suudab kohtu hinnangul ka edaspidi eestkostjana eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt täita ja kaitsta R. K. varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. P. S.e eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt R. K. psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest peab kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt teha pisitehinguid eestkostja poolt heakskiidetud mahus ja ulatuses. Eestkoste tuleb seada aga kõigi R. K. asjade ajamiseks ja tema esindamiseks. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta lisaks R. K.le oluliste tehingute sooritamisele ja esindamisele R. K. elu korraldamine, ravi, kõrvalabi ning järelevalve tagamine, samuti ülalpidamise tagamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg. 5 kohaselt, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna R. K.le tuleb seada eestkostja kõigi asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. TsMS § 526 lg. 3 kohaselt ei või eestkostjat määrata pikemaks ajaks kui viieks aastaks määruse tegemisest alates. Eksperdiarvamuse kohaselt vajab R. K. eestkostjat vähemalt kolmeks aastaks, mistõttu tuleb eestkostja määrata kolmeks aastaks. Määruskaebus R. K. palub maakohtu määruse tühistada. Kaebaja leiab, et tema kohta on antud valeütlusi, mistõttu on kohtus langetatud vale otsus. Tema 80% invaliidsus ei kehti enam. Avaldaja seisukoht Tallinna linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata. R. K. ei mõista ei eestkoste sisu ega ka vajalikkust. Ta ei tunnista oma haigust ning ei ole nõus temale määratud töövõimetuse ulatusega. Eestkoste seadmine on vajalik, tagamaks R. K. isiklike ja varaliste õiguste kaitset. Puudutatud isikute seisukoht Eestkostjaks määratud P. S. leiab, et R. K. ei ole kohtu määrusest aru saanud. R. K. on keeldunud temale määratud pensionist, muud sissetulekut temal aga ei ole. R. K.ga ei ole

võimalik rahulikult kontakti saavutada, tema tervislik seisund on pärast kohtumääruse kuulutamist halvenenud ja ta vajab kiiremas korras ravi. R. K. on seisukohal, et R. K. vajab eestkostet ja on nõus P. S.e määramisega eestkostjaks. P. K. leiab, et R. K. ei ole kohtumäärusest aru saanud. Puudutatud isik peab vajalikuks R. K. ravile saatmist. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et kohtumäärus on õige ja piisavalt põhjendatud ning määruskaebus ei anna alust seda tühistada või muuta. Kolleegium järgib maakohtu määruse põhjendust ega pea vajalikuks seda üle korrata. Määruskaebuse väited ei ole põhjendatud: määruskaebuse esitaja on kaebuses üksnes palja- ja üldsõnaliselt eitanud oma terviseprobleemi, kuid see ei sisalda väiteid, mis võimaldaksid jätta eestkoste seadmata. Ainuüksi asjaolust, et kohtumenetluse vältel lõppes tähtaeg, mille kestel oli määruskaebuse esitajale määratud töövõimetuse protsent 80, ei saa järeldada, nagu oleks tegemist isikuga, kes eestkoste seadmist ei vaja. Kohtupsühhiaatria ekspertiis on määruskaebuse esitajale tehtud 8. juulil 2009. a. ja selles on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt nimetatud isik ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima ning ta vajab eestkostet vähemalt 3 aasta jooksul.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.