Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.detsembril 2009. a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-64084
Tsiviilasi
A. P hagi S. A. ja V. A. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja S. A. ja V. A. vastuhagi A. P. vastu kaasomandi lõpetamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. P. ik.kood, elukoht Hageja esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal OÜ AB Rüütli aadress Rüütli 14-214, 80010 Pärnu e-post:[email protected] Kostja S. A. ik.kood, elukoht Kostja V. A. ik.kood, elukoht Kostjate esindaja vandeadvokaat Viive Kaur AB Luiga Mody Hääl Borenius Aadress Kawe Plaza Pärnu mnt 15 Tallinn10141 e-post:[email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
06.oktoobril 2009
Hagihind
1 000 000 kr
Juhindudes TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-633, AÕS § 76 lg 1,§ 77 lg 2, kohus otsustas: Jätta põhihagi rahuldamata. Rahuldada vastuhagi. Lõpetada kaasomand, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna registriossa nr 319605 ( katastriüksus 62506:056:0910) ja anda kinnistu S. A. ik.kood kaasomandisse 2/7 mõttelises osas ja V. A. ik.kood kaasomandisse 5/7 mõttelises osas. Kohustada S. A. ik.kood ja V. A. ik.kood solidaarselt maksma A. P.le ik.kood rahaline hüvitis 710 000 ( seitsesada kümme tuhat ) krooni. Kohustada A. P. ik.kood andma nõusolek kannete tegemiseks kinnistu, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna registriossa nr 319605 katastriüksus 1(4)
62506:056:0910) omanikena S. A. ik.kood ja V. A. ik.kood kinnistusraamatusse kandmiseks.
Kohtukulude jaotus Jätta hageja A. P. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud A. P. esitas 30.09.2008 kohtule hagi S. ja V. A. vastu, milles palus lõpetada kaasomandi asuvale kinnistule selliselt, et kinnistu ainuomanikuks jääks tema A. P. ja kohustada teda maksma kaasomandi lõpetamisel S. A.le 141 666 kr ja V. A.le 354 166 kr. Hagi kohaselt kuulub kinnistust hagejale 34/48 mõttelist osa, S. A.le 4/48 ja V. A.le 10/48 mõttelist osa kaasomandist. Kostja kirjalikud vastuväited Kostjad ei olnud hagiga nõus ja esitasid kohtule 26.01.2009 vastuhagi, milles palusid lõpetada kaasomand kinnisasja reaalosadeks jagamise teel, mille tulemusena jääb A. P. omandisse korteriomand, mille esemeks on reaalosa plaanil märgitud korter nr 1 suurusega 87, 2 m2, millega on ühendatud mõtteline osa suurusega 872/1602 kaasomandist, mille juurde reaalosana kuulub, ja S. A. omandisse 4/14 mõttelist osa ja V. A. omandisse 10/14 mõttelist osa korteriomandist, mille esemeks on reaalosa plaanil märgitud korter nr 2 suurusega 73 m2, millega on ühendatud mõtteline osa suurusega 730/1602 kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kohustada A. P. andma nõusolek kannete tegemiseks vastavalt vastavate korteriomandite kinnistamiseks. Kostja vastuväited vastuhagile Vastuhagis kostja A. P. ei ole vastuhagiga nõus, leides, et see on ebaõiglane ja ei arvesta seda, et A. P. kuulub siiski 34/48 mõttelist osa kaasomandist. Selline jagamine ei arvesta kaasomandi proportsionaalseid osi. Menetluse käik Kohtuistungil 06.10.2009.a. määras kohus poolte nõusolekul ( alus TsMS § 403 lg1 ) lahendada asi lõpuni kirjalikus menetluses, andis tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks menetlusosalistele ja teatas, et teeb kohtuotsuse 15.detsembril 2009.a. kantselei kaudu. 06.11.2009 esitas vastuhagejate esindaja kohtule pangadokumendid ja vastuhagi alternatiivse nõude. Vastuhagi täienduse kohaselt oli algselt vastuhagi esemeks kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise teel korteriomandite moodustamisega. 06.11.2009 vastuhagejate hagi täienduses vastuhagejad soovivad, et nende esimeseks nõudeks on kaasomandi lõpetamine viisil, et vastuhagejad jäävad kinnistu omanikeks ja A. P. omand vaidlusalusele kinnistule lõpeb. Kohtumenetluses ega sellele eelnenud menetluses ei ole pooled suutnud kokkuleppel omavahelisi küsimusi lahendada.Kohtuvaidluse käigus on eeldatavasti ka kohus jõudnud
2(4)
veendumusele, et elamu reaalosadeks jagamine ei lõpeta poolte vahelist vastasseisu.Seega on vastuhagejate hinnangul põhjendatud kaasomandi lõpetamine kinnistu tervikuna jätmisega vastuhagejate omandisse, kohustusega tasuda hagejale hüvitis. Hageja esitas 11.08.2009 taotluse hagihinna vähendamiseks ( taotluse lisa OÜ Kinnisvaraekspert eksperthinnang ) , mille kohaselt on seisuga 30.07.2009 kinnistu turuväärtuseks 1 000 000 ( üks miljon ) krooni. Kohtuistungil 06.10.2009 kostjad aktsepteerisid seda hinda. Vastuhagejad paluvad võtta asja materjalidesse Swedbank`i teatise , mille kohaselt seisuga 21.10.2009 on kinnistu turuväärtuseks 970 000 krooni. Hageja A. P. esitas kohtule oma kirjalikud seisukohad 13.11.2009.Hageja ei nõustu kostjate poolse ettepanekuga, et kostjad ostavad ära hagejale kuuluva mõttelise osa kaasomandist või et seatakse kaks korteriomandit. Hageja leiab, et on õige kaasomand lõpetada kinnistu jätmisega tervikuna ühe kaasomaniku ainuomandisse koos õiglase hüvitise maksmise kohustusega.Hageja on nõus maksma hüvitisena S. A. 62 500 kr ja V. A. 156 250 kr, kokku 218 750 kr. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus leidis, et põhihagi tuleb jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtu otsus põhineb alljärgnevatel asjaoludel ja kaalutlustel. Hageja on esitanud argumendi, et kinnistu tuleks jätta tema ainuomandisse sel põhjusel, et temale kuulub suurem osa kaasomandist ja , et hageja ema H. A. pärandas suurema osa testamendiga temale sel põhjusel, et kostja S. A. keeldus ema eest hoolitsemast ja ema hooldajaks määrati hageja A. P. Kohtu hinnangul ei ole oluline, kellele kuulub suurem osa kaasoamandist või kes ema hooldaja oli. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selles, kumma omandisse kinnistu tervikuna jätta, tuleb kaaluda poolte võimalusi, et kindlustada mõlemale elus kõige olulisem, see on elukoht. Hageja kinnitusel on tema elamispind müügis , et välja maksta teistele kaasomanikele õiglane hüvitis ja peale ainuomanikuks saamist soovib hageja ise asuda elama ..., mis on tema lapsepõlvekodu. Poolte omavahelised suhted on halvad ja seetõttu tuleb kaasomand lõpetada viisil, et jätta kinnistu ühe poole ainuomandisse.Kinnistu on kostjate elukoht alates 1981.aastast.Hageja omab elukohta ... tn. ja ta ei ole ... tn ... elamus elanud mitukümmend aastat.Kostjad on väitnud, et on ise välja ehitanud ... tn teise korruse.Hageja ei ole osalenud elamu ehitamises ja laiendamises. Menetluse käigus on kostjad ise otsinud endale uut sobivat elukohta kompromissi korras, enda väitel leidsid, kuid hageja ei ilmunud ise kohtuistungile ja kostjatel tekkis kahtlus, et hagejal puudub raha ( tl 98 06.10.2009 istungi protokoll) . Poolte huvide kaalumisel on oluline, et hagejal on olemas korralik kodu.Kostjate puhul tähendaks kinnistu jätmine hagejale, elukoha ja kodu kaotust. Hageja on nõus maksma kostjatele hüvitise summas 218 750 kr, mille eest ei ole võimalik osta endale uut s.o. samaväärset elamispinda. Kostja S. A. on esitanud pensionitunnistuse ja otsuse 08.10.2009, mille kohaselt on tema töövõime kaotuse protsent 50 %, põhjus üldhaigestumine.Hageja on kostjast peaaegu 10 aastat noorem ja tal on töökoht , kus töötab. Swedbank on väljastanud tõendi 04.11.2009 selle kohta, et on nõus sõlmima 33 895 EUR –i suuruse laenulepingu kostja S. A. abikaasaga , kostja V. A.ga ja S. A. teise poja R. A.ga. Hüvitise arvestamise aluseks tuleb võtta kinnistu turuväärtus 1 000 000 krooni, mida pooled on aktsepteerinud ja hüvitis hagejale määrata vastavalt tema kaasomandi osale järgmise
3(4)
arvutuse kohaselt: ... tn ... kinnistust kuulub hageja A. P. 34/48 mõttelist osa ehk 71 %.Kinnistu väärtus on 1 000 000 krooni, seega tuleb kostjatel hagejale hüvitada 710 000 kr. Kaasomandi lõpetamine on sätestatud AÕS §-des 76 ja 77 ning Riigikohtu praktikale tuginedes on neid sätteid võimalik kohaldada nii, et kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagatakse õiglane hüvitis. Riigikohus on oma otsuses nr.3-2-1-102-05 p 16 käsitlenud , mida tähendab õiglane hüvitis. Asjaõigusseaduse § 77 lg-st 2 ei nähtu üheselt, mida tähendab kaasomandi lõpetamisel asja ühele või mitmele kaasomanikule jätmisel talle kohustuse panemine” maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas”.Kolleegiumi arvates tähendab selline kaasomandi lõpetamise viis, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest.Selleks tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel.Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku , mitte ainult mõttelise osa, harilikust väärtusest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.