Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja peab tegutsema eestkostetava huvides
6.Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 14. detsembril 2009 kell
16.00.Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
AVALDUS
1.Avalduse kohaselt ei ole avaldaja ema R.O. 06.04.2009 ajuinsuldi tagajärjel võimeline iseseisva eluga toime tulema. Avaldaja palub määrata ennast oma ema - R.O.a eestkostjaks.
KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUSE ARVAMUS
2.Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse töötajad külastasid puudutatud isikut hooldusravi osakonnas. Külastusel selgus, et R.O. on pärast ajuinsulti voodihaige, kontaktivõimetu ega ole võimeline rääkima. Seega vajab puudutatud isik R.O. sügava liikumispuude tõttu ööpäevaringset hooldust ja kõrvalabi. Avaldaja soov on tagada oma emale igapäevahooldus- ja toimetulek, samuti isiku varaliste ja isiklike õiguste kaitse. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus on seisukohal, et R.O.ale tuleb määrata eestkostja, kuna R.O. ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ega igapäevaeluga toime tulema. Eestkostjaks palutakse määrata puudutatud isiku tütar I.P., kellele anda esindusõigus R.O.a suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
KOHTUPSÜHHIAATRILINE EKSPERTIIS
3.Tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 35 kohaselt on puudutatud isik aastate vältel korduvalt pöördunud psühhiaatrite poole - 1971. diagnoositi neurasteenia ja depressioon, 1977. aastal kuulmismeelepetete ja mõttekäiguhäirete tõttu paranoidne skisofreenia, 1982. aastal vormistati II invaliidsusgrupp. Seisund halvenes 2003. aastal seoses töölt koondamisega - esines meeleolu alanemist ja unehäireid, 2004. aastal muutus saamatumaks, hajameelsemaks, tekkisid mäluhäired, patsient muutus kohati taipamatuks. Puudutatud isikule vormistati raske puue tähtajatult. 30.01.2009 pöördus psühhiaatri poole kurtes kehva mälu, südametegevuse häireid, probleeme neerudega, luude hõrenemist. 06.04.2009 leiti puudutatud isik kontaktituna, liikumis- ja käitumishäiretega. Tütre abiga suunati Tartu Ülikooli kliinikumi. Seisund oluliselt ei paranenud, mistõttu paigutati puudutatud isik Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodusse. Ekspertiisi teostamise hetkel viibib puudutatud isik voodis ja on rahutu, ei reageeri ühelegi küsimusele, ei pea ise puhtust, ei söö ise. Parem kehapool on nõrgem, kuid voodi piires ta liigub. Mälu, teadmiste ja oskuste hulk on oluliselt taandarenenud. Ekspertiis jõudis järeldusele, et R.O.al esineb krooniline vaimuhaigus residuaalse skisofreenia kujul, kuid hetkel ei ole selle haiguse nähud esiplaanil ega mõjuta oluliselt R.O.a elu ja toimetulekut. R. O.l esineb ägeda vaskulaarse häire järgne segatüüpi vaskulaarne dementsus, mis antud hetkel mõjutab puudutatud isiku elu ja toimetulekut. R.O. vajab eestkostet.
PUUDUTATUD ISIKU ÄRAKUULAMINE
4.Lähtudes TsMS § 524 lg 1 sätestatust, kuulas kohtunik Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus ära puudutatud isiku R.O.a. R.O. lamas oma toas piiretega voodis. Puudutatud isik ei suutnud vastata ühelegi kohtuniku küsimusele. Ta küll püüdis midagi öelda, kuid ühestki sünast ei olnud võimalik aru saada. Kohtuhik näitas toa öökapil asuvaid fotosid. R.O. reageeris neile, kuid sõnalisest väljendusest ei saanud midagi aru.
KOHTUISTUNG 01. DETSEMBRIL 2009.
5.Kohtuistungil toetas Kohtla-Järve linnavalitsuse esindaja avaldust ning leidis, et eestkoste on R.O.ale vaja määrata, kuna viimane on raskes seisundis. Puudutatud isiku R.O.a esindaja leidis, et puudutatud isikule tuleb eestkoste määrata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 seatakse eestkoste piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 523) kogub ja esitab kohtu korraldusel eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) kui eestkosteasutus on arvamusel, et R.O.ale tuleb eestkostja määrata ning eestkosteasutuse arvates ei esine takistusi, mistõttu ei saaks avaldaja I.P. olla R.O.a eestkostja.
9.Vastavalt PkS § 95 lg 2, võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Avaldaja I.P. on nõus enda määramisega R.O.a eestkostjaks. I.P.i määramisega R.O.a eestkostjaks on nõus nii eestkosteasutus kui puudutatud isiku esindaja. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste selgituste põhjal on kohus seisukohal, et I.P.i isikuomadused on sobivad eestkostja määramiseks. Arvestades asjaolu, et avaldaja on puudutatud isiku tütar, ei ole sobivamat ja usaldusväärsemat isikut eestkostjaks.
10.Lähtudes TsMS § 522 lg 1, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 35 kohaselt vajab R.O. pidevat kõrvalabi, iseseisvalt elada ei suuda, mistõttu tuleb talle määrata eestkostja.
11.Vastavalt PkS § 98 lg 1 ja 2 on eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
12.Lähtudes TsMS § 526 lg 3, ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui 5 aastat. Arvestades R.O.a tervislikku seisundit, määrab kohus I.P.i R.O.a eestkostjaks 5 aastaks so kuni 14.12.2014. Kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi
selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
13.Lähtudes eeltoodus ja juhindudes PkS § 92, 95, 97, 98, 101, TsMS § 523, § 526, § 557 lg 3, määrab kohus R.O.a eestkostjaks I.P.i 5 aastaks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.