Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja peab tegutsema eestkostetava huvides
6.Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 14. detsembril 2009 kell
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
AVALDUS
1.Avalduse kohaselt põeb 1925. a sündinud I.H. Altzheimeri tõbe ning arstliku ekspertiisi otsusega on diagnoositud dementsus. Avaldaja ema ei ole iseseisvalt võimeline mingeid tehinguid tegema ega iseseisva eluga toime tulema. Avaldaja I.H. palub määrata ennast oma ema I.H.i eestkostjaks.
KIVIÕLI LINNAVALITSUSE ARVAMUS
2.Kiviõli Linnavalitsus toetab I.H. soovi seada kohtu kaudu eestkoste tema ema I.H.i üle. Linnavalitsuse vastuse kohaselt on puudutatud isik I.H. küll võimeline iseseisvalt toas liikuma, kuid vajab juhendamist ja jälgimist. Puudutatud isik saab hakkama elementaarse eneseteenindamisega – riietub, kui riided valmis pannakse, sööb, kui söök valmis pannakse jne. Külmikut kasutada ega sealt toitu ise võtta ta ei oska. Telerit I.H. kardab, sest tema arvates teda sealt ähvardatakse ja antakse arusaamatuid juhiseid. Ta tahab küll suhelda, kuid teised tema jutust aru ei saa. Vahel viib tütar I.H.i õue jalutama. Iseseisvalt I.H.i välja lubada ei saa, sest siis võib viimane ära eksida. Kiviõli Linnavalitsus on seisukohal, et I.H. sobib oma isikuomaduste poolest oma ema eestkostjaks.
KOHTUPSÜHHIAATRILINE EKSPERTIIS
3.Tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 36 kohaselt on I.H. ekspertiisi teostamise ajal aruselge. Huvi käimasoleva tegevuse suhtes ei avalda ning silmsidet peab harva. Esitatud küsimustele ta kas ei vasta või vastab omapoolse monoloogiga. Puudutatud isik teab küll oma nime, kuid ei tea tütre nime. Oskab nimetada sünniaastat, kuid ei tea, kui vana ta hetkel on. Kõne ja käitumise alusel puudutatud isikul luulu- ja meelepetteid ei esine, kuid tema mõttekäik on väga primitiivne ja laialivalguv ning raskesti jälgitav. Mälu, intellekt ja tahteelu on oluliselt taandarenenud. Eksperdid jõudsid järeldusele, et I.H.il ei esine vaimuhaigust, kuid esineb hilise algusega Alzheimeri tõbi, millega kaasneb väljendunud nõdrameelsus, mistõttu ei ole I.H. kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima ning tema kohtupoolne ärakuulamine võib põhjustada tema tervisele kahjulikke tagajärgi.
KOHTUISTUNG 01. DETSEMBRIL 2009.
4.Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodud seisukohtade juurde. Kiviõli Linnavalitsuse esindaja toetas avaldust ning leidis, et eestkoste on I.H.ile vaja määrata. Puudutatud isiku I.H.i esindaja leidis, et puudutatud isikule tuleb eestkoste määrata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Kohus tuvastas, et 6.1 I.H.ile on arstliku ekspertiisi otsusega nr 530311 09.07.2009 määratud sügav puue, millest tingituna vajab isik pidevat ööpäevaringset kõrvalaabi; 6.2 Lähtudes TsMS § 522 lg 1, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 36 kohaselt vajab I.H. pidevat kõrvalabi, mistõttu tuleb talle määrata eestkostja. 7.Tsiviilkohtumeentluse seadustiku (TsMS) § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajhärjed (TsMS § 524 lg 5 p 1). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 36 kohaselt jõudsid eksperdid järeldusele, et I.H.i kohtupoolne ülekuulamine võib põhjustada isiku tervisele kahjulikke tagajärgi, mistõttu leidis kohus, et TsMS § 524 lg 1 kohaselt I.H.i kohtu poolt ära kuulata ei saa.
8.Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 seatakse eestkoste piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 523) kogub ja esitab kohtu korraldusel eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Kiviõli Linnavalitsus kui eestkosteasutus on arvamusel, et I.H.ile tuleb eestkostja määrata ning eestkosteasutuse arvates ei esine takistusi, mistõttu ei saaks avaldaja I.H. olla oma ema I.H.i eestkostja.
10.Vastavalt PkS § 95 lg 2, võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Avaldaja I.H. on nõus enda määramisega I.H.i eestkostjaks. I.H. määramisega I.H. eestkostjaks on nõus nii eestkosteasutus kui puudutatud isiku esindaja.
11.PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste selgituste põhjal on kohus seisukohal, et I.H. isikuomadused on sobivad eestkostja määramiseks. Arvestades asjaolu, et avaldaja on puudutatud isiku tütar, ei ole sobivamat ja usaldusväärsemat isikut eestkostjaks.
12.Vastavalt PkS § 98 lg 1 ja 2 on eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
13.Lähtudes TsMS § 526 lg 3, ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui 5 aastat. Arvestades I.H.i tervislikku seisundit, määrab kohus I.H. I.H.i eestkostjaks 5 aastaks so kuni 14.12.2014. Kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi
selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
14.Lähtudes eeltoodus ja juhindudes PkS § 92, 95, 97, 98, TsMS § 523, § 526, § 557 lg 3, määrab kohus I.H.i eestkostjaks I.H. 5 aastaks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.