6.Eestkostjal tuleb esitada eestkosteasutusele kirjalik aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta 1 (üks ) kord aastas.
7.Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 30.11.2009 kell 16.00. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
AVALDUS
1.Avaldaja onul A.T.il on diagnoositud raske puue haigestumise tagajärjel, mille tulemusel ta vajab ööpäevaringset järelevalvet. Arstliku ekspertiisi otsusega on A.T.ile pandud diagnoos encefalopahhia alcoholica. Avaldaja onu ei ole võimeline iseseisvalt tegema tehinguid ega iseseisva eluga toime tulema. Avaldaja M. K.-S. palub määrata ennast A.T.i eestkostjaks.
KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUSE ARVAMUS
2.Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse töötajad külastasid puudutatud isikut A.T.it tema viibimiskohas Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus. Külastusel selgus, et A.T. on pärast ajuinsulti raske liikumishäirega ning viimasel puudub kõnevõime. A.T. ei ole tervislikust seisundist lähtuvalt võimeline mingeid tehinguid tegema ega iseseisva eluga toime tulema. Puudutatud isik vajab insuldijärgse liikumishäire tõttu ööpäevaringset hooldust ja kõrvalabi. Vestlusest avaldajaga selgus, et viimane on nõus olema A.T.i eestkostja, tagamaks onule hooldus ja igapäevane toimetulek, ning ka puudutatud isiku varaline ja isiklike huvide kaitse. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus on seisukohal, et M. K.-S.ale tuleb anda esindusõigus A.T.i kõigi tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
KOHTUPSÜHHIAATRILINE EKSPERTIIS
3.Tsiviilasjas teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 33 kohaselt viibib A.T. hooldekodus alates 17.06.2008. Alguses ei suutnud A.T. liikuda, kõne oli täiesti arusaamatu, ta ei suutnud iseseisvalt süüa, hügieenivajadusi rahuldati personali abiga. Viimase aja jooksul on puudutatud isiku seisund paranenud, ta suudab enda eest hoolitseda, vaatab vahel telesaateid. 2008. aastal määrati töövõimekaotus 80% ja raske puue. A.T.i liigutused on veidi kammitsetud, nõrkus kätes ja jalgades, on desorienteeritud ajas – ei tea kuupäeva, kuud ega aastat. Mälu on halb, ei tea töötajate nimesid, ei tea palatikaaslaste nimesid, küll aga mõistab lihtsate asjade nagu kell, sulepea jms tähendust. Eksib eesti krooni väärtuses. Liikumisoskused praktiliselt puuduvad. Luulusid ja meelepetteid ei ole, ajendid tegevusse ja aktiivsusesse puuduvad. Ekspertkomisjon jõudis järeldusele, et A.T.il ei esine vaimuhaigust, küll aga esineb väljendunud dementsus ning ta ei ole võimeline oma tegusid mõistma ega neid juhtima. A.T. vajab pidevat kõrvalabi, iseseisvalt elada ta ei suuda, mistõttu tuleb talle määrata eestkostja.
PUUDUTATUD ISIKU ÄRAKUULAMINE
4.Lähtudes TsMS § 524 lg 1 sätestatust, kuulas kohtunik Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus ära puudutatud isiku A.T.i. A.T.i sõnul on M. K.-S. talle sugulane- õe tütar. Puudutatud isik teab oma sünniaastat – 1945 .a , oskab öelda, et elab vanurite hooldekodus 3 aastat. Mis on asutuse täpne nimetus, ta ei tea, arvas, et haigla. Oskas seletada, et on kogu elu elanud IdaVirumaal ning pärit Jõhvist. Hooldekodus teda külastatakse, toit asutuses on hea. Ärakuulamise ajal hakkas puudutatud isik pidevalt nutma.
KOHTUISTUNG 19. NOVEMBRIL 2009.
5.Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodu juurde ja palus määrata ennast A.T.i eestkostjaks. Avaldaja ei nõustu tsiviilasja materjalides toodud arsti iseloomustusega, et viina tarvitamine
põhjustas puudutatud isiku invaliidistumise. A.T. oli spordimees, süda on tal tugev ainult mõistus on sassi läinud. Tal ei ole peale avaldaja enam kedagi, kes tema eest hoolt kannaks. Kohtla-Järve linnavalitsuse esindaja toetas avaldust ning leidis, et A.T.ile tuleb eestkoste määrata. Puudutatud isiku A.T.i esindaja leidis, et A.T.ile tuleb eestkoste määrata maksimaalseks tähtajaks, so 5 aastaks ning takistusi PKS § 96 järgi ei esine.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Kohus tuvastas, et 7.1 A. T.ile on arstliku ekspertiisi otsusega nr 133/402201 25.06.2008 määratud raske puue 7.2 Perearsti 09.06.2009 tõendi nr 35 kohaselt vajab A.T. ööpäevaringset järelevalvet, on desorienteeritud ajas ja kohas, inkontinensus, kasutab mähkmeid 7.3 Lähtudes TsMS § 522 lg 1, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr.. kohaselt vajab A. T. pidevat kõrvalabi, iseseisvalt elada ei suuda, mistõttu tuleb talle määrata eestkostja.
8.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 seatakse eestkoste piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 523) kogub ja esitab kohtu korraldusel eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) kui eestkosteasutus on arvamusel, et A.T.ile tuleb eestkostja määrata ning eestkosteasutuse arvates ei esine takistusi, mistõttu ei saaks avaldaja M. K.-S. olla A.T.i eestkostja.
10.Vastavalt PKS § 95 lg 2, võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Avaldaja M. K.-S. on nõus enda määramisega A.T.i eestkostjaks. M. K.-S.a määramisega A.T.i eestkostjaks on nõus nii eestkosteasutus kui puudutatud isiku esindaja. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste selgituste põhjal on kohus seisukohal, et M. K.-S.a isikuomadused on sobivad eestkostja määramiseks. Arvestades asjaolu, et avaldaja on puudutatud isiku ainus lähedane sugulane, kes viimase eest hoolt kannaks, ei ole sobivamat ja usaldusväärsemat isikut eestkostjaks.
11.Vastavalt PKS § 98 lg 1 ja 2 on eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. PKS § 101 lg 1 ja 2 järgi on eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ning eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande.
Lähtudes PKS § 101 sätestatust tuleb M. K.-S.al esitada Kohtla-Järve Linnavalitsusele (Sotsiaalhoolekandekeskusele) igal aastal (1 kord aastas) kirjalik aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta.
12.Lähtudes TsMS § 526 lg 3, ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui 5 aastat. Kohus määrab M. K.-S.a A.T.i eestkostjaks 5 aastaks so kuni 30.11.2014. Kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
13.Lähtudes eeltoodus ja juhindudes PKS § 92, 95, 97, 98, 101, TsMS § 523, § 526, § 557 lg 3, määrab kohus A. T.i eestkostjaks M. K.-S.a 5 aastaks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.