Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse (tl 1) kohaselt suri 12.03.2009 hageja V.S.i vanaema G. S.. Hageja on vanaema ainus seaduslik pärija, kuid notar ei võtnud hagejalt vastu avaldust pärandi vastuvõtmiseks, kuna notaril olevat testament kostja kasuks. Hageja on seisukohal, et kostja korraldas testamendi koostamise sihilikult ja tegi seda salaja. Kostja oli teadlik, et hageja suhtles vanaemaga pidevalt. G.S. pärandvaraks on 2-toaline korter xxx Kohtla-Järvel (koos sisustusega). Korter oli korralikult sisustatud: teler, külmkapp, voodi, pehme mööbel (diivan ja kaks tugitooli), sektsioon, seinavaip, pesumasin, köögimööbel. Kuna kostja korraldas G.S. matused omal kulul, tuleks pärandvara jagada pooleks (kaheks võrdseks osaks) hageja ja kostja vahel.
Hageja palub kohtul tühistada 27.01.2009 notariaalselt tõestatud testament, mis on alla kirjutatud hageja vanaema G.S. poolt ning jagada pärandvara hageja ja kostja vahel pooleks (kaheks võrdseks osaks).
KOSTJA VASTUS
2.Kostja teatab oma kirjalikus vastuses (tl 68), et hagi tunnistab, kuid selleks alust ei näe. Kostja kasuks on tehtud testament, mis kinnitati A. L. notaribüroos 27.01.2009.a Pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse tegi kostja V.M. 19.03.2009.a
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
3.Hageja teatab vastuseks kostja kirjalikus vastuses toodule, et jääb hagiavalduses toodu juurde.(tl 85) Hageja on seisukohal, et kostja varjas sihilikult notari ees seadusliku pärija olemasolu. Hageja ei mõista, mida kostja mõtleb väitega „ tunnistan hagi, kuid ei näe selleks alust“ . Hageja jääb oma haginõuete juurde. Kostja tunneb hagejat ja teab, kus hageja elab, kuid pärast testamendi tegemist kostja kasuks kostja hagejaga suhelda ei soovi. Hageja leiab, et kostja kutsus notari omal algatusel G.S. juurde koju ning testament on tehtud kostja mõju all. Testament kostja kasuks tehti 27.01.2009 kostja juuresolekul, tema algatusel ja tema mõju all. KOHTUISTUNGID 10.11.2009 JA 17.11.2009
4.Kohtuistungil 10.11.2009 (tl 125) selgitas kostja V.M., et notar käis tema õe G.S. juures kodus testamenti vormistamas. Kostja on ise notariaalset testamenti näinud, kuid temal koopiat käes ei ole, testament on praegugi notari käes. Varasema omakäelise testamendi kirjutas kostja, sest õde G.S. oli nägemisinvaliid. Testamendile kirjutasid alla tunnistajad B. , kes olid G.S. korterinaabrid.
5.Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja nõudis testamendi tühistamist ning pärandvara jagamist. Hageja leidis, et pärandvara jagamine oleks õiglane, sest kostja mattis G.S. ja kandis matusekulud. Vanaema tegi poolteist kuud enne surma testamendi. Kostja keetis paar korda suppi ja sai selle eest korteri.
6.Kostja selgitas, et kirjalikus vastuses on eksitus. Kostja vaidleb hagile vastu. Pärandaja on kostja õde. Õde tegi testamendi tema nimele. Lapselaps Vassili õde ei külastanud, nad ei teadnud tema elukohtagi. Galina vajas abi ning kostja oli õe juures iga päev kella kümnest neljani ning hooldas teda. G.S. ütles kostjale, et jätab testamendiga korteri kostjale, sest ta teab, et kostja korraldab tema matused ja hoiab ka hauaplatsi korras. Kui õde suri, helistas kostja õe Venemaal elavale tütrele, aga viimane ei tulnud ema matustele. Kui õde elas, tasus kostja korteriarved õe rahast, praegu kannab korterikulud oma rahast. Õde vahel lapselaps Vassilist ikka rääkis.
7.Kohtuistungil 17.11.2009 jäi pärast pärimistoimikust G.S. testamendi avaldamist kumbki pool oma seisukohtade juurde.(tl 133)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Hagi esemeks on hageja nõue testamendi tühistamiseks Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg.7 järgi. PärS § 88 lg.7 kohaselt kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral.
10.Vaidlust ei ole selles, et hageja on isikuks, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral.
11.Hageja ei suutnud kohtule esitada tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevaid testamendi kehtetuks tunnistamise asjaolusid. Hageja põhjendab testamendi tühisust sellega, et:
1.kostja korraldas selle testamendi sihilikult enda kasuks;
2.kostja tegi seda salaja;
3.kostja varjas pärija olemasolu, kui esitas avalduse notarile;
4.kostja varjas testamendi olemasolu;
5.kostja kutsus omal algatusel notari pärandaja elukohta ja testament tehti kostja mõju all.
12.TsÜS § 90 lg.1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tsiviilasja materjalide kohaselt (pärimistoimik nr 2101-09) on Jõhvi notar A.L. 27.01.2009, viibides testaatori palvel tema püsivas elukohas aadressil xxx Järve linnaosas Kohtla-Järve linnas Ida-Virumaal, tõestanud eelpool nimetatud aadressil testaatori tahteavaldusena notariaalselt tõestatud vormis testamendi, kus testaator kinnitab, et tema, olles testamenti tehes täie teo- ja otsusevõime ning arusaama juures ning vaba kõigist kõrvalmõjudest, nimetas testamendiga kogu oma vara, mis talle kuulub tema surma päeval, ükskõik kus see asub või millest see koosneb, pärijaks kostja. Nimetatud pärimistoimikust tuleneb, et notar on teavitanud peale testaatori surma testamendist hagejat, S.S.t (surnud xxx) ja O. P.t. Kohtul puudub alus eelpool nimetatud testamendi tühistamiseks. Tsiviilasja materjalidest ei tulene, et testaator oleks testamendi koostanud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu.
13.Testaatori tahet tõendab ka testaatori varasem tunnistajate juuresolekul koostatud kodune testament, milles testaator samuti pärandab oma korteri ja kogu vara oma õele V.M.le (tl 126). Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.