Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.11.2009 a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-32285
Tsiviilasi
RP hagi A AOÜ vastu töölepingu lõpetamisest tuleneva hüvituse 37 107.65 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
37 107,65 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: RP (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: A AOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) – juhatuse lige M P (isikukood xxx; xxx)
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta rahuldamata RP hagi A AOÜ vastu hüvituse 37 107.65 krooni nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 07.07.2009.a. esitas RP Harju Maakohtule hagi A AOÜ vastu töölepingu lõpetamisest tuleneva hüvituse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 13.02.2008.a. sõlmitud tööleping määramata tähtajaks, mille alusel töötas hageja kostja juures müügijuhina põhipalgaga 15 000,00 krooni kuus.
30.07.2008.a. teatas kostja , et seoses töö ümberkorraldusega TLS § 64 alusel väheneb hageja töötasu alates 01.09.2008.a. 10 000,00 kroonile. Hageja töölepingu tingimuste muutmisega ei nõustunud ning teatas sellest kostjale 04.08.2008.a. Pooltevaheline töösuhe pidi kestma kuni 31.08.2008.a., kuid seoses hageja haigestumisega alates 20.08.2008.a. oli ta töövõimetuslehel ja 02.09.2008.a. tööle minnes sai teada, et töösuhe temaga lõpetatakse TLS § 86 p.6 ja 7 alusel töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu 02.09.2008.a. Hageja kostjaga ei nõustunud ja esitas avalduse Töövaidluskomisjonile, kus taotles töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt oli poolte töösuhe lõppenud juba 01.09.2008.a. 21.11.2008.a. pöördus hageja Harju Maakohtu poole, kus soovis samuti töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist .Rahalisi nõudeid hageja ei esitanud. Kohus leidis, et kostja poolt tehtud tahteavaldus oli tühine ning et seda ei saa kohtuotsusega ebaseaduslikuks tunnistada. 18.06.2009.a. saatis hageja kostjale kirja TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamisest tuleneva hüvitise nõudes 2 kuupalga ulatuses. Kostja hüvitust ei maksnud. Hageja leiab,et tööleping temaga on lõpetatud TLS § 82 alusel ja kuna kostja ei ole tasunud hüvitust ,siis palub kostjalt hüvitusena välja mõista kahe kuu netopalga summas 37 107,65 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 30.07.2008.a. esitas kostja hagejale TLS § 64 alusel teate tema töölepingu muutmisest alates 01.09.2008.a. seoses ümberkorraldustega tööprotsessis. Samal päeval teatas kostja hagejale, et klient on kostjale hageja tegemata töö tõttu pretensiooni esitanud, mistõttu on alust arvata, et hageja on oma tegevusega põhjustanud ettevõtte klientide seas usaldamatuse. Kostja palus hagejalt selle kohta selgitusi. Selle peale teatas hageja, et on valmis töölepingu omal soovil lõpetama. 04.08.2008.a. esitas hageja kostjale avalduse, milles teatas, et ei soovi uutel tingimustel täiendavat töölepingut sõlmida. Samas arutasid pooled klienditööga juhtunut ning lepiti kokku, et hageja ei esita kostja vastu avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel, vaid tööleping lõpetatakse vastavalt TLS § 76 poolte kokkuleppel 29.08.2008.a. Viimase kinnituseks võttis hageja selle sama avalduse, mida ta soovis kostjale esitada seoses töölepingu tingimuste muutmisega mitte nõustumisega ning kirjutas omakäeliselt uue avalduse, paludes et tööleping lõpetatakse 29.08.2008.a., millega kostja esindaja nõustus, kirjutades avalduse peale sõna „nõus“ . Samal päeval jätkas hageja oma tavapärast tööd kostja juures. Ajavahemikul 13.-19.08.2008.a. palus kostja hagejal kirjutada seletuskirjad hageja tööülesannete täitmisel tekkinud probleemide osas. Hageja esitatud seletuskirjadest esile kerkinud rikkumiste ulatust arvesse võttes andis 22.08.2008.a. kostja välja käskkirja, millega lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel. 02.09.2008.a. ilmus hageja tööle, esitades kostjale töövõimetuslehe ajavahemiku 20.08.01.09.2008.a. kohta. 02.09.2008.a. tutvustas kostja hagejale 22.08.2008.a. koostatud käskkirja, mida hageja keeldus vastu võtmast. Hageja pöördus Töövaidluskomisjoni, paludes tunnistada ebaseaduslikuks tema töölepingu lõpetamine kostja poolt 02.09.2008.a. TLS § 86 p 7 alusel ja mõista talle ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitis 37 508 krooni. Töövaidluskomisjoni 27.10.2008.a. otsusega nr 9.4-02/2441/08 jäeti hageja avaldus rahuldamata, põhjendusega et 02.09.2008.a. kehtima hakanud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ei omandanud hageja jaoks õiguslike tagajärgi, kuna tööleping oli juba poolte kokkuleppel lõppenud. 21.11.2008.a. esitas hageja kostja vastu Harju Maakohtule hagi, paludes järjekordselt tunnistada ebaseaduslikuks tema töölepingu lõpetamine kostja poolt 02.09.2008.a. TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel. 26.05.2009.a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata,leidis, et poolte töösuhe on tegelikult juba lõppenud vastavalt poolte kokkuleppele 01.09.2008.a.
Asjaolu, et pooled on vormistanud töölepingu lõpetamise poolte kokkuleppel samal avaldusel, millega töötaja on esialgu avaldanud soovi uutel tingimustel töölepingut mitte sõlmida, võib olla küll eksitav, kuid ei muuda kehtetuks poolte viimast tahet lõpetada 13.02.2008.a. sõlmitud tööleping poolte kokkuleppel 29.08.2008.a. Kostja leiab,et hageja nõue hüvituse saamiseks on ka aegunud.Hageja ei ole esitanud hagiavaldust töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 või muul alusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning mõista hagejalt kostja kasuks viimase poolt kantud kohtukulud, s.h kulutused õigusabile ning jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus,uurinud poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid,asub seisukohale,et RP nõue A AOÜ vastu töölepingu väidetavalt TLS § 82 lg.2 alusel lõpetamisest tuleneva hüvituse saamiseks 37 107.65 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg.1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selles,et seoses kostja ümberkorraldustega,millega seoses pidi vähenema hageja palk,ei soovinud hageja tööd jätkata ja esitas kostjale avalduse temaga töölepingu lõpetamiseks 29.08.2008. Avaldusest ei nähtu,millisel alusel soovis hageja töölepingu lõpetada.Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p6 ja 7 alusel 02.09.08 a. Töövaidluskomisjon oma 27.10.2008 otsusega jättis hageja avalduse töölepingu lõpetamise õigsuse ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise saamiseks rahuldamata. Harju Maakohtu 26.05.2009 a otsusega jättis kohus hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks rahuldamata põhjendusel,et poolte töösuhe oli vastavalt poolte kokkuleppele lõppenud juba 01.09.2008 ning kostja poolt hagejale 2.09.2008 a. määratud karistusena töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.6 ja 7 alusel on õigustühine ega omanud õiguslikke tagajärgi,sest selleks ajaks oli pooltevaheline töösuhe juba lõppenud.Kohus leidis,et kuna kostja poolt tehtud tahteavaldus oli tühine ,ei saa tühist tahteavaldust ka kohtuotsusega ebaseaduslikuks tunnistada ning seetõttu jäeti rahuldamata ka hageja nõue kostja vastu. Kohus on tunnistanud küll kostja tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p.6,7 alusel tühiseks,mistõttu ei tekkinud hageja jaoks õiguslikke tagajärgi,kuid samas ei ole ei hageja ega kostja esitanud kohtule ühtegi dokumenti ,kust nähtuks hagejaga töölepingu lõpetamine 29.08.2008 a. ja lõpetamise alus. Töölepingu lõpetamise avalduse esitamisel kehtinud TLS § 73 lg.1 sätestas ,et tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande ,milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile,lõikele ja punktile,samuti töölepingu lõpetamise päev,töötajale või tööandjale hüvituse maksmise ja lepingu järgi saadu tagastamine. Ehkki pooled kinnitavad töösuhte lõppemist ,ei ole tõendatud töölepingu lõpetamise alus.Hageja palub tööleping lõpetada alust näitamata ,seega võiks eeldada,et tööleping kuulub lõpetamisele töötaja algatusel TLS § 79 alusel.Kostja aga leiab,et kuna ta on töölepingule kirjutanud märke „nõus“ ,kuulub leping lõpetamisele poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel.Töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel eeldab aga avaldaja kirjalikult esitatud ettepanekut sooviga tööleping poolte kokkuleppel lõpetada. Seega ,esitatud dokumentide alusel ei olnud võimalik töölepingut poolte kokkuleppel lõpetada.
Hageja ei ole ka taotlenud töölepingu lõppenuks tunnistamist TLS § 82 alusel,mille kohaselt on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmine palk. Kuna hageja ei ole tõendanud temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg.1 alusel,siis hageja nõue hüvituse saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt asjaolust ,et kohus jätab hagi rahuldamata ,kuid hagi esitamise hageja poolt tingis kostja tühine tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p.6 ja 7 alusel väidetavalt pärast seda ,kui tööleping oli lõppenud,kuid samas ei nähtu,mis alusel ja millal tööleping lõpetati ning kostja on jätnud oma seadusest tuleneva kohustuse töölepingu lõpetamise vormistamise osas täitmata ,asub kohus seisukohale,et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg.4 alusel,sest kostja esindajakulu väljamõistmine hagejalt,mida kostja taotleb ,oleks hageja suhtes ebaõiglane.
Mare Kõlvart kohtunik
Mare Kõlvart Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.