Kostja III: Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo Kirjalik menetlus
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud võrdsetes osades hagejate S.P ja T.L-i kanda, aga kummagi hageja kulud tema enda kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
3.Mõista S.P-lt ja T.L-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv summas 365 eurot osamaksetena summas 36,50 eurot iga kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset). Esimene osamakse tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja järgmised osamaksed igakuiselt 15. kuupäevaks. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda Eesti Vabariigile lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-23-3524 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJATE NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Viru Maakohtu menetluses on S.P (hageja I) ja T.L-i (hageja II) hagi Narva kohtutäituri Andrei Kreki (kostja I), F.P (kostja II) ja Luminor Bank AS-i (kostja III) vastu 17.01.2023 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX.
2.08.03.2023 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast S.P, T.L-i ja L.A nõuet peatada täitemenetlused nr XXX, XXX, XXX ja XXX ning nõude osas tunnistada arestimisakt kehtetuks (jõustunud 06.04.2023). 04.04.2023 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast S.P, T.L-i ja L.A nõuet peatada täitemenetlus nr XXX ja L.A hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks(jõustunud 06.05.2023).
2.1.S.P ja T.L-i suhtes on algatatud täiteasjad nr XXX ja XXX. Hagejatele kuulus kaasomandis olev korteriomandi asukohaga XXX (registriosa XXX). XXX (registriosa XXX) korter soetati samuti laenuga 2006. aastal ja refinantseeriti kostja III juures 19.06.2007 laenulepinguga nr XXX ning kinnisasjal on hüpoteek kostja III kasuks. Nimetatud korteri osas on kinnistusraamatusse märgitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. 19.06.2007 notariaalse lepinguga nr 4008 koormati korter hüpoteegiga kostja III kasuks ja lepiti kokku, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. L.A-le kuulub korteriomand asukohaga XXX (registriosa XXX), mille soetamiseks sõlmiti laenuleping nr XXX kostjaga III, mida käendas hageja I. Hagejad pole teadlikud, mis muudatusi 27.03.2018 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatus 13.04.2018 tehti. 31.08.2007 notariaalse lepinguga lisati korterile täiendav hüpoteek 890 000 krooni ja kaaskoormatud kinnisasi on XXX korter. Hagejad ostsid 2008. aasta septembri kuus uue korteri XXX (registriosa nr XXX), milleks sõlmiti 16.09.2008 laenuleping nr XXX .
2.2.Kostja III ütles 10.02.2022 üles laenulepingud nr XXX ( XXX) ja XXX ( XXX). Laenulepingu nr XXX ( XXX) laenu jääk oli 55 983,17 eurot ja laenulepingu nr XXX ( XXX) 19 994,84 eurot, kokku 75 977,98 eurot. Hageja II sai 11.04.2022 teate kohtutäiturilt täitemenetluse nr XXX algatamise kohta, mille aluseks on 2007. aastal sõlmitud notariaalne leping nr XX ning lepingust tulenev võlgnevus oli 104 843,92 eurot, lisandub kohtutäituri tasu 5400 eurot.
2 (7)
2-23-3524
2.3.17.01.2023 toimus täiteasjas nr XXX XXX korteri enampakkumine. 28.03.2023 tuli hagejatele kohtutäiturilt vastus hagejate järelepärimisele täiteasjas nr XXX, et võlgnevus oli 11.04.2022 seisuga 104 843,92 eurot ja täitmisavaldus, mille järgi algatati täitemenetlus laenulepingutest nr XXX , XXX ja XXX tekkinud võlgnevuste tõttu. Hageja II ei saa olla laenulepingu nr XXX järgi võlgnik, sest ta ei olnud selle lepingu käendaja. Hageja II on abielus hagejaga I. L.A ei ole hageja II tütar. Korteri müügiga rikuti hageja II õiguseid. Hageja ei saanud notariaalsest lepingust aru, kuna ei valda eesti keelt ning talle ei selgitatud, millised tagajärjed võivad olla ühishüpoteegi realiseerimisega. Kohtutäitur eksis, kui märkis täiteasjas nr XXX, et hageja I on võlgnik laenulepingu nr XXX osas, mida hageja II ei sõlminud. Kostja III ei ole hagejatele esitanud ühtegi arvestust ega tõendeid klientideks olemise kohta.
2.4.Enampakkumise korraldamisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Täiteasjas nr XXX on dokumentidele märgitud valed andmed, nt hageja I ei ole võlgnik laenulepingu nr XXX järgi. Korterit võiks realiseerida täiteasjas nr XXX, aga mitte täiteasjas nr XXX, mistõttu tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada. Hagejat I ei teavitatud enampakkumisest XXX kohta tema e-postile XXX. Kiri arestimise kohta sai ta samalt e-posti aadressilt kätte. Hagejat II ei teavitatud enampakkumisest 02.12.2022, nagu väidab kohtutäitur. Arestimisakti sai ta kätte juunis 2022. Hagejad said enampakkumisest teada 18.01.2022 ja teavitasid kohtutäiturit, et nad ei nõustu enampakkumise tulemusega. Enampakkumise akt edastati hagejale I 01.02.2023.Laenulepingu nr XXX osas pöördusid hageja I ja tema tütar kohtu poole, sest laenulepingu ülesütlemine polnud nende süü ning laenuleping on lõpetatud ebaseaduslikult, sest alused lepingu ülesütlemiseks puudusid. Täitedokument, mida täideti ei olnud selge.
3.Kostja I (kohtutäitur) leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
3.1.Kostja III esitas 11.04.2023 avalduse hagejate suhtes täitemenetluse algatamiseks. Täitedokumendiks on Rakvere notari K P 19.06.2007 tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr XX. Lepingu poolteks on muu hulgas kinnisasja asukohaga XXX omanikena hagejad, kelle kinnisasjale seati ühishüpoteek. Nõude sisuks on hüpoteegiga koormatud kinnisasja aadressil XXX realiseerimine. Kohtutäitur algatas sissenõudja täitmisavalduse alusel võlgnike suhtes kaks solidaartäiteasja: XXX hageja I suhtes ja XXX hageja II suhtes. Täitemenetluse käigus arestiti hagejatele kuuluv kinnisasi asukohaga XXX. Täitemenetluses ei ole alati võlgnikuks laenusaaja, nt olukorras, kui hüpoteek tagav kolmanda isikuga sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid ja sissenõudja nõuab hüpoteegi realiseerimist, siis on võlgnikuks on koormatud kinnisasja omanik. Hüpoteek tagab erinevaid nõudeid ja mitte kõik nõuded tulenevad hagejaga II sõlmitud lepingutest. Vastavalt 19.06.2007 hüpoteegi seadmise lepingu nr 4008 p-le 3.2. tagab hüpoteek kõik nõuded T.L-i ja/või S.P vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, S.P ja/või T.L vahel sõlmitud ja võimalikest tulevikus sõlmitavatest lepingutest ja nende lisadest. Hilisemad ühishüpoteegi muutmise lepingud (tagatisvara lisamine) sätestavad samad tagatise tingimused.
3.2.Täitedokumendi punktist 4.2. tuleneb igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Isegi juhul, kui hüpoteek tagab mõned nõuded, mis ei tulene hagejaga II sõlmitud lepingutest, kuid selle täitmist hüpoteek tagab, siis täitemenetluse võlgnikuks on ikka koormatud kinnisasja omanikud. Hageja I on L.A käendajaks vastavalt 15.08.2007 käenduslepingule, mille kohaselt vastutab hageja II 3 (7)
2-23-3524 laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja maksekohustuste eest. Seega hüpoteek tagab muuhulgas ka käenduslepingust tulenevad nõuded hageja I vastu. Hagejad pidid vaidlustama nõude summat, vms ülaltoodud asjaolud TMS § 217 sätestatud korras peale täitmisteate kättesaamist. Kuna hagejad ei ole eespool mainitud asjaolusid õigeaegselt vaidlustanud, kaotasid nad õiguse sellele tugineda ja hagejate väited tuleb jätta tähelepanuta. Enampakkumise olulisi tingimusi ei rikutud. Vaidlust ei ole, et hageja II sai täitmisteate täiteasjas nr XXX kätte 11.04.2022. Hageja kinnitas 11.04.2022 täitmisteate täiteasjas nr XXX kättesaamist, osales aktiivselt täitemenetluses, esitas taotlusi ja kaebusi ning vaidlustas arestimisaktis määratud hinda. Hageja II sai kinnisasja arestimise akti kätte 05.06.2022 ja hageja I samuti 05.06.2022. Hagejale II teavitati enampakkumise läbiviimisest 02.12.2022 e-postile XXX , mida hageja II kasutas samas täiteasjas kohtutäituriga suhtlemiseks. Hagejale I teatati enampakkumise läbiviimisest 02.12.2022 kirjaga e-posti aadressile XXX, mida hageja I kasutas samas täiteasjas kohtutäituriga suhtlemiseks.
4.Kostja II hagiavaldusele vastust ei esitanud.
5.Kostja III esitas 26.06.2023 vastuse hagile, mille palun jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
5.1.Hagejad ja kostja III sõlmisid 19.06.2007 laenulepingu nr XXX eluasemelaenu refinantseerimiseks AS S Eesti Ühispangast ja uue korteriomandi ostmise sissemaksuks. Laenulepingu I punkti 6 kohaselt tagas lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist: (i) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (ii) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (iii) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (iv) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX. L.A ja kostja III sõlmisid 15.08.2007 laenulepingu nr XXX korteriomandi ostmiseks aadressil XXX. Laenulepingu II punkti 6 kohaselt tagas lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist: (i) panga kasuks seatav hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (ii) panga kasuks seatav hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (iii) hageja I poolt pangale antav käendus. Hagejad ja kostja III sõlmisid 16.09.2008 laenulepingu nr XXX korteriomandi ostmiseks aadressil XXX. Laenulepingu III punkti 6 kohaselt tagas lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist: (i) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (ii) hüpoteek kinnistule aadressil XXX; (iii) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX ; (iv) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX. Korteriomandile aadressil XXX oli seati järgmised hüpoteegid kostja III kasuks: 1 600 000 krooni, 890 000 krooni, 203 000 krooni, 332 000 ja 2 500 000 krooni.
5.2.27.03.2018 kinnistamisavalduse alusel muudeti kinnistusraamatus 13.04.2018 krediidiasustuse nime ja sisulisi muudatusi hüpoteekide suhtes ei tehtud. Kostja III ütles 10.02.2022 laenulepingu nr XXX ja laenulepingu XXX üles ning hagejad ülesütlemist hagejad ei vaidlustanud. Kostja III ütles 28.02.2022 laenulepingu nr XXX üles. Laenusaajad võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud. Ebaõige on hageja II väide, et täitemenetluse raames korteriomandi aadressil XXX müügiga on rikutud tema õigusi, kuivõrd ta ei olnud võlgnik laenulepingu nr XXX järgi. Hagejatele kuulus korteriomand asukohaga XXX ja hüpoteegi seadmise kokkuleppe kohaselt oli kinnisasja igakordne omanikud kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. L.A-le kuulunud korteriomandi asukohaga XXX osas sõlmitud laenulepingu ütles pank üles ja lepingust tulenevaid kohustusi tagas panga kasuks seatud hüpoteek kinnisasjal asukohaga XXX. Hagejad on ise 15.08.2007 olnud XXX kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu osaliseks. Hageja II väide, et ta ei ole saanud aru kõnealuse 4 (7)
2-23-3524 notariaalakti sõlmimise tagajärgedest, on paljasõnaline ega anna ühelgi juhul alust väitmaks, et enampakkumise läbiviimisel on rikutud tema õigusi. Hagejad ei ole hagiavalduses esile toonud mistahes asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et kohtutäitur ei järginud täitemenetluse ja enampakkumise läbiviimisel kõiki nõudeid. Kohtutäitur on oma tegevuses lähtunud seadusest ning tema tegevus on olnud õiguslik ning põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
7.Kohus lähtub asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-st 1, mille kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. Võlgnik saab asja ostjalt välja nõuda ning ostjal on õigus nõuda müügihinna tagastamist sissenõudjalt ja täitekulude tagastamist kohtutäiturilt.
8.Kohus tuvastas, et hagejad olid kinnisasjale asukohaga XXX ühisomanikud (dtl 18-20). Vaidlust ei ole, et täiteasjas 066/2022/1150 on täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 1 alusel) Rakvere notari K P 19.06.2007 tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr XX (dtl 29-32), millega seati hagejatele kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX ühishüpoteek. Täiteasjas nr XXX on nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõudes kinnisasja asukohaga XXX realiseerimine (dtl 63-66). Täitedokumendi ja kostja III avalduse alusel on kohtutäitur Andrei Krek algatanud täitemenetluse täiteasjas nr XXX hageja I suhtes (dtl 63-66) ja täiteasjas nr XXX hageja II suhtes (dtl 71-74). Sissenõudja nõudis hagejatele kuuluva kinnisasja sundmüüki laenulepingutest tuleneva võlgnevuse katteks. Kinnisasja enampakkumine toimus täiteasja nr XXX raames ja kinnisasi müüdi täiteasjas nr XXX toimunud 17.01.2023 enampakkumisel (dtl 172-177).
9.Hagejad esitasid kostjate vastu TMS § 223 lg 1 alusel hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 01.02.2023 enampakkumise akti said hagejad kätte 01.02.2023 (dtl 369370) ja hagi on esitatud TMS § 223 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hagejad taotlevad enampakkumise kehtetuks tunnistamist täiteasjas nr XXX põhjusel, et rikuti enampakkumise olulisi tingimusi.
10.Kohus selgitab, et kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või arestimisakti, võib arestimine olla TMS § 55 p 2 ja 4 kohaselt tühine, mis omakorda on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Kohus tuvastas, et hagejale II on kätte toimetatud täitmisteade 11.04.2022 (dtl 110) ja hagejale I samuti 11.04.2022 (dtl 411). Mõlemad hagejad on kinnisasja arestimise akti kätte saanud 05.06.2022, muuhulgas vastasid mõlemad võlgnikud e-kirjaga kohtutäituri poolt saadetud e-kirjale (dtl 409-410). Hagejad ei tugine, et nad oleksid eelnimetatud dokumentide kättesaamist, kinnisasja arestimise akti, kinnisasja arestimise aktis määratud kinnisasja hinda või kohtutäituri tegevust vaidlustanud (vt ka RKTKm 06.05.2022, 2-20-8668, p 19).
11.Hageja II viitas, et kohtutäitur märkis dokumentidele täiteasjas nr XXX valed andmed, sest hageja II ei ole võlgnikuks laenulepingu nr XXX osas. Kohus selgitas hagejatele, et 5 (7)
2-23-3524 etteheited seoses menetlusdokumentidele märgitud andmetega tuli hagejatel esitada TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. See kehtib ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitades. Sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada ja selliselt rikkumise tagajärgi kõrvaldada (vt RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 13). Kohtule jääb arusaamatuks, mis põhjusel vaidlustavad hagejad valede andmete märkimist täitmisteatesse alles enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis. Kohus märgib, et kohtutäituri võimalik eksimus ei mõjutanud iseenesest täitemenetluse kulgu, kuivõrd kohus tuvastas, et kinnisasjale oli seatud ühishüpoteek ja tegemist oli notariaalse lepingu alusel toimuva kinnisasja sundmüügiga.
12.Hagejad viitasid, et korterit võiks realiseerida täiteasjas nr XXX, aga mitte täiteasjas nr XXX, kuid vastavat mõttekäiku ei ole hagejad vaatamata kohtu 18.02.2026 päringule selgitanud.
13.Ülejäänud hagejate nimetatud rikkumised on seotud täitedokumendiga, st hagejate hinnangul ei olnud laenulepingu ülesütlemine hagejate süü ja laenuleping on lõpetatud ebaseaduslikult, sest alused lepingu ülesütlemiseks puudusid ning hageja II ei saa olla laenulepingu nr XXX järgi võlgnik, sest ta ei olnud selle lepingu käendaja. Hageja II viitas, et ta ei saanud eesti keelsest notariaalsest lepingust aru ning talle ei selgitatud, millised tagajärjed võivad olla ühishüpoteegi realiseerimisega. Kohus leiab, et täitedokumendi vaidlustamiseks on võlgnikel võimalik esitada TMS § 221 lg 1 ja 1 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, esitades selles muuhulgas ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kohus selgitas seda hagejatele ka 18.02.2026 määruses. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejate viited rikkumistele käesolevas tsiviilasjas, kus vaidlustatakse enampakkumise kehtivust, asjakohased. Hagejad ei väida, et vara oleks arestitud kehtiva täitedokumendita ega tugine sellele, et nad ei ole kätte saanud täitmisteadet või vara arestimise akti.
14.Hagejad tuginevad hagis asjaolule, et neid ei teavitatud kinnisasja enampakkumisest ja nad said teada toimunud enampakkumisest alles 18.01.2023 ehk pärast enampakkumise toimumist. Kohus palus hagejatel 18.02.2026 täpsustada, mil viisil nad enampakkumisest teada said, kuid hagejad kohtu päringule ei vastanud. Kohus tuvastas kohtutäituri poolt esitatud kättetoimetamise e-kirjadest, et 02.12.2022 enampakkumise teade on hagejatele e-posti aadressidele XXX ja XXX edastatud 02.12.2022 TsMS § 314 1 lg 2 alusel (dtl 493494). Kuivõrd hagejad on ka ise viidanud, et kasutasid samu e-posti aadresse kohtutäituriga suhtlemiseks ja nad olid täitemenetlusest teadlikud ning saanud samadelt eposti aadressidelt dokumendid kätte, siis on põhjendatud arestimisakti kättetoimetamine TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kuna kohus tuvastas, et enampakkumise teade oli tegelikult hagejatele kätte toimetatud, on sellele rikkumisele tuginemine põhjendamatu. Võlgnikke on teavitatud enampakkumisest korrakohaselt (TMS § 84 lg 3).
15.Kohtule ei nähtu asjas esitatud menetlusdokumentidest ega tõenditest, et täiteasjas nr 066/2022/1150 17.01.2023 toimunud enampakkumise korraldamisel ja läbiviimisel oleks rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6 (7)
2-23-3524
16.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. TsMS § 165 lg 2 järgi kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta võrdselt hagejate kanda, kuid TsMS § 165 lg 2 kohaselt kannab kumbki hageja ise oma kulud.
17.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Seega määrab kohus, et kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
18.Kohus vabastas hagejad 01.06.2023 määrusega (dtl 336-340) hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 euro ja osaliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi esitamisel riigilõivu 295 euro tasumisest ning määras, et ülejäänud riigilõiv tuleb tasuda kahe osamaksena kahe kuu jooksul kokku summas 300 eurot. Osamaksed on hagejate poolt tasutud (dtl 352, 469). Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejatelt solidaarselt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja tasumisele kuulunud riigilõiv 365 eurot (295+70), mille tasumiseks anti hagejatele menetlusabi. Riigilõiv tuleb tasuda osamaksetena summas 36,50 eurot iga kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset) alates otsuse jõustumisest. Mõistlik on võimaldada menetluskulude riigile tasumine osamaksetega, sest hagejad on korduvalt kirjeldanud rasket majanduslikku olukorda. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.