OÜ R hagi W.J ’i ja B.W ’i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks W.J ’i ja B.W vastuhagi OÜ R vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
OÜ R hagi hind 6053 eurot Vastuhagi hind 3500 eurot
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ R (registrikood: x; asukoht: x x, x x, x x, x, x), juhatuse liige V.T; lepinguline esindaja: vandeadvokaat C.Y (e-post:x) Kostja I (vastuhageja): W.J (isikukood: XXX; elukoht: x x, x, e-post:x) Kostja II (vastuhageja): B.W (isikukood: XXX; elukoht: XXX x, x x, e-post:x); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat T.U (e-post: x
Kohtuistung
22. oktoober 2024, osalesid adv C.Y , W.J ja adv T.U
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada OÜ R, W.J-i ja B.W esindaja adv T.U vahel 22. oktoobril 2024 kohtuistungil sõlmitud ja paberil allkirjastatult kohtule esitatud kompromissleping: „Hageja R OÜ, keda esindab vandeadvokaat C.Y , kostja W.J ja kostja B.W, keda esindab vandeadvokaat T.U, sõlmisid 22. oktoobril 2024 kinnisasjade kaasomandi lõpetamiseks ja tsiviilasjas 2-18-10977 menetluse lõpetamiseks kompromisslepingu järgmiste tingimustega: I Võlaõiguslikud kokkulepped
Kinnisasja asukohaga x x, x x, x, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x,
1.2.Kinnisasja asukohaga x x, x x, x w, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr y, ja
Tsiviilasi nr 2-18-10977
1.3.Kinnisasja asukohaga x x, x x, x k, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr b, kaasomandi lõpetamises selliselt, et OÜ R (registrikood x) 1⁄4 suurune kaasomandi osa antakse hüvitise maksmise vastu üle W.J-ile (isikukood XXX), kinnisasjad jäävad kostjate kaasomandisse, s.h W.J-i omandiosa suurus on 3⁄4 mõttelist osa ja B.W omandiosa suurus on 1⁄4 mõttelist osa igast kinnisasjast.
2.W.J maksab kinnisasjade x (registriosa nr x), x w (registriosa nr y) ja x k(registriosa nr b) kaasomandiosa omandamise eest OÜ-le R hüvitist 28 500 eurot kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates ühe nädala jooksul.
3.W.J kinnitab tagasivõtmatult, et kompromissi kinnitamise järel puuduvad tal kaasomandist tulenevad nõuded kaasomaniku OÜ R või tema õiguseellase vastu.
4.Hageja ja kostjad kinnitavad tagasivõtmatult, et pärast W.J-i poolt rahalise kompensatsiooni 28 500 eurot tasumist ei ole neil teineteise suhtes kaasomandist tulenevaid varalisi ja/või rahalisi nõudeid. II Asjaõiguslikud kokkulepped Kompromisslepingus sisalduvatele kinnisasja käsutustehingutele kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 641, 119 ja § 120 lg-s 1 asjaõiguslepingu kohta sätestatut. AÕS §-s 64 1 sätestatakse, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja selle kohase kande tegemine kinnistusraamatusse. TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
5.Pooled on kokku leppinud, et OÜ R annab üle ja W.J võtab vastu OÜ-le R kuuluva 1⁄4 mõttelise osa omandiõiguse
5.1.Kinnisasjast asukohaga x x, x x, x, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x,
5.2.Kinnisasjast asukohaga x x, x x, x w, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr y, ja
5.3.Kinnisasjast asukohaga x x, x x, x k, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr b. III Nõusolekud ja tahteavaldused
6.Kompromissile alla kirjutamisega annavad OÜ R, W.J ja B.W kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg 1 tähenduses nõusolekud:
6.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x teises jaos kannete nr 7.6 ja 7.8 W.J-i ja OÜ R kaasomandiõiguse kohta tehtud kannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse W.J 3⁄4 mõttelise osa kaasomanikuna.
6.2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr y teises jaos kannete nr 7.6 ja 7.8 W.J-i ja OÜ R kaasomandiõiguse kohta tehtud kannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse W.J 3⁄4 mõttelise osa kaasomanikuna.
6.3.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr b teises jaos kannete nr 7.6 ja 7.8 W.J-i ja OÜ R kaasomandiõiguse kohta tehtud kannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse W.J 3⁄4 mõttelise osa kaasomanikuna.
7.Jõustunud kohtumäärus asendab OÜ R nõusolekuid tingimusel, et kogu kompromisslepingu punktis 2 märgitud kompensatsioon 28 500 eurot on OÜ-le R tasutud (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 34 1 lg 8). 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-18-10977 IV Kinnistamisavaldus KRS § 34 lg 21 esimese lause kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
8.Eeltoodu alusel OÜ R, W.J ja B.W avaldavad käesolevaga soovi kinnistusraamatusse järgmiste kannete tegemiseks:
8.1.Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x teisest jaost senised kanded W.J-i ja OÜ R kaasomandiõiguse kohta;
8.2.Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x teise jakku kinnisasja kaasomanikuna 3⁄4 mõttelises osas W.J (isikukood XXX);
8.3.Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr y teisest jaost senised kanded W.J-i ja OÜ R kaasomandiõiguse kohta;
8.4.Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr y teise jakku kinnisasja kaasomanikuna 3⁄4 mõttelises osas W.J (isikukood XXX);
8.5.Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr b teisest jaost senised kanded W.J-i ja OÜ R kaasomandiõiguse kohta;
8.6.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr b teise jakku kinnisasja kaasomanikuna 3⁄4 mõttelises osas W.J (isikukood XXX).“
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-10977.
3.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
4.Tagastada OÜ-le R tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud 450 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 225 eurot, mis kanda OÜ R samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.
5.Tagastada W.J-ile tema poolt vastuhagi esitamisel tasutud 300 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 150 eurot, mis kanda W.J-i samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.
6.Määruse arvutivõrgus avalikustamisel asendada isikute ja kinnisasjade nimed tähemärkidega ning mitte avaldada kinnisasjade aadressiandmeid, registriosade numbreid, menetlusosaliste isiku- ja registrikoode ega aadressiandmeid. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab määruse peale edasi kaevata ühe tööpäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ R hagi W.J ’i ja B.W ’i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks ning W.J ’i ja B.W vastuhagi OÜ R vastu kaasomandi lõpetamiseks. Vastuhagis esimese eelistusena esitatud nõuet OÜ R ja K.Y vahel 06. veebruaril 2018 sõlmitud kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks (x kinnistute varjatud müügilepingu tuvastamiseks, W.J-il ostueesõiguse teostamise tuvastamiseks, OÜ R tahteavalduse asendamiseks ja kinnistusraamatusse kannete tegemiseks) menetleti eraldatud tsiviilasjas nr 2-19-17832, kus nõue jäeti rahuldamata. Selleks puhuks vastuhagis alternatiivselt esitatud kaasomandi lõpetamise nõuet menetles kohus käesoleva tsiviilasja nr 2-18-10977 raames.
2.22. oktoobril 2024 kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile. Kohus istungil arutas pooltega kokkuleppe tingimusi ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 4 teise lause alusel koostas kirjaliku kompromisslepingu projekti, mille pooled allkirjastasid. Menetlusosalised kohtule esitatud kompromisslepingus paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-18-10977 lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises.
3.TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
4.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist kaasomandit lõpetada kaasomanike kokkuleppega, mille kohus kinnitab. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamise viisis, omandiõiguse hagejalt kostjale I üleandmise ning omandiosas kaotamise eest hagejale makstava hüvitise suuruse ja tähtaja. Vastavalt kompromisslepingule jäävad kinnisasjad kostjate kaasomandisse, kuid kostja I kaasomandi osa suureneb hagejalt omandatava kaasomandi osa arvelt.
5.AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
6.Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 34 1 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 34 1 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kostja ja hageja on kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis andnud nõusolekud kokkuleppe täitmiseks vajalike omanikukannete muutmiseks kinnistusraamatus, see tähendab, et kohtumäärus on käsitatav kohtulahendina, millega kohus on tuvastanud poolte kohustuse anda vajalikud tahteavaldused. OÜ R kohustus anda nõusolek kinnistusraamatust tema omandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ja W.J-i kaasomndiõiguse suurendamise kohta kande tegemiseks sõltub kaasomandiosa kaotuse eest hüvitise maksmisest. OÜ R nõusolek kehtib (ja käesolev kohtumäärus asendab tema tahteavaldust) juhul, kui kogu kokkulepitud hüvitis 28 500 eurot on tasutud.
7.Kohus siinkohal selgitab, et kohus kompromissi kinnitamisel parandas kompromissi punktis 7 ilmselgelt ekslikult märgitud hüvitise maksmise kohustuse punkti numbri: kostja I kohustus maksta hagejale hüvitist on märgitud kompromisslepingu punktis 2, kuid punktis 7 on hageja tahteavalduste kehtivusega seoses viidatud punkti 5 alusel makstavale hüvitisele, see punkt aga käsitleb omandiõiguse üleandmise asjaõiguskokkulepet, mitte hüvitise maksmise kohustust. Kuna üheselt arusaadavalt olid pooled kompromissi sõlmides ühel meelele selles, et hageja tahteavalduste kehtivus sõltub hüvitise 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-18-10977 maksmisest, siis kohtu parandus poolte kokkuleppe sisu ei muuda.
8.Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel menetlust lõpetava määruse peale edasikaebamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppe alusel saab selle määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja – 1 tööpäeva jooksul.
10.Kostja taotlusel kohus edastab jõustunud kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, kui kostja on esitanud kohtule hüvitise maksmist tõendava dokumendi. Kinnistusraamatusse kannete tegemise eest nõutava riigilõivu suuruse ja tasumise tähtaja teatab kostjale I kinnistusosakond. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega jäävad kulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
12.Hageja ja kostja W.J taotlevad menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses kompromisslepingu sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
13.Kohtute infosüsteemi andmetel OÜ R tasus 18. juulil 2018 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 450 eurot, mis 2018.a hagiavalduse esitamisel vastas tsiviilasja hinnaga 6053 eurot hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurusele. Seega TsMS § 150 lg 2 alusel tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõivust 50% ehk 225 eurot.
14.W.J vastuhagi esitamisel (tsiviilasja hinnaga 3500 eurot) tasus 11. novembril 2018 riigilõivu 300 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus tagastab ka W.J-ile sellest poole ehk 150 eurot. Poolte taotlusel kantakse tagastatava riigilõivu summad menetlusosaliste pangakontodele, millelt riigilõiv algselt tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.