Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 21.10.2024, Tallinn 2-22-9740 Osaühing Magnon (likvideerimisel) hagi R. S. (S.) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või alternatiivselt täitedokumendi selgitamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing Magnon (registrikood 10179721), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Kostja R. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Mehis Adamson Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata R. S. 20.09.2024 vastuväide kohtu tegevusele.
3.Tunnistada sundtäitmine Harju tööpiirkonna kohtutäitur E. V. menetluses olevas täiteasjas nr xxxx lubamatuks osas, milles Tallinna Ringkonnakohus kohustas 08.04.2021 määrusega asjas nr xxxx Osaühingu Magnon (likvideerimisel) juhatust võimaldama R. S.l tutvuda järgmiste dokumentidega:
3.1.Osaühingu Magnon Eestis asuvate pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2019– 05.10.2019 (k.a) kohta (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.2);
3.2.22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga Pärnu mnt 36/Roosikrantsi 23, Tallinn, 78401:107:0190) võõrandamiseks (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.6);
22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga Roosikrantsi 9-5, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.7);
3.4.22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga Roosikrantsi 9-G6, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.8);
3.5.Krediidi- ja laenulepingud, mis olid sõlmitud 05.10.2019 või varasemalt, milles Osaühing Magnon on krediidi- või laenusaaja osas, milles Osaühingul Magnon oli väidetav kohustus Gibraltaril registreeritud Peerwi Invest Ltd ees, millest tulenevad nõuded loovutati VFM Invest OÜ-le ja mis hiljem täideti (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.9).
4.Jätta rahuldamata Osaühing Magnon (likvideerimisel) hagi tunnistada sundtäitmine Harju tööpiirkonna kohtutäitur E. V. menetluses olevas täiteasjas nr xxxx lubamatuks osas, milles Tallinna Ringkonnakohus kohustas 08.04.2021 määrusega asjas nr xxxx Osaühingu Magnon (likvideerimisel) juhatust võimaldama R. S.l tutvuda järgmiste dokumentidega:
4.1.Osaühingu Magnon käibeandmik perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.1);
4.2.Osaühingu Magnon välisriigis asuvate pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.2);
4.3.Osaühingu Magnon kassaraamatu väljavõtted perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.3);
4.4.Osaühingu Magnon ostureskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.4);
4.5.Osaühingu Magnon müügireskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.5);
4.6.Krediidi- ja laenulepingud, mis olid sõlmitud 05.10.2019 või varasemalt, milles Osaühing Magnon on krediidi- või laenusaaja muus osas, kui see, et Osaühingul Magnon oli väidetav kohustus Gibraltaril registreeritud Peerwi Invest Ltd ees, millest tulenevad nõuded loovutati VFM Invest OÜ-le ja mis hiljem täideti (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.9).
5.Jätta läbi vaatamata Osaühing Magnon (likvideerimisel) hagi tuvastada, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 tsiviilasjas nr xxxx tehtud määruse resolutsiooni tuleb tõlgendada alljärgneval viisil:
5.1.Kohustada Osaühingu Magnon juhatust võimaldama R. S.l tutvuda järgmiste dokumentidega juhul, kui alljärgnevad dokumendid on olemas ning Osaühingu Magnon juhatusel on nendele ligipääs:
5.1.1.Osaühingu Magnon käibeandmik perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta;
5.1.2.Osaühingu Magnon pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta;
5.1.3.Osaühingu Magnon kassaraamatu väljavõtted perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta;
5.1.4.Osaühingu Magnon ostureskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta;
5.1.5.Osaühingu Magnon müügireskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta;
5.1.6.22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga Pärnu mnt 36/Roosikrantsi 23, Tallinn, 78401:107:0190) võõrandamiseks;
5.1.7.22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga Roosikrantsi 9-5, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks;
5.1.8.22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga Roosikrantsi 9-G6, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks;
5.1.9.krediidi- ja laenulepingud, mis olid sõlmitud 05.10.2019 või varasemalt, milles Osaühing Magnon on krediidi- või laenusaaja; 5.1.10.Osaühing Magnon juhatust ei saa kohustada võimaldama R. S.l tutvuda eelnimetatud dokumentidega juhul, kui neid ei ole olemas ja/või Osaühing Magnon juhatusel puudub nendele ligipääs.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.10.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Osaühing Magnon (likvideerimisel; hageja) esitas 04.07.2022 Harju Maakohtule hagi R. S. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või alternatiivselt täitedokumendi selgitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tegi Tallinna Ringkonnakohus 08.04.2021 määruse tsiviilasjas nr xxxx (täitedokument), millega kohustas hageja juhatust võimaldama kostjal erinevate dokumentidega tutvuda. Kohtulahendi täitmiseks alustas kohtutäitur kostja avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr xxxx. Kuigi hageja juhatuse liige V. M. esitas 22.06.2022 täiturile määrusega väljanõutud dokumendid, andis kohtutäitur 29.06.2022 teada, et täitedokument ei ole täidetud ning esitas hagejale sunniraha määramise hoiatuse. Kohtumenetluse käigus on ka hageja likvideerija esitanud osa ringkonnakohtu lahendis märgitud dokumente.
Hageja leiab, et hageja juhatuse liige V. M.elt ei saa nõuda kõigi täitedokumendis välja toodud materjalide esitamist. V. M. ei olnud hageja juhatuse liige perioodil 01.01.2019 kuni 05.10.2019. Viidatud ajal oli juhatuse liikmeks T. M.. T. M. elab Xxxx ning ta on kinnitanud, et tal puudub ligipääs dokumentidele, millega kostja soovib tutvuda. Hageja tegeles Prantsusmaal asuva villa üürile andmisega. Hageja on küll registreeritud Eestisse, kuid kuna peamine üürituluallikas ehk villa asus Prantsusmaal, asusid ka raamatupidamisdokumentatsioon ja arvuti villas. Palju dokumente võib ka praegu olla villas, mis on kostja valduses. Kostjal on võimalus villas dokumentidega tutvuda. Hageja juhatusel puudub ligipääs villale. Täitedokumendi jõustumise järel sai hageja teada, et 2021. a märtsis toimus villa esimesel korrusel tulekahju, mille käigus võisid dokumendid hävida. Alusetu on kostja väide, et villa müügi järel pidi äriühingu juhatus raamatupidamise tagasi Eestisse tooma. Võlgnik on esitanud kõik dokumendid, mis seonduvad äriühingu tegevusega ning mis on praegusele juhatusele kättesaadavad. Täitedokument on küll kehtiv, kuid seda ei ole võimalik terves ulatuses täita. Seetõttu palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Lisaks oli hageja seisukohal, et äriühingu juhatusel on õigus keelduda kostjale äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 2 alusel dokumentide esitamisest, kuna on alust eeldada, et see võib äriühingule olulist kahju tekitada. Alternatiivselt palub hageja tuvastada, et täitedokumenti tuleb tõlgendada selliselt, et hageja juhatus peab võimaldama kostjal dokumentidega tutvuda juhul, kui need on olemas ning juhatusel on nendele ligipääs.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et hageja ei ole ringkonnakohtu määrusega väljanõutud kõiki dokumente esitanud. Suurem osa dokumente on esitamata. Hagejal on kohustus kohtulahendit täita. Täitemenetluse läbiviimist takistavad asjaolud peavad olema tekkinud pärast täitedokumendi jõustumist. Hageja ei ole tõendanud, et raamatupidamisliku dokumendi esitamise võimatus oleks tekkinud pärast ringkonnakohtu lahendi jõustumist. Juhul, kui hageja juhatus on vahetunud, on uuel juhatusel kohustus dokumendid taastada. Tõele ei vasta, et mõned dokumendid asuvad villas Prantsusmaal. Villa müüdi 29.07.2019 ja hageja osanikud pidid raamatupidamise tagasi äriühingu registrijärgsesse asukohta ehk Eestisse tooma. Täitedokument on selge, mistõttu pole vaja seda tõlgendada ega täiendavalt selgitada. Kohtu põhjendused
3.Kostja esitas 20.09.2024 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus jättis 11.09.2024 määrusega rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajana üle J. B. (II kd, tl 163-164). Kohus jätab kostja vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 11.09.2024 korraldustes esitatud põhjenduste juurde, et tunnistaja ülekuulamise eeldused ei ole täidetud ja ei korda neid.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: Tallinna Ringkonnakohus tegi 08.04.2021 määruse tsiviilasjas nr xxxx, millega kohustas hageja juhatust võimaldama kostjal tutvuda järgmiste dokumentidega:
hageja käibeandmik perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (resolutsiooni p 4.6.1);
hageja pangakontode (resolutsiooni p 4.6.2);
väljavõtted
perioodi
01.01.2019–05.10.2019
(k.a)
kohta
hageja kassaraamatu (resolutsiooni p 4.6.3);
väljavõtted
perioodi
01.01.2019–05.10.2019
(k.a)
kohta
hageja ostureskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (resolutsiooni p 4.6.4);
hageja müügireskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (resolutsiooni p 4.6.5); 22.04.2019 leping hagejale kuulunud korteriomandi (asukohaga Pärnu 36/Roosikrantsi 23, Tallinn, 78401:107:0190) võõrandamiseks (resolutsiooni p 4.6.6);
mnt
22.04.2019 leping hagejale kuulunud korteriomandi (asukohaga Roosikrantsi 9-5, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks (resolutsiooni p 4.6.7); 22.04.2019 leping hagejale kuulunud korteriomandi (asukohaga Roosikrantsi 9-G6, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks (resolutsiooni p 4.6.8); krediidi- ja laenulepingud, mis olid sõlmitud 05.10.2019 või varasemalt, milles hageja on krediidi- või laenusaaja (resolutsiooni p 4.6.9; I kd, tl 6–16); Harju tööpiirkonna kohtutäitur E. V. alustas kostja 05.05.2022 avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr xxxx ning tegi hagejale ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks (I kd, tl 77-78); vastuseks hageja juhatuse poolt edastatud andmetele teatas kohtutäitur 29.06.2022 hagejale, et täitedokument ei ole täies ulatuses täidetud, määras võlgnikule tähtaja dokumentide esitamiseks ning hoiatas, et nõude täitmata jätmisel määratakse hagejale sunniraha (I kd, tl 6061).
6.Hageja on esitanud hagiavalduse, paludes tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxx lubamatuks. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et hageja juhatust kohustatakse võimaldama kostjal dokumentidega tutvuda juhul, kui need on olemas ning juhatusel on nendele ligipääs.
7.Esmalt lahendab kohus hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Hageja nõude aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kuivõrd täitemenetlus on alustatud kohtulahendi alusel, tuleb käesoleval juhul juhinduda ka TMS § 221 lg-st 2, mis piirab oluliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
8.Hageja hinnangul tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks eelkõige sellepärast, et hageja on täitnud täitedokumendi võimaldades kostjal kohtuväliselt ja kohtumenetluse käigus ringkonnakohtu 08.04.2021 määruses väljatoodud dokumentidega tutvuda. Asja materjalidest nähtuvalt saatis hageja juhatuse liige kohtutäiturile 22.06.2022 kirja, millele olid lisatud täitedokumendis märgitud dokumendid (I kd, tl 17–60). Kohtumenetluse käigus edastas hageja likvideerija 21.09.2023 kostja esindajale ringkonnakohtu määruses mainitud dokumendid ulatuses, milles likvideerijal õnnestus andmed koguda (II kd, tl 46–93). Kostja seisukoht, et likvideerija poolt kostja esindajale dokumentide saatmist ei saa lugeda täitedokumendi nõuetekohaseks täitmiseks, kuna likvideerija edastas dokumendid isikule, kes ei esinda kostjat praeguses vaidluses, on alusetu. Ringkonnakohtu määruse järgi on hagejal
kohustus võimaldada kostjal kohtulahendis mainitud dokumentidega tutvuda. Ringkonnakohus ei määranud lahendi täitmist sellisel viisil, et hagejal on kohustus võimaldada kostjal kindla esindaja vahendusel dokumentidega tutvuda. Kostjal võib olla mitu lepingulist esindajat ja kui üks neid saab enda käsutusse kohtulahendis väljatoodud dokumendid, saab täitedokumendi täidetuks lugeda. Kohtule on esitatud advokaat Marta Lemberi 11.07.2023 kiri hageja likvideerijale (II kd, tl 45). Kirjas esitleb advokaat ennast kostja esindajana ja palub likvideerijal täita ringkonnakohtu määrus. Edastades 21.09.2023 kirjaga kostja advokaadist esindajale palutud dokumendid on likvideerija täitedokumendi täitnud. Ka kostja lepingulisel esindajal praeguses asjas on võimalik likvideerija 21.09.2023 edastatud dokumentidega tutvuda, kuna vastavad materjalid sisalduvad toimikus. Seega on hageja võimaldanud kostjal ka praeguse lepingulise esindaja vahendusel täitedokumendis märgitud materjalidega tutvuda.
9.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja seisukoht täitedokumendi täitmise osas on olnud vastuoluline. Näiteks kohtutäituri 29.06.2022 kirjast võlgnikule nähtub, et sissenõudja hinnangul on edastamata ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.6.1–4.6.5 ja p-s 4.6.9 märgitud dokumendid (I kd, tl 60-61). Sellest järeldub, et kostja hinnangul on täidetud kohtumääruse resolutsiooni p-d 4.6.6–4.6.8. Praeguses asjas 19.02.2024 toimunud istungil asus kostja väitma, et täitedokument on täies ulatuses täitmata (19.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 00:10:14 (II kd, tl 34–39). Seejärel selgitas kostja, et ringkonnakohtu määrus on osaliselt täidetud (kostja 22.04.2024 menetlusdokumendi p-d 4.2–4.4; II kd, tl 120–122). Esitades vastuolulisi väiteid täitedokumendi täitmise kohta ei kasutanud kostja kohtu hinnangul menetlusõigusi heauskselt.
10.Kostja avaldas, et tema on saanud 2023. a detsembris ehk enne täitemenetluse algust kätte ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p-s 4.6.6 (korteriomandi Pärnu mnt 36/Roosikrantsi 23, Tallinn võõrandamisleping), p-s 4.6.7 (korteromandi Roosikrantsi 9-5, Tallinn võõrandamisleping) ja p-s 4.6.8 (korteriomandi Roosikrantsi 9-G6, Tallinn võõrandamisleping) märgitud dokumendid (kostja 22.04.2024 menetlusdokumendi p 4.2 (II kd, tl 120–122). Samas nähtub kohtule esitatud kohtutäituri 29.06.2022 ettepanekust võlgnikule, et kostja palus kohtutäituril täita ringkonnakohtu määrust täies ulatuses, s.t ka kohtulahendi resolutsiooni p-de 4.6.6–4.6.8 osas (I kd, tl 62-63). Kohus leiab, et kostja, paludes täituril pöörata täitmisele täitedokument ka selles osas, milles mainitud dokumendid olid juba kostja valduses, on käitunud pahatahtlikult. Kohtumenetluse käigus edastas hageja likvideerija 21.09.2023 kostja esindajale ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p-des 4.6.6, 4.6.7 ja 4.6.8 mainitud dokumendid (II kd, tl 46–93). Seega on ringkonnakohtu määruse p-d 4.6.6, 4.6.7 ja 4.6.8 täidetud ja selles osas tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks TMS § 221 lg 1 alusel.
11.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-s 4.6.1 (käibeandmik), p-s 4.6.3 (kassaraamatu väljavõtted), p-s 4.6.4 (ostureskontro) ja p-s 4.6.5 (müügireskontro) märgitud dokumente. Hageja on praeguses menetluses põhjendanud dokumentide esitamata jätmist selliselt, et need asuvad villas Prantsusmaal või et vastavaid dokumente ei ole olemas olnud. Kohus toob välja, et ringkonnakohus on hageja viidatud väiteid juba 08.04.2021 määruse p-des 12.1, 12.4, 12.5, 12.6 käsitlenud ja leidnud, et need on alusetud (I kd, tl 6–16). Kohtu hinnangul ei saa hageja TMS § 221 lg 2 alusel põhjendada sundtäitmise lubamatust samade väidetega, milliseid kohus oli tsiviilasjas nr xxxx käsitlenud. Lisaks tuginevad hageja selgitused käsitletavate dokumentide esitamise võimatuse kohta hageja juhatuse liikme poolt hageja likvideerijale 19.03.2024 edastatud kirjalikule seletusele (II kd, tl 99-100). Kohus leiab, et hageja juhatuse liikme kirjalik seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõend. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 21; RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 15.5). Seetõttu ei arvesta kohus hageja juhatuse liikme 19.03.20224 kirjalikku seletust.
12.Pärast täitedokumendi tegemist ilmnenud uue asjaoluna tõi hageja välja, et tal ei ole võimalik ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 märgitud dokumente esitada sellepärast, et Prantsuse villas, kus dokumendid võisid asuda, toimus tulekahju. Oma väite kinnitamiseks esitas hageja 11.03.2021 ja 13.03.2021 ajaleheartiklid (II kd, tl 15–18; tõlge II kd, tl 24–27). Kohus leiab, et viidatud väide ei anna alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Esiteks tõendamata on, et vaidlusalused dokumendid asusid villas. Teiseks nähtub hageja selgitustest, et tulekahju hävitas osa esimesest korrusest (hageja 24.01.2023 menetlusdokumendi p 2.1.5 (II kd, tl 1–3). Tõendatud ei ole aga see, et dokumendid asusid tulekahjust kahjustada saanud villa esimesel korrusel.
13.Hageja avaldas, et sundtäitmine tuleks lubamatuks tunnistada sellepärast, et raamatupidamisdokumendid asuvad villas Prantsusmaal ja villa on kostja valduses. Oma väite tõendamiseks esitas hageja 26.05.2022 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr xxxx. Viidatud istungil andis perioodil 24.01.1997 kuni 20.01.2020 hageja juhatuse liikmeks olnud T. M. ütlusi, mille järgi elab kostja villas ja annab seda üürile. Lisaks avaldas T. M., et kõik raamatupidamisdokumendid, mis puudutavad villat, hoiti villas (I kd, tl 71–76). Hageja on ka esitanud väljavõtte Prantsusmaa äri- ja maksuregistrist, millest nähtuvalt on hagejal Prantsusmaal tegevusluba möbleeritud kinnisvara lühiajaliseks üürimiseks (II kd, tl 14-15). Hinnates T. M.e ütlusi ja väljavõtet Prantsusmaa äri- ja maksuregistrist kogumis on usutav, et hageja raamatupidamisdokumendid võisid villas asuda. Samas T. M. selgitus, et kõik raamatupidamisdokumendid, mis puudutavad villat, hoiti villas, on nii ebamäärane, et sellega ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et villas asusid ka ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 märgitud dokumendid.
14.Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et sundtäitmise ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-de 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 osas saaks tunnistada lubamatuks sellepärast, täitemenetluse läbiviimine viidatud osas on vastuolus hea usu põhimõttega (vt RKTKo 12.12.2018, 2-17-9391, p 16). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-de 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 osas.
15.Asjaolu, et hageja on esitanud kohtule äriühingu 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruanded (II kd, tl 105–114), ei ole praegu oluline. Täitedokumendiga ei kohustatud hageja juhatust võimaldama kostajal majandusaasta aruannetega tutvuda. Hageja ei ole selgitanud, millise täitedokumendi punkti saaks aruande esitamisega täidetuks lugeda.
16.Hageja hinnangul on ta täitnud ringkonnakohtu määruse 08.04.2024 resolutsiooni p-i 4.6.2 esitades kostjale äriühingu pangakontode väljavõtted. Hageja likvideerija edastas 21.09.2023 kostja esindajale hageja AS-s Xxxx avatud konto väljavõtte (II kd, tl 46, tl 65–93). Arvestades asjaolu, et pangakonto väljavõtte on esitanud erapooletu isik (likvideerija) on andmed usaldusväärsed. Sellega saab kohtu hinnangul lugeda täitedokument täidetuks hageja Eestis asuvate kontode osas. Kostja väide, et ebaselge on, kas konto asusid vaid AS-s Xxxx, ei anna alust asuda seisukohale, et hagejal on Eestis veel pangakontosid. Kostja ei ole vastupidist põhjendanud ega tõendanud. Kohus leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 4.6.2 on täidetud Eestis asuvate pangakontode esitamise osas ja selles osas tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks TMS § 221 lg 1 alusel.
17.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.04.2024 määruse p-s 12.3, et hageja juhatusel tuleb kostjal võimaldada äriühingu võimalike välisriigi pankades avatud kontode väljavõtetega tutvuda (I kd, tl 6–16). Seega on kostjal ringkonnakohtu määruse p-i 4.6.2 järgi õigus tutvuda hageja välisriikide pankades asuvate pangakontode väljavõtetega. Kostja väitel on hagejal konto Prantsusmaa pangas (kostja 22.04.2024 menetlusdokumendi p 4.2 (II kd, tl 120–122); 19.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 00:31:07 (II kd, tl 34–39). 19.02.2024 kohtuistungil
selgitas hageja esindaja, et äriühingu juhatuse liikmed on vanad inimesed, kes elavad mujal ja seetõttu ei saa nad konto väljavõtteid küsida (19.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 00:37:30–00:37:37 (II kd, tl 34–39). Hageja juhatuse liikme vanus ei anna alust jätta ringkonnakohtu määrus täitmata ning mitte küsida Prantsusmaa krediidiasutuselt pangakonto väljavõtet. Hageja ei ole tõendanud, et tema juhatus on teinud kõik võimaliku selleks, et saada Prantsuse pangas avatud konto väljavõte. Lisaks peetakse kontot elektrooniliselt ja seetõttu ei ole konto väljavõtte esitamise seisukohalt asjakohased hageja väited, et raamatupidamisdokumendid võisid prantsuse villasse jääda. Seega tuleb jätkata ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-i 4.6.2 täitmist hageja välisriigi pankades asuvate kontode väljavõtete esitamise osas. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et sundtäitmise käsitletud osas saaks tunnistada lubamatuks sellepärast, et täitemenetluse läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega. Käsitletud osas jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
18.Hageja hinnangul on ta osaliselt täitnud ringkonnakohtu määruse 08.04.2024 resolutsiooni p-i 4.6.9 esitades krediidi- ja laenulepingud, milles hageja on krediidi- või laenusaaja. Viidatud punkti täitmiseks on likvideerija esitanud 21.09.2023 kostja esindajale andmed selle kohta, et Osaühingul Magnon oli väidetav kohustus Gibraltaril registreeritud Peerwi Invest Ltd ees, millest tulenevad nõuded loovutati VFM Invest OÜ-le ja mis hiljem täideti (II kd, tl 46). Kohus leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 4.6.9 on täidetud likvideerija poolt esitatud andmete osas ja selles osas tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks TMS § 221 lg 1 alusel.
19.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.04.2024 määruse p-s 12.9, et hagejal peavad seadusest tulenevalt krediidi- ja laenulepingud minimaalselt olemas olema. Äriühingul tuleb kostjale esitada ka need lepingud, mille säilitamiseks ta seadusest tulenevalt kohustatud ei ole, kuid mis tal sellele vaatamata on olemas või millele tal on ligipääs (I kd, tl 6–16). Hageja ei ole praeguses menetluses tõendanud, et peale likvideerija poolt kostjale esitatud andmete, ei ole äriühing muid krediidi- ja laenulepinguid sõlminud või et vastavaid lepinguid ei ole objektiivsetel võimalustel võimalik esitada. Seega tuleb jätkata ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-i 4.6.9 täitmist muus osas, kui likvideerija poolt kostjale esitatud andmed. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et sundtäitmise käsitletud osas saaks tunnistada lubamatuks sellepärast, et täitemenetluse läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega. Käsitletud osas jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
20.Hageja juhatuse hinnangul on tal õigus keelduda kostjale ÄS § 166 lg 2 alusel dokumentide esitamisest, kuna on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju äriühingu huvidele (hageja 24.01.2023 menetlusdokumendi p 2.1.6 (II kd, tl 1–4), 23.05.20224 menetlusdokumendi p 3.7 (II kd, tl 133-134). Kohus toob välja, et ringkonnakohus on 08.04.2021 määruse p-des 14–14.3 hageja samasisulist väidet käsitlenud ja leidnud, et see ei anna alust mitte võimaldada kostjal dokumentidega tutvuda (I kd, tl 6–16). Kohus leiab, et ka praeguses asjas ei ole hageja tõendanud, et kui kostja on dokumentidega tutvunud, asub ta hagejale kahju tekitama. Kui kostja on hagejale kahju tekitanud või tulevikus tekitab, saab hageja kostjalt tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Hagejal ei ole ÄS § 166 lg 2 alusel õigust keelduda kostjale dokumentide esitamisest. Hageja väide ei anna põhjust tunnistada sundtäitmine lubamatuks sellepärast, et täitemenetluse läbiviimine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
21.Kohus on eelnevalt otsustanud, et täitemenetlust tuleb osaliselt jätkata. Seega tuleb kohtul osas, milles täitemenetlus jätkub (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 4.6.1, 4.6.2 (äriühingu välisriigi pankades avatud kontode väljavõtete esitamise osas), 4.6.3 (kassaraamatu väljavõtted), 4.6.4 (ostureskontro), 4.6.5 (müügireskontro) ja 4.6.9 (andmete osas, millised hageja likvideerija ei ole kostjale esitanud), lahendada hageja alternatiivne tuvastusnõue. Hageja palus tuvastada, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et hageja juhatust kohustatakse võimaldama kostjal dokumentidega tutvuda juhul, kui need on olemas ning
juhatusel on nendele ligipääs. Hageja palus märkida, et äriühingu juhatust ei saa kohustada võimaldama kostjal tutvuda dokumentidega juhul, kui neid ei ole olemas ja/või hageja juhatusel puudub nendele ligipääs.
22.Hageja alternatiivse nõude aluseks on TsMS § 368 lg 2, mis sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.
23.Tuvastushagi esitamiseks peab hageja põhistama õiguslikku huvi. Kohtupraktikas selgitatakse, et TsMS § 368 lg 2 järgse hagi esitamiseks piisab sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma (RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p-d 20 ja 26).
24.Kohus leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon on piisavalt selge ja täidetav lahendi muu tekstita. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ning kostja ja kohtutäituri vahel tekkinud vaidlust selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Vaidlus on tekkinud sellepärast, et hageja ei ole täitedokumenti täitnud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hagejal TsMS § 368 lg 2 alusel õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks. Kohus jätab hageja alternatiivse nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi kaitseks.
25.Kohus rahuldab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaliselt ning jätab tuvastushagi rahuldamata. Kuigi hagi rahuldamata jätmisel reguleerib kulude jaotust TsMS § 168, peab kohus võimalikuks jaotuda kulusid arvestades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamise lõpptulemust, kuna vaidluse põhikese on seotud täitemenetluse lõpetamisega. Kohus arvestab ka seda, et kostja pöördus kohtutäituri poole taotlusega alustada täitemenetlust olukorras, kus tema valduses oli osa täitedokumendiga väljanõutud dokumente (otsuse p 10). Seega ei olnud hagejal muud võimalust tagada oma õiguste kaitse, kui esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka nende dokumentide osas, mis olid kostja valduses enne täitemenetluse algust. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
26.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.