Tööõigus

2-23-12641 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

2-23-12641 oli novembris 184 töötundi. Kostja on hagejale tasunud 23,5 töötunni eest ja jätnud tasumata 181,6 töötunni eest, s.o 1362 eurot. Detsembris 2022 töötas hageja 6 töötundi. Kokku oli 01.12.-26.12 144 töötundi. Kostja on hagejale tasunud 6 töötunni eest ja jätnud tasumata 138 töötunni eest, s.o 1035 eurot. Hageja leiab, et kostja peab hagejale tasuma juurde 2397 eurot (brutosumma) vähemmakstud töötasu (aja eest, mil kostja ei kindlustanud hagejat tööga). Hageja leiab, et vaatamata poolte vahel 29.09.2022 allkirjastatud dokumendi pealkirjale „Töövõtuleping“ on poolte vahel sõlmitud leping sisu poolest tööleping. Lepingu punktis nr 3.1 lepiti kokku, et hageja töötab tööandja kasuks eritööde spetsialisti ametikohal. Punktis 3.3 lepiti kokku, et hageja jaoks kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollib tööandja läbi oma esindaja. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus hageja tööd tegema isiklikult, järgides kõiki tööandja antud juhiseid. Koos lepinguga allkirjastatud ametijuhend on eritööde töötaja ametijuhend, milles on läbivalt kirjeldatud töötaja tööülesandeid. Ametijuhendis on välja toodud alluvussuhe kostja teenindusjuhile ning loetletud kostja dokumendid, millest töötaja juhinduma peab. Hageja juhindus kostja poolt kehtestatud töötamise graafikutest ja kostja poolt antud käsunditest, milliste sisuks oli hageja saatmine kostja poolt märgitud ajal kostja poolt märgitud asukohta kostja poolt antud töövahenditega kostja poolt nõutud töö tegemiseks. Hagejal puudus endal igasugune võimalus oma tööd planeerida või otsustada töö tegemise aja, koha ja viisi üle. Lepingus ja ametijuhendis sisalduvad tunnused vastavad töölepingule omastele tunnustele. TVK leidis 09.08.2023 otsuses (p 55-57), et poolte vahel sõlmitud leping ei olnud lõppenud TVK avalduse esitamise ajaks. Juhul kui kohus jõuab TVK-ga samale järeldusele, et pooltevaheline tööleping ei olnud lõppenud, palub hageja tuvastada töölepingu lõppemise alates 05.10.2023, mil hageja saatis kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Juhul, kui kohus leiab, et tööleping öeldi üles 27.12.2022, palub hageja jätta tähelepanuta 05.10.2023 töölepingu ülesütlemise avalduse, kuivõrd õigussuhe oli juba lõppenud ja avaldus oli toimeta. Hageja ei ole teinud tahteavaldust lõpetada tööleping alates 20.12.2022, kostja tuginemine registrikandele on kohatu ning registrikandest ei teki pooltevahelises suhtes õiguslikke tagajärgi. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel olnuks osalise koormusega töösuhe. TLS § 43 lg 1 näeb ette eelduse, millest erinevat saaks tõendada üksnes kokkulepe. Kostja ei ole täitnud TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskohustust, mistõttu tuleks kõik kostja väited osalise töökoormuse kohta jätta tähelepanuta, kuivõrd need on paljasõnalised. Juhul kui hüpoteetiliselt nõustuda kostjaga, nagu oleks poolte vahel olnud sõlmitud osalise tööajaga tööleping ja kostja vajanuks lisatööjõudu, saanuks kostja hagejat teavitada täistööajaga töötamise võimalusest vastavalt TLS § 28 lg 2 p-le 10. Osalise tööajaga töötaja teavitamine TLS § 28 lg 2 p 10 asjaoludest on ka tööandja kohustus. Kostja seda teinud ei ole. Hageja töötas samal ajal AS-is OG Elektra osakoormusega. Hageja läks kostja juurde tööle sooviga tulevikus töökohta vahetada, sest ta oli just lõpetanud Järvamaa Kutsehariduskeskuses puhastusteenindaja eriala kõrgema taseme ning ta soovis erialast tööd. See oli ka kostjale teada. Hagejal ei olnud mingit soovi osakoormusega töötada. Kostja vastuväited hagile

2-23-12641 ole tähtaegselt vaidlustatud, töötasu nõue tulnuks esitada TLS § 31 kohaselt hiljemalt 21.04.2023 ning töötasu nõue on aegunud. Kostja on TVK menetluses tuginenud ka sellele, et lepinguline suhe lõppes juba 16.12.2022, mil hageja esitas telefoni teel kostja lepingujärgsele kontaktisikule A Jile telefoni teel suulise ülesütlemisavalduse, jättes põhjuse esitamata. Vastavalt A Ji palvele lubas kostja saata 20.12.2022 ka lepingu ülesütlemise avalduse. Pärast seda kuupäeva ei ole hageja kostjale teenust osutanud ega tasu saanud. 26.12.2022 palus A J veelkord telefoni teel kostjat esitada lubatud ülesütlemisavaldus. Ka 11.01.2023 suhtles A J hagejaga veel samal teemal. Sellele, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, viitab nii lepingu pealkiri, kui ka mitmed asjaolud. Teenuse osutaja oli olulisel määral vaba teenuse osutamise mahu, aja ja viisi osas. Tellija esindaja A J kontaktisikuna leppis hagejaga kokku teenuse osutamise detailid – just temale teatas hageja, millal tal on võimalik teenust osutada ja millises mahus. A J andis vastavalt hagejalt saadud teabele hagejale objektid ning pidas arvestust osutatud teenuse mahu üle. Hageja ei ole kordagi avaldanud soovi töötada fikseeritud ja kontrollitud tööajaga ning kostja juhtimise ja kontrolli all. Hageja kinnitusel oli tal teine töö ning ta sai osutada teenust vaid talle sobival ajal. Kostja leiab, et hagejapoolne töölepingu ülesütlemine oli õigusliku aluseta, sest töölepingu ülesütlemisel põhjust välja ei toodud ning 4 kuud hiljem TLS § 91 lg-le 2 tuginemine ei ole õiguspärane. Hageja töötas juba kostjaga lepingu sõlmimise hetkel AS-s OG Elektra täistööajaga töölepingu alusel ning sellest saab järeldada, et tal juba Kinnisvarateenindus OÜ-ga lepingu sõlmimise hetkel puudus tahe ja võimalus täistööajaga tööle asumiseks. Eluliselt usutav ei ole, et hageja oleks saanud täiskoormuse kõrvalt töötada kostja juures samuti täiskoormusega. Kostja hinnangul on seega ilmne, et sõltumata lepingu liigist oli tegemist osalise koormusega teenuse osutamisega/töötamisega ning töötajal puudub õigus saada tasu aja eest, mil ta endast tuleneval põhjusel tööd ei teinud. Juhul, kui töötaja tööd ei tee, on tööandja kohustatud tasu maksma üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul aga ei olnud põhjuseks tööandja poolne suutmatus hagejale tööd anda – vastupidi Kinnisvarateenindus OÜ-l on töökäsi pidevalt puudu – vaid hageja kindel soov teha eripuhastustöid teenuse osutamise vormis ja just siis ning mahus, mis talle sobib. Seega puudub hagejal õigus saada tasu täistööaja arvestuslikus mahus. Sõltumata lepingu liigist on hagejale tasutud tehtud töö eest vastavalt kokkuleppele. Kohtuotsuse põhjendused

2-23-12641 ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-23-12641 lepingulise suhte olemust, tuleb võrrelda lepinguid iseloomustavaid tunnuseid. Töölepingu peamiseks tunnuseks on töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Kuna ainuüksi töötegija mõnetine iseseisvus töö tegemisel ei välista töölepingut, on õigussuhte kindlaksmääramiseks oluline ka töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral oli ta seotud väidetava tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (vt nr 3-2-1-3-05, p 15; nr 3-2-1-9-05, p 15; nr 3-2-1-41-11, p 14). TLS § 1 lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt tööd tegema kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega peab väidetav tööandja TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Lisaks eeltoodule tuleb õigussuhte kindlaksmääramisel arvestada ka konkreetse juhtumi muude asjaoludega. Seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega (vt nr 3-2-1-7-09, p 10). Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg-te 1 ja 4 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega. Seega on lepingu olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada mh sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. Selliselt võib olla põhjendatud arvestada mh nt töötamise registri kannetega ja poole avaldatuga teistes menetlustes. Riigikohus on sama otsuse p 13 viimases lõigus rõhutanud, et kriteeriume, mille alusel õigussuhet kindlaks määratakse ja millele tuginetakse, tuleb vaadelda kogumis (vt ka nr 3-2-1-3-05, p 15 ja nr 32-1-9-05, p 15). Isegi kui iga esitatud asjaolu iseseisvalt ei kinnita väidetavat lepingut, võivad need koos seda tõendada. 7.3 Kohtu hinnangul tuleb lugeda tuvastatuks järgmised asjaolud (dtl 50-53, 57): - lepingu pealkiri on „töövõtuleping“, kostja on lepingu päises märgitud kui „tellija“ ja hageja kui „töövõtja“; - töötamise registri (TÖR) kanne on 14.11.2022 tehtud VÕS lepingu kohta, töötamise algus on 03.10.2022 ja töötamise lõpp 20.12.2022; - tööde teostamise vormina on märgitud teenuste osutamine (lepingu p 2.1, 3.1 jne) - pooled sõlmisid lepingu tähtajatult (p 2.2); - hagejale oli määratud otsene juht (p 3.3) kelle ülesandeks oli kohustuslike tööjuhiste andmine ja nende täitmise kontrollimine; - tööaja määratlus oli: E-P graafiku alusel (p 4.1) - töö eest makstav tasu oli p 5.1 kohaselt „töötajale“ makstav „töötasu“; - pooled leppisid kokku põhitasus ja lisatasus (p 5.1), lisatasu maksmine oli nähtud ette juhul, kui „töötaja täidab töölepinguga võetud kohustused ilma Tellija ja Tööandja pretensioonideta ning ei riku töödistsipliini“. - punktis 5.1 lepiti kokku, et „Tööandja peab Töötaja töötasust kinni üksikisiku tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja maksab Töötaja eest sotsiaalmaksu, töötaja töötuskindlustusmakset ning kohustusliku kogumispensioni makset“ - tehtud töö eest maksti tasu igakuiselt, järgneva kuu 15. kuupäevaks (punkt 5.2); - hageja kohustus tegema tööd isiklikult ja järgima kõiki vastaspoole juhiseid (punkt 6.1); - hageja kohustus kandma vastutust talle usaldatud vastaspoole vara eest (punkt 6.3).

2-23-12641 - hageja kohustus hoidma konfidentsiaalset teavet (punkt 6.4); Poolte allkirjastatud ametijuhendi kohaselt: - oli hagejale määratud asendaja ning hageja kohustus asendama teist töötajat; - kogu ametijuhendi sõnastuses on märgitud läbivalt „tööleping“, „tööandja“ ja „töötaja“; - töötaja allub teenindusjuhule (p 1.2); - töötaja juhindub oma tegevuses ettevõtte käskkirjadest ja seaduslikest korraldustest, ettevõtte töökorralduse reeglitest, töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest, tule- ja elektriohutuse eeskirjadest, teistest ettevõttesiseselt kehtestatud protseduurireeglitest ja juhendmaterjalidest (p 1.3); - töötajale olid kehtestatud kvalifikatsiooni nõuded (punkt 3); - hagejal oli õigus saada vastaspoolelt töövahendid, teha tööandjale ettepanekuid töö tulemuslikkuse tõstmiseks ja keelduda tööst, milleks ta ei ole saanud väljaõpet, samuti saada täiendkoolitust (punkt 4). - punktis 5 on loetletud hageja tööülesanded, mh ka täita otsese juhi või teda asendava töötaja seaduslikke korraldusi. A Ji kirjas (dtl 94) on välja toodud: minu tööülesannete hulka kuulus K.X-ile töökäskude edastamine. Sain töökäsud tööandjalt, mille edastasin K.X-ile . Tööülesannete käigus edastasin K.X-ile korraldused, muu hulgas: millisele objektile, millal ja mis kell K.X peaks minema ja milliseid tööülesandeid konkreetsel objektil täitma. K.X ei saanud iseseisvalt otsustada töötamise kohtade ega aja üle või selle üle, kuidas ta konkreetset tööd teeb. Tööülesandeid täitis K.X Osaühing Kinnisvarateenindus riietega ning tööandjale kuuluva kaubikuga Gazelle, mis samuti kandis Osaühing Kinnisvarateenindus logosid ja sümboolikat. Kostja on kohtuistungil vaidlustanud A Ji kirjalike vastuste usaldusväärsuse. Kohus märgib esmalt, et kuivõrd A Jile ei ole esitatud küsimusi TVK või kohtu poolt, ei saa teda käsitleda tunnistajana ja tema ütluseid tunnistaja kirjalike ütlustena (TvLS § 47, 49; TsMS § 251, 253). Küll aga saab tema kirjalikke vastuseid käsitleda dokumentaalsete tõenditena. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et A Ji kirjalikud vastused on tõenditena ebausaldusväärsed. Kohus lähtub seetõttu A Ji kirjalikest vastustest ja hindab neid kogumis teiste tõenditega. 7.4 Lepingu sõnastuses on viidatud läbivalt nii tellijale kui ka tööandjale, töövõtjale ja töötajale, ka muu sõnastus viitab nii töövõtulepingule kui ka töölepingule. Tasu maksmine kord kuus (ja mitte konkreetse töö valmimise järgselt) viitab töölepingule. Lepingu tähtajatus, alluvussuhe, kohustuslike tööjuhiste järgimine ja nende täitmise kontrollimine, isiklikult töö tegemine, varaline vastutus ning konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustus viitab selgelt töösuhtele. Samuti viitab selgelt töölepingule asendamine (nii hageja asendamine kui ka kohustus asendada teist töötajat); ettevõtte käskkirjadest ja seaduslikest korraldustest, töökorralduse reeglitest jne juhindumine, kvalifikatsiooninõuete esinemine, kostja töövahendite kasutamine, võimalus teha ettepanekuid töö tulemuslikkuse tõstmiseks ja õigus keelduda tööst, konkreetsete tööülesannete olemasolu. Töövõtulepingule võiks viidata (kui sellised tingimused esineksid) oma töövahendite muretsemine, tasu saamine üksnes kvaliteetse töö eest, oma vahendite arvelt vigade parandamine, kuid praegusel juhul selliseid tingimusi ei esine. A Ji kirjast (dtl 94) nähtuv, s.o töö tegemine kostja poolt esitatud konkreetsete juhiste kohaselt, kostja poolt ette kirjutatud ajal ja kohas, ülesannete isiklik täitmine, valikuvõimaluse puudumine töö tegemise aja ja viisi osas, kostja rõivaste ja kaubiku kasutamine töö tegemise ajal viitab samuti töölepingulisele suhtele. 7.5 Kohus ei nõustu kostja väitega, et pooltevahelise töölepingu sõlmimise välistab see, et hagejal oli

2-23-12641 sõlmitud teise tööandjaga tööleping. Töölepinguseadus seda ei välista. Kokkuvõtlikult saab järeldada, et kuigi lepingul esinevad mõned töövõtulepingu tunnused, on need siiski vaid formaalsed (ehk lepingus kasutatud sõnastus ja TÖR kanne). Kõik muu, s.o valdav osa tunnustest viitab selgelt töölepingule. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Seetõttu on põhjendatud tuvastada, et poolte vaheline suhe oli töölepinguline suhe ning suhtele kohaldusid TLS sätted.

2-23-12641 TÖR kandest võiks nähtuda töölepingu lõpetamine hageja algatusel 20.12.2022. Kostja väited 16.12.2022 hageja poolt suulise avalduse esitamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. 10.4 Samas ei oma see, tööleping oli TVK avalduse esitamise ajaks lõppenud või mitte, praeguse nõude läbivaatamisel tähtsust, kuivõrd töötasu ei nõuta perioodi eest pärast TVK avalduse esitamist. Kohus lähtub hinnangute andmisel üksnes esitatud nõudest ning perioodi 03.10.2022-26.12.2022 eest töötasu väljamõistmine, samuti töölepingulise suhte tuvastamine ei nõua järelduste tegemist selles, kas töösuhe jätkus ka pärast 27.12.2022. Töötasu nõue tehtud töö eest on igal juhul sissenõutav ega sõltu sellest, kas tööleping on üles öeldud või mitte. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka tuvastada, kas tööleping lõppes 27.12.2022 või mõnel hilisemal kuupäeval. Kohus tuvastab, et töölepinguline suhe oli pooltel ajavahemikus 03.10.2022-26.12.2022, kuivõrd see on vähem tasutud töötasu väljamõistmise eelduseks. 10.5 Siiski märgib kohus, et mõlemad pooled on TVK menetluses esitatust nähtuvalt olnud veendunud, et tööleping on hiljemalt alates 27.12.2022 üles öeldud. Kostja on leidnud, et tööleping on lõppenud juba varasemast hetkest, seega saab lugeda, et vastuväited puuduvad sellele, et töölepingu saab lugeda üles öelduks hiljemalt alates 27.12.2022. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kuivõrd hageja on leidnud, et on öelnud lepingu alates 27.12.2022 üles ning kostja hinnangul lõppes leping juba varasemalt, oleks hea usu põhimõttega vastuolus lugeda, et tööleping kehtis ka pärast 26.12.2022 ning et pooltel võiks olla sellest tulenevalt üksteise suhtes mistahes nõuete esitamise õigus. Seega võib lugeda pooltevahelise lepingu lõppenuks alates 27.12.2022. 10.6 Hageja on taotlenud, et juhul kui kohus jõuab TVK-ga samale järeldusele, et pooltevaheline tööleping ei olnud lõppenud, tuvastaks kohus töölepingu lõppemise alates 05.10.2023, mil hageja saatis kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning kui kohus leiab, et tööleping öeldi üles 27.12.2022, palub hageja jätta tähelepanuta 05.10.2023 töölepingu ülesütlemise avalduse, kuivõrd õigussuhe oli juba lõppenud ja avaldus oli toimeta. Kohus leiab, et vaidluse ese on piiritletud sellega, millises ulatuses ei ole TVK otsus jõustunud. Selleks on töötasu väljamõistmise nõue. Seetõttu ei tuvasta kohus töölepingu lõppemist alates 05.10.2023 või muust kuupäevast.

2-23-12641 kanda.

2-23-12641 enam kui 1 tunni ulatuses. Nõuded, asjaolud ja õiguslik põhjendus on pea üksühele sarnane TVK menetluses esitatud avaldusega, lisatud on vaid üksikuid, kohtumenetlusega seonduvaid lõike. Seega on esindaja saanud valdavas ulatuses kasutada juba varasemalt koostatud dokumenti. Samuti sisaldab avaldus nõudeid, mida hageja ei saanud enam kohtumenetluses esitada, samuti nende nõuete põhjendusi. 07.12.2023 seisukoht seonduvalt kostja taotlusega tähtaja pikendamiseks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu. Menetlusosalisel on küll õigus taotlusi esitada, kuid kohus ei küsinud hageja seisukohta ning tähtaja esmakordne pikendamine ei vajanud ka hageja nõusolekut. 12.12.2023 kostja vastusega tutvumise ja õigusliku analüüsi, kliendi selgitamise ja edasise positsiooni kujundamise ajakulu saab olla kohtu hinnangul põhjendatud maksimaalselt 1h ulatuses. Kostja ei lisanud enda seisukohas varasemalt esitatule kuigi palju; õiguslik olukord hageja jaoks sisuliselt ei muutunud. Kirjavahetus kohtuga, summeeritud 0,5h- kohus ei loe põhjendatud kuluks. Selgusetuks jääb, millise kirjavahetusega täpselt on tegemist; ilmselt on peetud silmas hageja päringuid edasise menetluse ajakava kohta; hagejal on küll õigus taolist teavet küsida, kuid kostjat ei saa pidada taolise menetluskulu eest vastutavaks. 12.06.2024 menetluse kiirendamise taotluse esitamine. Puudus igasugune vajadus koostada sedavõrd pikka taotlust, oleks piisanud viitamisest kohtumenetluse kiirendamise taotluse esitamisele ja taotletavale abinõule. Kohus peab põhjendatuks maksimaalselt 0,5 tunni ulatuses. 26.06.2024 kohtule vastamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks maksimaalselt 0,25 tunni ulatuses. Vastaspoolele kompromissi pakkumine on mõistlik, kuid kompromissläbirääkimiste ajakulu ei saa pidada selliseks menetluskuluks, mida kostjalt välja mõista. 26.07.2024 ajakulu, hageja seisukoht kostja vastuse suhtes, kohus loeb põhjendatuks maksimaalselt 1h ulatuses. Osaliselt on korratud juba varasemat. 22.08.2024 kirjavahetuse ajakulu ei saa kohus lugeda põhjendatuks, kuivõrd taolise ajakulu tekkimise vajadus ei nähtu menetlusdokumentidest. Kui kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, siis on mõistlik ka, kui kumbki pool ei esita teisele nõudeid seoses kompromissläbirääkimiste kuluga. Kohtuistungiga seotud ajakulu on põhjendatud maksimaalselt 40 minuti ulatuses, kuivõrd istungi protokolli kohaselt kestis istung 37 minutit, mitte 1 tund, nagu on kirjas arvel. 15.4 Ülejäänud kirjed (alates 25.09.2023) loeb kohus põhjendatuks kogu ulatuses. 15.5 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulu, arvestades vastava toimingu ajal kehtinud tunnihinda ning toimingute põhjendatud ajakulu, (2h 45min*130 + (3h 40 min*175+22%)) 1140,34 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1140,34 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.