3500 eurot Hageja: R.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Piret Kergandberg
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: C.W (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada R.L-i hagi C.W vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. Lõpetada R.L-i (isikukood XXX) ja C.W (isikukood XXX) kaasomand kinnistule, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 6, asukohaga XXX, Tallinn (registriosa numbriga xxxxxx) selliselt, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse esimeses järjekorras avaliku enampakkumise läbiviimisega seotud kulud, teises järjekorras laenulepingust nr 2020004357 tulenevad kohustused ning seejärel kolmandas järjekorras jagada allesjäänud raha poolte vahel võrdselt.
3.Kohtuotsuse täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole.
4.Käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Määrata R.L-i menetluskuludeks 2006 eurot ja mõista C.W-lt välja R.L-i kasuks menetluskulud 2006 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-24-4987 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on R.L-i hagi C.W vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Kostja esitas 22.04.2024 hagivastuse, milles teatas, et tema hagi ei tunnista ning tegi hagejale omapoolse kompromissettepaneku.
3.Tsiviilasjas toimus 25.09.2024 kohtuistung, milles pooled väljendasid küll nõusolekut kaasomandi lõpetamiseks kompromissiga, kuid pooltel oli erinev nägemus omandikaotuse hüvitise suuruse osas. Istungil väljendas kostja soovi esitada vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks teisel viisil, s.o korteri jätmisega kostja omandisse hagejale makstava omandikaotuse hüvitise vastu. Kohus määras kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks kuni 09.10.2024.
4.Kostja esitas 07.10.2024 vastuse, milles teatas, et vastuhagi ei esita ja nõustub hageja poolt välja pakutud kaasomandi jagamise viisiga, s.o lõpetada poolte kaasomand ja müüa kinnistu avalikul enampakkumisel nii, et tasuda müügist saadud rahast esimeses järjekorras enampakkumise läbiviimisega seotud kulud, teises järjekorras laenulepingust tulevad kohustused ning ülejäänud summa jagada poolte vahel võrdselt. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Harju Maakohus selgitas 07.10.2024 kirjas pooltele, et kostja on 07.10.2024 seisukohas, milles on nõustunud kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil, võtnud hagi õigeks TsMS § 440 tähenduses. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks hiljemalt 11.10.2024 ja vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks hiljemalt 15.10.2024.
6.Hageja esitas 08.10.2024 oma menetluskulude nimekirja. Kostja esitas 15.10.2024 seisukoha hageja menetluskulude osas.
7.Kohus selgitab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Lisaks tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).
8.Kuivõrd kostja võttis 07.10.2024 vastuses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning lõpetab kaasomandi kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist, mille kohaselt kinnistu müügist saadud raha arvelt tasutakse esimeses järjekorras enampakkumise läbiviimise kulud, teises järjekorras täidetakse laenulepingust nr 2020004357 tulenevad kohustused ning seejärel kolmandas järjekorras peale nimetatud kohustuste täitmist jagada allesjäänud raha poolte vahel võrdselt. Kostja ei ole kohtuotsuse täitmise korrale vastuväiteid esitanud.
2-24-4987
9.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus peab taotletud kohtuotsuse täitmise korda põhjendatuks ja rahuldab selle. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Erandi sellest kehtestab TsMS § 168 lg 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega peavad selle sätte rakendamiseks leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks.
11.Käesoleval juhul võttis kohus 27.03.2024 esitatud kaasomandi lõpetamise hagi menetlusse 28.03.2024 määrusega, millega anti kostjale tähtaeg hagiavaldusele oma vastuse esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud pöörduma kaasomandi lõpetamise nõudega kohtu poole, kuivõrd kostja ei ole hageja pöördumisele sisuliselt vastanud ega teinud ühtegi aktiivset sammu kaasomandi lõpetamiseks. Kostja esitas 22.04.2024 hagivastuse, milles teatas, et tema hagi ei tunnista ning tegi hagejale omapoolse kompromissettepaneku. Samuti on kostja oma vastuses toonud välja, et hageja on ise põhjustanud kohtumenetluse, kuivõrd hageja kui pealaenusaaja ei pöördunud panga poole laenulepingu tingimuste muutmiseks ega nõustunud kaasomandi lõpetamisega kokkuleppel. Pooled ei saavutanud kompromissi ka kohtumenetluse käigus, kuivõrd pooltel on erinev nägemus omandikaotuse hüvitise suuruse osas. Kostja vaidles hagile vastu ka 25.09.2024 kohtuistungil ja avaldas soovi esitada vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks. Kohus andis 25.09.2024 kohtuistungil kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks kuni 09.10.2024. Kostja esitas 07.10.2024 vastuse, milles teatas, et nõustub hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viisi (s.o kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel) ja korraga.
12.Eeltoodust selgub, et ehkki mõlemad pooled olid juba enne kohtumenetlust kaasomandi lõpetamisega nõus, esitati kohtusse hagi seetõttu, et pooled ei saavutanud kohtuväliselt kokkulepet kaasomandi lõpetamise viisi osas, olles mh eriarvamusel omandikaotuse hüvitise suuruse osas. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, kuivõrd 22.04.2024 esitatud hagivastuses kostja teatas, et vaidleb hagiavaldusele vastu. Seega TsMS § 168 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks käesolevas vaidluses alused puuduvad.
13.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
14.Hageja esitas 08.10.2024 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele.
15.Hageja esitas 08.10.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 5279,66 eurot, mis koosneb riigilõivust 420 eurot, 08.04.2024 menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikuludest 1138,66 eurot (s.o 4 tundi ja 40 minutit tööd tunnihinnaga 200 eurot, lisandub käibemaks) ning õigusabikuludest 3721 eurot (s.o 15
2-24-4987 tundi ja 15 minutit tööd tunnihinnaga 200 eurot, lisandub käibemaks) ehk kokku 19 tundi ja 55 minutit. Hageja vandeadvokaadist esindajate tunnitasu suuruseks on 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik käesolevas menetlusdokumendis välja toodud kulud on seotud tsiviilasjaga nr 2-24-4987 ning ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
17.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.
19.Hagejat esindasid vandeadvokaadist lepingulised esindajad. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
20.Tsiviilasja nr 2-24-4987 menetluses on vandeadvokaatide tunnitasumääraks märgitud 200 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk 244 eurot. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastavad hageja esindajate tasumäärad kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kostja ei ole samuti hageja esindajate tunnihinnale vastuväiteid esitanud.
21.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel
2-24-4987 tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja koos käibemaksuga.
22.Kostja esitas 15.10.2024 menetlusdokumendi, milles palus menetluskulud hageja kanda jätta ega esitanud hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid.
23.Kohtu hinnangul, olles tutvunud hageja 08.04.2024 ja 08.10.2024 esitatud menetluskulude nimekirjadega, on hageja lepinguliste esindajate poolt kulutatud aeg osaliselt põhjendamatu ega ole tegemist terves ulatuses põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 tähenduses.
24.Hagejal on 27.03.2024 hagiavalduse koostamiseks kulunud 4 tundi ja 10 minutit ning 08.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit ehk kokku 1138,66 eurot. Hagiavaldus ei ole mahukas (sisult ca 2 lk) ega õiguslikult keerukas. Kohus peab hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi, millele lisandub menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,5 tundi. Seega kokku on põhjendatud ajakulu 2,5 tundi.
25.Hagejal on erinevate materjalide hankimisele ja nõupidamisele kliendiga kulunud perioodil 11.06.2024 kuni 02.07.2024 kokku 2,25 tundi. Kohus peab arvestades tsiviilasja mahtu ja sisu põhjendatud ajakuluks 1 tund.
26.Hagejal on kompromissidokumentide koostamisele perioodil 17.07.2024 kuni 08.08.2024 kulunud kokku 9,25 tundi. Samas ei nähtu toimikust ühtegi võimalikku kompromissi puudutavat dokumenti kõnealusel perioodil, mistõttu peab kohus eelnimetatud kulu põhjendamatuks. Toimikus on vaid 13.05.2024 kirjavahetus (dtl 116-117), milles hageja tegi kostjale omapoolse kompromissettepaneku. Kohus peab põhjendatud ajakuluks seoses kompromissläbirääkimistega 1 tund.
27.Hagejal on 25.09.2024 kohtuistungiks ettevalmistamiseks perioodil 08.08-25.09.2024 kulunud 2,25 tundi ja osalemiseks 25.09.2024 istungil 1 tund. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 13 minutit, mistõttu peab kohus 25.09.2024 kohtuistungi põhjendatud ajakuluks koos kohtuistungiks ettevalmistamisega kokku 1,5 tundi.
28.Hageja 08.10.2024 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik.
29.Kohus vähendab õigusabile kulunud aega 13 tundi ja 25 minutit ning põhjendatud ajakuluks on 6 tundi ja 30 minutit (19 tundi ja 55 minutit – 13 tundi ja 25 minutit). Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 1586 eurot (6,5x244).
30.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 420 eurot.
31.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 2006 eurot (1586+420), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
32.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse
2-24-4987 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.