Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-3953
Kohtuasi
Jõelähtme valla avaldus X hooldusõiguse peatamiseks või piiramiseks alaealiste laste Y ja Q elu- ja viibimiskoha, laste tervist, haridust ja vara puudutavate küsimuste osas ning Yle ja Qle eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. veebruari 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75025973), esindaja Rita Hanni Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 28. veebruari 2024 määruse resolutsiooni punkti 2 Xlt haridusküsimustes otsustusõiguse äravõtmise osas, märkides, et Xlt võetakse Q haridusküsimuste osas ära hooldusõigus.
2.Täiendada Harju Maakohtu 28. veebruari 2024 määruse resolutsiooni punkti 3 ja määrata, et Jõelähtme Vallavalitsus määratakse Q eestkostjaks haridusküsimuste otsustamise osas kuni tema täisealiseks saamiseni 14. jaanuaril 2028.
3.Täiendada Harju Maakohtu 28. veebruari 2024 määruse resolutsiooni, märkides, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja eestkostjaks määratud ulatuses. Eestkostja õigus ja kohustus on eestkostetava isiklike õiguste ja huvide kaitsmine
oma ülesannete piirides. Samuti märkida, et eestkostja on kohustatud esitama Harju Maakohtule perekonnaseaduse § 194 lg-s 2 nimetatud aruande eestkostja ülesannete täitmise kohta iga aasta 28. veebruariks. Esimene aruanne tuleb esitada
28.veebruariks 2025.
4.Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2024 määrus osas, milles maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Teha selles osas uus määrus, millega märkida, et eestkostja määramise osas määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
5.Jätta Harju Maakohtu 28. veebruari 2024 määrus muus osas muutmata.
6.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine: 6.1 Jätta rahuldamata avaldaja taotlus X suhtes kohtupsühhiaatrilisekohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi määramiseks. 6.2 Rahuldada avaldus osaliselt ja piirata X (isikukood XXXXXXXXXXX) hooldusõigust alaealise lapse Q (isikukood XXXXXXXXXXX) haridusküsimuste otsustamise osas, võttes Xlt alaealise lapse Q haridusküsimuste osas ära hooldusõiguse. 6.3 Määrata Jõelähtme Vallavalitsus lapse Q (isikukood XXXXXXXXXXX) eestkostjaks haridusküsimuste otsustamise osas kuni Q täisealiseks saamiseni 14. jaanuaril 2028. 6.4 Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja eestkostjaks määratud ulatuses. Eestkostja õigus ja kohustus on eestkostetava isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. 6.5 Eestkostja on kohustatud esitama Harju Maakohtule perekonnaseaduse § 194 lg-s 2 nimetatud aruande eestkostja ülesannete täitmise kohta iga aasta 28. veebruariks. Esimene aruanne tuleb esitada 28. veebruariks 2025. 6.6 Jätta rahuldamata avaldus osas, milles taotleti piirata X hooldusõigust Q elu- ja viibimiskoha, tervise ja vara puudutavate küsimuste osas. 6.7 Jätta rahuldamata avaldus osas, milles taotleti piirata X hooldusõigust Y elu- ja viibimiskoha, hariduse, tervise ja vara puudutavate küsimuste osas. 6.8 Jätta rahuldamata avaldus osas, milles taotleti peatada X hooldusõigus Q ja Y eluja viibimiskoha, hariduse, tervise ja vara puudutavate küsimuste osas. 6.9 Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte ja saata määruse jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. 6.10 Eestkostja määramise osas määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. 6.11 TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud maakohtus nende endi kanda ja riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
7.X määruskaebus jätta rahuldamata.
8.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 13.03.2023 Harju Maakohtule avalduse, mida täpsustas 04.05.2023, ning milles palus peatada või piirata lapsevanem X (ema, puudutatud isik III) hooldusõigust laste Y (puudutatud isik I) ja Q (puudutatud isik II, laps) elu- ja viibimiskoha, laste tervist, haridust ja vara puudutavate küsimuste osas määras, mis on ekspertiisi käigus kindlaks tehtud, ning määrata laste eeskostjaks Jõelähtme Vallavalitsuse. Ühtlasi palus avaldaja määrata emale kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi vaimse tervise seisundi ja vanemlike oskuste hindamiseks.
2.Avalduse kohaselt on Jõelähtme Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja tegelenud perekonnaga alates 2019.aastast ning jälginud nende toimetulekut. 2020.aastal pöördus avaldaja Harju Maakohtusse avaldusega ettekirjutuse tegemiseks lapsevanemale lapse heaolu tagamise eesmärgil. Kohus jättis avalduse rahuldamata, põhjendades seda sellega, et kohtu hinnangul on kohus lapsevanemale lapse huvidest lähtumise põhimõtteid piisavalt selgitanud ja ettekirjutuse vajaduse aluseks olnud asjaolud põhjalikult läbi arutanud. Kohus eeldas, et ema teeb edaspidi avaldajaga aktiivselt koostööd ja puudutatud isik II saab tema arengule, tervisele ja haridusele vajalikud teenused. Käesolevaks ajaks ei ole ema täitnud kohtumääruses nr 2-206489 talle määratud soovitusi lapse heaolu tagamiseks. 15.12.2022 viis lastekaitsetöötaja läbi kodukülastuse pere elukohta ning vestles laste emaga. Laste ema selgitused igapäevaelu korralduslikes küsimustes ja arusaamine laste heaolu ja arengu tagamisest ei ole adekvaatsed. Ema kulutab sissetulekuid ebapraktiliselt, ostes kokku ebavajalikke asju, seades sellega ohtu iseenda ja laste toimetuleku. Puudutatud isik III on üksikvanem ning peab kõikide kohustuste täitmise eest vastutama ainuisikuliselt. Pere elamistingimused ei vasta laste vajadustele. Korteris ei ole ruumi vabaks liikumiseks, lapsed saavad aega veeta oma toas narivoodis. Lapsevanem ei tee koostööd laste arengu ja toimetuleku toetamiseks, keelates tugiteenused ja toetavate meetmete rakendamise. Lapsevanem on keeldunud juhtumiplaani tegevuskava koostamisest ja toiduabi vastuvõtmisest.
3.Puudutatud isik II on oma psüühikahäirest tulenevalt abivajav laps ning vajab toimetuleku tagamiseks tugiteenuseid. Lapse terviseseisundit hinnanud psühhiaater on oma kokkuvõttes välja toonud, et lapse emotsionaalset arengut ja käitumist mõjutab ning õpisooritust takistab ärev-tõrjuv kiindumussuhe emaga, mis ainult ei halvenda õpitulemust, vaid takistab lapse sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste eakohast arengut. Psühhiaatri soovituse kohaselt vajaks laps õppetöös oma võimekuse realiseerimiseks õpikeskkonda, kus on igapäevaselt eakohane struktureeritud päevakava ja päevarežiim, tagatud ööpäevaringne toetav ja turvaline keskkond koos eakohast arengut soodustava eripedagoogilise, logopeedilise ja psühholoogilise abiga. Senine areng ei ole eakohane ja väljakujunenud käitumismustrid ei ole arengut toetavad. Psühhiaatri soovituse kohaselt peaks laps õppima abivajadusega psüühikahäiretega ja käitumisprobleemidega lastele kohaldatud kinnises lasteasutuses. Lastekaitsetöötaja on lapsevanemaga arutanud võimalust suunata laps õppima Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli, mis on erivajadustega laste kool ning tagaks lapsele vajalikud õppe- ning kasvatustingimused. Lapsevanem ei ole sellega nõustunud, kuigi lapse arengu seisukohalt oleks nimetatud haridusasutuses õppimine ülioluline. Lapse toimetulek õppetöös on ajas
halvemaks muutunud ning laps ei lähe talle ettenähtud tundidesse. Lapsevanem põhjendab koolist puudumist koduste põhjustega, kuid ei selgita, mis need on. Laps ei suhtle täiskasvanutega, koolist suhtleb kolme eakaaslasega. Õppetundides, kus laps on kohal, istub ta telefonis ja õpetaja keelamise peale seda käest ära ei pane. Lapsel puuduvad eakohased sotsiaalsed oskused ja oma tahtmise saamiseks lööb ta sageli teisi lapsi.
4.Avaldaja leidis, et laste ema ei suuda vastu võtta adekvaatseid asjakohaseid otsuseid ning tagada laste arengut toetavat kasvukeskkonda. Laste eakohast arengut takistab ebastabiilne kiindumussuhe vanemaga, kehvad vanemlikud oskused ja võimetus reageerida laste vajadustele nende arengut toetavalt. Laste ema ei ole täitnud kohtu poolt kohtumääruses nr 220-6489 talle antud soovitusi ja ei ole motiveeritud ise abi saama ja vastu võtma. Lapsevanem keelab lastele hariduse tugiteenuste osutamist ning ei mõista nende vajalikkust. Kooli tugispetsialistide ja õpetajate soovitusi lapsevanem ei kuula ning keelab lastele abi andmise koolikeskkonnas. Kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused toetavate abinõude rakendamiseks, kuna lapsevanem ei ole valmis koostööd tegema ega mõista selle vajalikkust. Arvestades lapsevanema käitumismustreid, on avaldajal tekkinud kahtlus ema vaimses seisundis, mis ei võimalda tal adekvaatselt aru saada teda ümbritsevast tegelikkusest ja mille tulemusel hälbib tema tegevus tavapärasest käitumisest määral, mis seab ohtu tema alaealiste laste heaolu. Puudutatud isikute seisukohad
5.Laste ema vaidles avaldusele vastu ning leidis, et ta saab laste kasvatamisega ise hakkama, pigem on kohalik omavalitsus jätnud nad hätta, kuna ei täideta emale antud lubadusi. Puudutatud isikul II on Rajaleidja poolt määratud üks-ühele õpe, mida kool on võimaldanud üksnes osaliselt.
6.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldaja taotlust määrata ema suhtes kohtupsühiaatriline-kohtupsühholoogiline ekspertiis, et teha kindlaks vaimsed võimed sotsiaalseks toimetulekuks, mis on vajalikud hooldusõiguse teostamiseks laste suhtes. Ema keelas esindajal arvamuse esitamiseks lastega kohtumise. Ema poolt esindajale antud selgituste kohaselt on puudutatud isikul II aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), kuid kahjuks XXX kooli pedagoogid ei oska pojaga suhelda ning tekitavad konflikte. Puudutatud isiku II puudumine on tingitud sellest, et õpetaja saadab ta klassist välja. Ema näeb lahendust lapse üleviimises teise kooli, nt Westholmi Gümnaasiumisse, kuid seal ei ole hetkel kohti. Kui laps jätkab õppimist XXX koolis, võiks lapse üle viia koduõppele. Ema suunab lapsi igati sellele, et nad õpiksid, lõpetaksid põhikooli ja seejärel gümnaasiumi ning valiksid oma huvidele vastava ameti. XXX kooli pedagoogid aga ei oska korraldada õppetööd ja suhtuda tema lastesse vastava hoolega, millest ongi tingitud avalduses märgitud ebakõlad. Esindaja hinnangul võivad ema veendumused ja arvamused olla tegelikkusega vastuolus, kuid ta ei soovi neid korrigeerida. Ta ülehindab omaenda ja laste toimetulekuoskusi ning on laste suhtes põhjendamatult ülikaitsev, laites ja kritiseerides kõigi tema laste õpetamisega tegelevaid isikuid kui asjatundmatuid. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 28.02.2024 määrusega rahuldamata avaldaja taotluse ema suhtes kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi määramiseks. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja piiras ema hooldusõigust puudutatud isiku II haridusküsimuste otsustamise osas, võttes emalt ära lapse haridusküsimustes otsustusõiguse ning määras selles
osas lapse eestkostjaks Jõelähtme Vallavalitsuse. Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
8.Maakohus leidis, et PKS § 140 lg 1 kohaselt laste ema hooldusõiguse peatamiseks ei ole alust, kuivõrd ei ole tuvastatud, et laste ema poolt hooldusõiguse teostamine oleks pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Maakohus viitas PKS § 134 lg-le 1, mille kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muuhulgas selle paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid.
9.Maakohus kuulas lapsed eraldi ära nende koolis, sh vestles kohus lastega tegelevate kooli töötajatega. Poiss oli kooli aatriumis, kohtuga suhelda ei soovinud ning vaatamata õpetaja pingutustele kohtu küsimustele ei vastanud ega ka ise mingeid küsimusi esitada ei soovinud. Samas kinnitati kohtule, et õpetajatega, eriti ühe oma lemmikõpetajaga, poiss siiski suhtleb ja see õpetaja käib aatriumis poissi eraldi õpetamas nii palju kui võimalik. Õpetajate hinnangul vajaks poiss kindlasti muud lahendust õppimiseks, kui tavakool. Õpetajad kinnitasid kohtule, et lapsed on alati puhtad ja hoolitsetud ning toidetud, kõik asjad on olemas ja nemad ei ole täheldanud, et lapsed oleksid näljas kodust tulles vms.
10.Maakohus märkis, et jätab rahuldamata avaldaja taotluse laste ema osas kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi määramiseks. Kohus veendus pärast laste ärakuulamist selles, et ema osas ekspertiisi määramine ei ole vajalik ega põhjendatud, kuivõrd ema ei ole lastele ohtlik ning lapsed ei ole asetatud reaalsesse ohtu. Laste ema võib olla omapärane, kuid lapsed olid koolis ärakuulamisel puhaste riietega, hoolitsetud ning söönud. Ka õpetajad kinnitasid, et lapsed on alati puhtad ja hoolitsetud ning toidetud, kõik asjad on olemas. Kohus leidis, et lapsed on ema poolt hoolitsetud. Seega jäävad üles üksnes erimeelsused laste elu korraldamisel. See, et emal ja lastekaitsel võib olla erimeelsusi mõne lastega seotud küsimuse otsustamisel, ei ole aluseks vanemat sunniviisiliselt psühhiaatrilisse kontrolli saata.
11.Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul II on diagnoositud ATH ning peamiseks mureks on asjaolu, et poiss ei käi koolis tundides, vaid istub tundides käimise asemel kooli aatriumis. Kohtul oli laste ärakuulamisel võimalik suhelda ka õpetajatega. Kohus veendus pärast koolis toimunud ärakuulamist selles, et tavakool puudutatud isikule II ei sobi ja käib talle üle jõu ning laps vajaks erikooli, kus oleks võimalik arvestada lapse eripäradega. Tavakool ei ole lapsele hetkel sobivam lahendus ning sellele viitab ka lapse enda käitumine. Lapse haridusküsimuste osas on muret üles näidanud nii avaldaja kui ka lastele määratud esindaja. Ka laste ema on ise laste esindajale väitnud, et poisiga ei saada koolis hakkama, kuna tal on diagnoositud ATH ning tavaõpetajad lihtsalt ei oska temaga toime tulla. Samas ei ole ema vajalikke meetmeid olukorra muutmiseks ette võtnud ja ei soovigi seda teha, nagu nähtus ärakuulamisel. Kohus leidis, et selles küsimuses on täidetud PKS § 134 lg 1 kohaldamise eeldus, täpsemalt see, et kohtu hinnangul ohustab puudutatud isiku II heaolu ema suutmatus täita oma kohustust ja ema ei soovi või ei ole võimeline seda ohtu ära hoidma. Kuna puudutatud isiku II huvide ja heaolu tagamiseks oleks vajalik võimaldada hariduse omandamine talle sobival viisil, siis leidis kohus, et ohu ärahoidmiseks vajalikuks ja sobivaks abinõuks on puudutatud isiku II haridusküsimuste osas ema hooldusõiguse piiramine ja selles
osas lapsele eestkostja määramine selleks, et tagada lapsele sobilik õppekeskkond, mis arvestab tema eripäradega. Kuivõrd kohus otsustas puudutatud isiku II suhtes ainuhooldusõigust omanud vanema hooldusõigust lapse suhtes osaliselt piirata, on täidetud PKS § 171 lg 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks vastavas osas, et tagada lapse õiguste kaitse. Lähtudes PKS § 176 lg-st 2 on põhjendatud määrata puudutatud isiku II eestkostjaks haridusküsimuste otsustamise osas tema elukohajärgne vallavalitsus, s.o Jõelähtme Vallavalitsus.
12.Puudutatud isiku I osas leidis maakohus, et ei näe otsest ohtu lapse heaolule, mis tingiks vajaduse ema hooldusõigust tema suhtes piirata. Laste muudes hooldusõiguslikes küsimustes ei ole kohtule esile toodud ning ka kohus ise ei tuvastanud, et laste ema kuritarvitaks oma hooldusõigust ja ohustaks sellega laste heaolu. Samuti ei ole lapsi jäetud ema poolt hooletusse ja ei nähtu, et ema ei oleks suuteline täitma oma kohustusi laste eest hoolitsemisel. Avaldaja poolt välja toodu, et laste elukohas on palju asju, ema ei võta osasid varalisi toetusi vastu jne, mida kõike on pikalt kirjeldatud avalduses, ei ole aluseks vanemalt lapse äravõtmiseks. Määruskaebus
13.Ema esitas 11.03.2024 määruskaebuse, mida täpsustas 14.03.2024 ning milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus piiras ema hooldusõigust puudutatud isiku II haridusküsimuste otsustamise osas ning määras selles osas eestkostjaks Jõelähtme Vallavalitsuse.
14.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on lapse ema ise suuteline tagama lapsele hariduse ja sobiliku õpikeskkonna, mistõttu puudub vajadus lapsele eestkostja määramiseks ja ema hooldusõiguse piiramiseks. Ema on kokku leppinud väikeklassi õpetajaga KKga, et ta saab tagada lapsele koduõppe. KK on õpetaja XXX Keskkoolis ja ta annab seal järgmisi õppetunde: ajalugu, matemaatika, eesti keel, loodusõpetus, kehaline kasvatus, vene keel, kunstiõpetus, inimeseõpetus, kirjandus, bioloogia. Ema sai sellest võimalusest teada hiljuti, mistõttu ta ei saanud sellest varem kohtule teatada. Ema ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lapsele ei sobi tavakool ja see käib üle jõu. Arvestades lapse eripära, on talle sobilik tagada koduõpe, mille tagab KK. Seega ei saa nõustuda, et ema ei ole mingeid meetmeid kasutusele võtnud ega suuda täita oma kohustust, lapse heaolu ohustamata. Menetluse edasine käik
15.Jõelähtme Vallavalitsus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lastekaitsetöötaja vestles seisukoha kujundamiseks 22.05.2024 XXX Keskkooli HEVkoordinaatori, sotsiaalpedagoogi ja lapse õpetajaga. Sellesisulist kokkulepet, et õpetaja KK tagab tema lapsele koduõppe, ei ole sõlmitud. Õpetaja KK selgitas, et lapsele ei sobi koduõpe. Õpilane vajab individuaalset lähenemist ja õppematerjalide kohandamist. Samuti ei sobi koduõpe seetõttu, et see suurendab lapse isoleeritust veelgi. Järgmisel õppeaastal läheb puudutatud isik II kaheksandasse klassi ja õpetaja KK ei saa enam teda õpetada, kuna õpetajal puuduvad pädevused õpetada matemaatikat, keemiat ja füüsikat. Laps suhtleb XXX Keskkoolis ainult õpetaja KKga ja uuest õppeaastast tekib suure tõenäosusega taaskord olukord, kus ta ei lähe tundidesse. Kooli tugimeeskond näeb, et lapse edasijõudmist toetaks erikooli keskkond. Õpetaja KK tõi välja, et lapsevanem mõjub lapsele halvasti. Ema ei kuula oma last ja sellest tekivad konfliktid. Lapsevanem sunnib last õppima viisil, mis ei toeta lapse arengut. Lapsevanem kasutab last kasvatades sunnimetoodikat, mis ei lähtu lapse arenguvajadustest ja käsib lapsel teha kodus ülesandeid, mis on ebamõistlikud. Kooli
tugimeeskond tõi välja, et lapsevanem ei ole tulnud kooli lapse arenguvestlusele. Kirjalikele tähelepanekutele lapse käitumise osas, mis on lapsevanemale saadetud Stuudiumi keskkonna kaudu, ei ole lapsevanem reageerinud. Lapsevanem ei ole koolile väidetavat 19.02.2024 Rajaleidja Keskuse nõustamise kokkuvõtet esitanud. Avaldaja tõi esile, et praktikas on välja kujunenud, et erikoolides viibitakse ööpäevaringselt ning õpilaskodus on tagatud kõik vajalik lapse arenguks. Laps saab tuge õppetöös, erialaspetsialistide teenuseid, olla sotsiaalselt aktiivne ja osaleda huvihariduses. Seega on oluline, et haridusküsimuste otsustamisel oleks võimalik eestkostjal valida lapse eripärast tulenevalt kõige sobivam haridusasutus koos ööpäevaringse toetava ja turvalise keskkonnaga.
16.Puudutatud isikule II määratud esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse heaolu ja tema edaspidiseks eluks ettevalmistamise perspektiivis on vaja kindlustada, et ta saaks kohustusliku üldhariduse. Ema ei ole suutnud seda tagada ning tema lubadused seda edaspidi korraldada on paljasõnalised.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 31.05.2024 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
18.Avaldaja teatas 17.09.2024 ringkonnakohtule, et jätkub olukord, kus puudutatud isik II ei lähe tundidesse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust osas, milles maakohus piiras ema hooldusõigust puudutatud isiku II haridusküsimuste otsustamise osas ning määras selles osas lapse eestkostjaks Jõelähtme Vallavalitsuse.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust tuleb täpsustada ning märkida, et emalt võetakse puudutatud isik II haridusküsimuste osas ära hooldusõigus. Samuti tuleb täiendada määruse resolutsiooni eestkoste seadmise tähtaja osas, märkida selgitused eestkostja ülesannete ulatuse kohta ja määrata PKS § 194 lg-s 2 nimetatud aruande esitamise tähtaeg. Maakohtu määrus tuleb tühistada ka määruse täidetavuse osas ja märkida, et eestkostja määramise osas kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
21.Ema on määruskaebuses palunud vaadata määruskaebuse läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik, mistõttu lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses.
22.Kui vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ohustab lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus PKS § 134 lg 1 järgi ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh PKS § 134 lg-s 3 ning §-des 135 ja 136 loetletud meetmeid. PKS § 134 lg 3 järgi võib kohus mh isiku- või varahooldusõigust piirata. Lastekaitseseaduse § 4 kohaselt on lapse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed,
sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. PKS § 123 lg 1 järgi lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohus selgitab, et praegusel juhul on tegemist maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud õigusnormi. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu kaalutlused ja siseveendumuse kujunemine jälgitav, mistõttu ei ole alust maakohtu otsustusse sekkuda.
23.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik II käesoleval ajal 14-aastane. Senini on puudutatud isik II omandanud üldharidust XXX Keskkoolis. Puudutatud isik II on oma psüühikahäirest tulenevalt hariduslike erivajadustega. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et lapsel on tekkinud koolikohustuse täitmise, õppimise ja käitumisega olulised probleemid. Kooli iseloomustusest nähtuvalt puudub laps koolist palju, ei osale õppetöös ning lahkub omavoliliselt tundidest. Õpilast ei ole võimalik suunata, kuna ta reageerib suunamisele ägestudes ja teisi lüües (t lk 24). Kool on koostöös kohaliku omavalitsusega pöördunud 2021/2022 õppeaasta alguses nõustamisteenuse saamiseks HENK (MTÜ Hoolekande Ekspertiisi-ja Nõustamiskeskus) meeskonna poole, et leida lahendusi, kuidas korraldada erivajadusega õpilase õpetamist tavakooli keskkonnas. Lapsevanem keeldus koostööst ja ei olnud nõus eksperdiga kohtuma. 2022.a veebruarist hakkas kool rakendama HENK nõustamismeeskonna poolt saadud soovitusi õpilase õpetamisel, kuid 2022/2023 õppeaastal halvenes lapse toimetulek koolikeskkonnas märgatavalt. Laps on sulgunud oma maailma ja tema arengu toetamine on muutunud raskeks. Laps ei ole nõus minema eripedagoogide teenusele ning on keeldunud minema individuaaltundidesse. Kool on kutsunud lapsevanemat vestlusele, kuid ta pole tulnud (t lk 23 pöördel). OÜ Sencus ETC teatise kohaselt on nii last hinnanud kliiniline lastepsühholoog kui eripedagoog olnud arvamusel, et laps vajab õppetöös oma võimekuse realiseerimiseks õpikeskkonda, kus on igapäevaselt eakohane struktureeritud päevakava ja päevarežiim, tagatud ööpäevaringne toetav ja turvaline keskkond koos eakohast arengut soodustava eripedagoogilise ja psühholoogilise abiga (t lk 27). Ka kooli tugimeeskond näeb, et lapse edasijõudmist toetaks erikooli keskkond. Tavakooli keskkonnas ei saa lapsele sobivat õpet pakkuda, kuna laps ei suhtle, väldib võõraid inimesi ja ei ole oma eripäradest tulenevalt võimeline õppima tavaklassi tingimustes. Samuti ei võta laps vastu koolis pakutavaid tugiteenuseid ja abi (t lk 99). Lapse õpetaja KK on avaldajale avaldanud, et uuel õppeaastal tekib suure tõenäosusega taaskord olukord, kus laps ei lähe tundidesse (t lk 99). Avaldaja on teatanud 17.09.2024 ringkonnakohtule, et käesoleval õppeaastal on jätkunud olukord, kus puudutatud isik II tundidesse ei lähe.
24.Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et puudutatud isikule II ei sobi üldhariduse omandamiseks tavakool ning lapse parimates huvides on vajalik võimaldada tal omandada haridust koolis, kus arvestatakse tema hariduslike erivajadustega. Samas ei ole lapse ema nõustunud lapse õppimisega erikoolis ega ole ka praeguses olukorras teinud vajalikul määral koostööd kooli ning eriala spetsialistidega, et lapse toimetulekut hariduse omandamisel parandada. Määruskaebuses on lapse ema pakkunud välja, et ta saab lapsele tagada koduõppe ning et tal on sellekohane kokkulepe XXX Keskkooli õpetaja KKga. Samas avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et ka lapse õpetaja KK on selgitanud, et lapsele ei sobi koduõpe, kuna laps vajab individuaalset lähenemist ja õppematerjalide kohandamist ning koduõpe suurendaks lapse isoleeritust veelgi. Samuti on õpetaja avaldajale avaldanud, et tal ei ole võimalik lapsele koduõpet pakkuda ning sellekohane kokkulepe kooliga puudub. Õpetaja tõi ka välja, et lapsevanem ei ole ise suuteline tagama lapsele hariduse omandamise jaoks sobilikku keskkonda ning vanem on kasutanud sunnimetoodikat, mis ei lähtu lapse arenguvajadustest (t lk 99). Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et ema poolt välja pakutud
koduõppe võimalus ei ole lapse arengu ja heaolu tagamiseks piisav ega anna alust maakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on praegusel juhul põhjendatult leidnud, et lapse ema ei mõista piisaval määral lapse hariduslikke vajadusi ning tema suutmatus või soovimatus täita oma kohustusi lapse haridusküsimustes seab ohtu lapse arengu ja üldhariduse omandamise. Seega on käesoleval juhul täidetud PKS § 134 lg-s 1 nimetatud tingimused abinõude kohaldamiseks.
25.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on PKS § 134 lg 1 eelduste täidetuse korral võimalik lapsele ohu ärahoidmiseks kasutada erinevaid abinõusid, nt lisaks hooldusõiguse täielikult äravõtmisele ka selle piiramist. Seejuures tuleb last ähvardava ohu tõrjumiseks kohaldada just selles olukorras kõige sobivamat abinõu. Kohus saab vanemalt lapse hooldusõiguse ära võtta üksnes siis, kui on tuvastatud PKS § 134 lg 1 kohaldamise eeldused. PKS § 135 lg 2 järgi eeldab hooldusõiguse täielik äravõtmine, et muud abinõud ei ole tulemusi andnud või nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks (vt RKTKm 30.04.2019, 2-18-3628/62, p 17, 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul on ohu ärahoidmiseks sobivaks abinõuks lapse haridusküsimustes ema hooldusõiguse piiramine. Avaldaja on toonud välja, et Jõelähtme Vallavalitsus on varasemalt tsiviilasjas nr 2-20-6489 pöördunud kohtu poole avaldusega emale ettekirjutuse tegemiseks ning emale selgitati selles tsiviilasjas lapse huvidest lähtumise põhimõtteid. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohus on 12.11.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-20-6489 märkinud, et kohus on emale selgitanud, et kui ta ei teosta hooldusõigust lapse tervise- ja haridusküsimustes lapse igakülgset heaolu silmas pidades ja ei võimalda lapsele vajalikke arenguvõimalusi, ravi ja uuringuid, siis on edaspidi põhjendatud kaaluda vanema hooldusõiguse piiramist. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse ema sellegipoolest keeldunud tegemast lapse haridusküsimustes koostööd kooli ja kohaliku omavalitsusega ning on eiranud erialaspetsialistide soovitusi. Käesolevas menetluses esile toodud asjaoludest võib järeldada, et ema ei mõista piisaval määral vajadust võimaldada lapsel omandada haridust talle sobival viisil. Selleks, et tagada lapse erivajadusi arvestades temale sobilik haridusasutus, mis loob eeldused hariduse ja oskuste omandamiseks iseseisvaks eluks, on põhjendatud haridusküsimustes ema hooldusõigust piirata ning määrata selles osas eestkostjaks Jõelähtme Vallavalitsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et muude abinõude kohaldamine võiks olla praegusel juhul ohu ärahoidmiseks ja lapse heaolu tagamiseks piisavad.
26.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb hooldusõiguse piiramise osas jätta muutmata. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust tuleb täpsustada osas, milles maakohus märkis, et ema hooldusõigust lapse haridusküsimuste otsustamise osas piiratakse, võttes emalt selles osas ära otsustusõiguse. Käesolevas asjas on maakohus PKS § 134 lg 1 alusel piiranud ema hooldusõigust lapse haridusküsimuste otsustamise osas. Hooldusõiguse osalise piiramise korral kaotab vanem piiratud osas hooldusõiguse. Seega on maakohus ekslikult märkinud, et osas, milles hooldusõigust piiratakse, võetakse emalt ära otsustusõigus. Ringkonnakohus saab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust täpsustada, märkides, et ema hooldusõigust lapse haridusküsimuste otsustamise osas piiratakse, võttes emalt selles osas ära hooldusõiguse.
27.PKS § 171 lg 1 kohaselt määratakse alaealisele lapsele eestkostja mh siis, kui esindusõigust ei ole tema kummalgi vanemal. Seejuures saab lapsele eestkostja määrata juhul, kui vanema hooldusõigust on PKS § 134 alusel piiratud ja selle tulemusena ei ole vanemal kas täielikult või osaliselt lapse esindamise õigust, st lapsel ei ole hooldusõiguslikku vanemat kõigi tema isiklike ja/või varaliste õiguste ja huvide kaitseks (vt RKTKm 23.11.2011, 3-2-19
98-11, p 21). Kuna praegusel juhul ei ole lapsel teist hooldusõiguslikku vanemat, on maakohus määranud lapse haridusküsimuste osas lapse eestkostjaks Jõelähtme Vallavalitsuse. Samas ei ole maakohus vaidlustatud määruses märkinud, mis ajahetkeni lapse suhtes eestkoste seatakse. TsMS § 557 lg 2 1 alusel märgitakse määruses, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Eelnevast tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni ja märgib, et eeskoste lapse haridusküsimuste osas seatakse kuni lapse täisealiseks saamiseni.
28.TsMS § 557 lg 2 p 3 järgi tuleb eestkostja määramisel määrusesse märkida eestkostja ülesanded. Maakohus on jätnud ka selle vaidlustatud määruses käsitlemata. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse (TsMS § 557 lg 3). Eestkostja ülesanded ja vastutus on sätestatud PKS §-s 179. Riigikohus on selgitanud, et eestkostja määramise resolutsiooni ei pea märkima üldisi seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, küll aga peab kohtumääruse resolutsioonist nähtuma selgelt ja ühemõtteliselt eestkostja ülesannete konkreetne ulatus ning isiku iseseisva tegutsemisvabaduse ulatus (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 21). Käesolevas asjas on puudutatud isikule II määratud eestkostja üksnes haridusküsimuste osas. Arvestades eeltoodut täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni märkega, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja eestkostjaks määratud ulatuses. Eestkostja õigus ja kohustus on eestkostetava isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
29.PKS § 193 näeb ette, et eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus. PKS § 194 kohaselt on eestkostjal kohtu ees aruandekohustus. PKS § 194 lg 2 kohaselt esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule igaaastase kirjaliku aruande. Õiguskirjanduses on selgitatud, et PKS § 194 lg-s 2 sätestatud aruande esitamise aeg tuleb kohtul märkida määruse resolutsioonis (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018. § 557, p 3.5). Kuna maakohus ei ole määruse resolutsioonis eestkostja ülesannete täitmise kohta aruande esitamise tähtaega määranud, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse resolutsiooni, määrates, et eestkostja on kohustatud esitama PKS § 194 lg-s 2 nimetatud aruande iga aasta 28. veebruariks. Esimene aruanne tuleb esitada 28. veebruariks 2025.
30.Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. TsMS § 550 lg 3 järgi kuulub hagita perekonnaasjas tehtud määrus täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlustatud määrusega on määratud puudutatud isikule II haridusküsimuste osas eestkostja. TsMS § 554 kohaselt kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 531 lg 1 sätestab, et eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Seega sätestab TsMS § 531 lg 1 määruse täitmise osas teisiti kui TsMS § 550 lg 3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ja määrata, et eestkostja määramise osas määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
31.Kolleegium jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel menetlusosaliste ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
32.TsMS § 553 lg 1 sätestab, et vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele. Lähtudes eeltoodust ning arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, peab ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule II teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.