K.A kaebus kohtutäitur W.S-i 8. augusti 2025 otsuse peale täiteasjas nr 170/2025/515
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.A
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
määruskaebus
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): K.A (ik XXX), lepinguline esindaja Andrei Petrov Vastustajad (puudutatud isikud): Kohtutäitur W.S Sissenõudja Q.Y (ik XXX), seaduslik esindaja A.J
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2025 määrus osaliselt ja teha uus määrus, millega rahuldada K.A kaebus osaliselt ning tühistada kohtutäitur W.S-i 8. augusti 2025 otsus täiteasjas nr 170/2025/515 ja kohustada kohtutäitur W.S-i vaatama uuesti läbi K.A 31. juuli 2025 kaebus täiteasjas nr 170/2025/515.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Jätta K.A menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80% ulatuses kohtutäitur W.S-i kanda ja 20% ulatuses K.A enda kanda ning kohtutäitur W.S-i ja Q.Y menetluskulud täies ulatuses kohtutäitur W.S-i kanda. Maakohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.K.A (avaldaja/võlgnik) esitas 22. augustil 2025 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada täiteasjas nr 170/2025/515 kohtutäitur W.S-i 8. augusti 2025 otsuse ja 21. juuli 2025 vara kontol arestimise akti. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 31. juulil 2025 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada 21. juuli 2025 vara kontol arestimise akti. Kohtutäitur jättis 8. augusti 2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja leidis, et täitemenetlust ei ole alustatud perioodilise elatise nõude suhtes. 26. juuni 2025 täitmisteate järgi nõutakse avaldajalt elatist 292 eurot ja elatise võlga perioodi 1. mai 2010 kuni 30. juuni 2025 eest 41 822 eurot. Täitmisteates märgitud elatisenõuet 292 eurot tuleb tõlgendada selliselt, et elatisevõla arvutamisel lähtuti elatise määrast 292 eurot. Ühe täitedokumendi alusel on täitemenetlust alustatud mitu korda. Kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 192/2010/353, kus nõutakse avaldajalt elatist 4. novembri 2008 kuni 1. märtsi 2010 eest ja igakuist elatist kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Uue täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu osas on esitatud kaebused kohtule tsiviilasjas nr 2-25-12839. Avaldaja konto on juba arestitud täiteasjas nr 192/2010/353 samas ulatuses. Konto topelt arestimine on alusetu. Vara kontol arestimine on alusetu ka seetõttu, kuna võib eeldada, et kontol olevast rahast ei jätku isegi täitekulude katteks. Avaldaja palus liita antud tsiviilasi ja tsiviilasi nr 2-25-12839 ühte menetlusse.
2.Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri vastuse kohaselt on ekslik kaebuse väide, et täiteasjades nr 192/2010/353 ja 170/2025/515 toimuvad täitemenetlused ja vara arestimine ühes ja samas nõudes topelt. Menetluse aluseks olev täitedokument on sama, Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 otsus nr 2-08-73079, kuid nõuete perioodid on täiteasjades erinevad. Täiteasjas nr 192/2010/353 alustati täitemenetlus A.J-i 23. märtsi 2010 täitmisavalduse alusel 30. aprilli 2010 seisuga elatisevõla 2502,14 eurot nõudes. 2010. a-l kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsioon ei võimaldanud menetlusse võtta tulevikus sissenõutavaks muutuvaid lapse elatisenõudeid. Seda võimaldas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 45, mis jõustus 1. jaanuaril 2017. 25. juunil 2025 esitas sissenõudja täitmisavalduse 1. mai 2010 kuni 30. juuni 2025 elatisevõla 41 822 eurot, alates 1. juulist 2025 igakuise elatise 292 eurot kuni sissenõudja Q.Y täisealiseks saamiseni ja täitemenetlusaegse elatisabi nõudes. Täiteasjas nr 170/2025/515 lisandub alates 1. juulist 2025 igakuiselt elatise võlg ning riigi poolt sissenõudjale makstava elatisabi nõue võlgniku vastu. Ekslik on väide, et täiteasjas nr 192/2010/353 on võlgniku pangakonto juba samas ulatuses arestitud. Ühtegi TMS §-s 55 sätestatud asjaolu, mis tooks kaasa arestimise tühisuse, ei esine. Kohtutäitur taotles samuti tsiviilasjade nr 2-25-12839 ja 2-25-13655 liitmist ühte menetlusse.
3.Sissenõudja leidis, et kohtutäituril oli õigus ja kohustus pangakonto arestida ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 14. oktoobri 2025 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikute kasuks jäeti menetluskulud välja mõistmata. Rahuldamata jäeti ka taotlused tsiviilasjade nr 2-25-12839 ja 2-25-13655 liitmiseks. Määruse kohaselt on maakohtu menetluses avaldaja kaebus kohtutäituri 8. augusti 2025 otsuse peale täiteasjas nr 170/2025/515 (käesolev tsiviilasi) ja avaldaja kaebus kohtutäituri 29. juuli 2025 otsuse peale samas täiteasjas (tsiviilasi nr 2-25-12839). Kohus leidis, et kuivõrd kohtul tuleb kontrollida mõlemat kohtutäituri otsust eraldi, ei ole põhjust tsiviilasju liita. Otsused ei ole õiguslikult omavahel seotud ning liitmine ei lihtsusta tsiviilasjade lahendamist. Kohus leidis, et kohtutäitur koostas 21. juuli 2025 vara kontol arestimise akti õiguspäraselt ja jättis põhjendatult 8. augusti 2025 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 otsusega mõisteti avaldajalt A.J V. kasuks välja igakuine elatusraha tütar Q.Y V. (Q.Y) ülalpidamiseks. Täitemenetluse registri kohaselt on täiteasjas nr 170/2025/515 täitmisel Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-73079. Võlgnikuks on märgitud avaldaja ja sissenõudjaks Q.Y . Nõude sisuks on elatisraha võlg 01.05.2010–30.06.2025 eest 41 822 eurot, perioodiline elatise nõue 292 eurot kuus ja elatisabi nõue 200 eurot kuus. Nimetatud ulatuses on esitatud ka täitmisavaldus. 26. juuni 2025 täitmisteates on nõude sisuks märgitud elatise nõue 292 eurot; elatise nõue – elatisraha võlgnevus 01.05.2010–30.06.2025 eest 41 822 eurot. Kuna 26. juunil 2025 oli sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus juunikuu eest (lisaks eraldi välja toodud perioodile), ei saanud kohtutäitur täitmisteates kohustuse suuruseks märkida suuremat summat. Kohus kontrollis tsiviilasjas nr 2-25-12839, et täitemenetlust ei ole alustatud samade nõuete osas korduvalt. Võlgniku konto arestimist reguleerib TMS § 115. Konto arestimisel ei tule arvestada avaldaja viidatud TMS § 53 lg-ga 2. TMS § 115 lg 2 sätestab, et kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Kohus jättis tähelepanuta avaldaja viited kohtutäituri tasu otsusele. Kohus lahendas kaebuse 26. juuni 2025 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele tsiviilasjas nr 2-25-12839.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega tühistada kohtutäituri 8. augusti 2025 otsus ja 21. juuli 2025 vara kontol arestimise akt täiteasjas nr 170/2025/515. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda kohtu seisukohaga seonduvalt taotlusega tsiviilasjade liitmiseks. Tsiviilasjad on õiguslikult seotud: kui kohus tühistab täitmisteate ja lõpetab täitemenetluse, tuleb tühistada ka kohtutäituri 8. augusti 2025 otsus ja 21. juuli 2025 vara kontol arestimise akt. Kohus on jätnud hindamata, kas 26. juuni 2025 täitmisteatest on võimalik aru saada, et võlgnikult nõutakse perioodilist elatist. Täitmisteates puudub perioodilise elatise nõue. Täitmisteates märgitud elatise nõuet 292 eurot tuleb tõlgendada selliselt, et elatisevõla arvutamisel lähtuti elatise määrast 292 eurot. Seega oli täitmisteade 2. juulil 2025 kätte toimetatud üksnes perioodi 1. mai 2010 kuni 30. juuni 2025 võla 41 822 eurot osas. Kuivõrd võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet perioodilise elatise nõude osas, on arestimisakt igakuise elatise osas TMS § 55 p 2 alusel tühine. Tsiviilasja nr 2-25-12839 materjale ei saa kasutada käesolevas asjas asjaolude tõendamiseks, kuna tsiviilasjas nr 2-25-12839 on esitatud määruskaebus, mille osas lahendit veel ei ole.
3
Kohus ei ole hinnanud ühtegi avaldaja esitatud dokumenti ja väidet seonduvalt korduva täitemenetluse alustamise ja pangakonto arestiga.
23.märtsi 2010 täitmisavalduses palus sissenõudja nõuda avaldajalt sisse elatis perioodi 4. november 2008 kuni 1. märts 2010 eest 34 800 krooni (2224,13 eurot) ja igakuine elatis. 23. märtsi 2010 täitmisteate kohaselt on nõude sisu igakuine elatis ja võlg 28. veebruari 2010 seisuga 34 800 krooni. Seega on kohtutäitur võtnud menetlusse nii elatisevõla kui ka igakuise elatise nõude. Täiteasi on siiani menetluses. Kohtutäitur tegeles igakuise elatise sissenõudmisega vähemalt kahe kuu jooksul, 2010. a märtsis ja aprillis. Kohtutäitur väidab, et
30.aprilli 2010 seisuga on elatisevõlg 2502,14 eurot ehk täitmisavalduses märgitud kuni 1. märtsi 2010 võlgnevusele 34 800 krooni (2224,13 eurot) on lisandunud igakuine elatis kahe kuu eest 278,01 eurot (2 × 139,01 eurot). Väide, et 2010. a-l kehtinud TMS redaktsioon ei võimaldanud menetlusse võtta tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid, ei ole õige. Igakuine elatis nõuti sisse koos elatisevõlaga. 2010. a-l kehtinud KTS § 37 lg 1 redaktsioon nägi ette kohtutäituri tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Täiteasjas nr 192/2010/353 kohtutäitur arestis (või pidi arestima) võlgniku konto elatise võla ja igakuise elatise võla ulatuses. Elatisevõlg on täiteasjas nr 192/2010/353 ligilähedalt sama suur kui täiteasjas nr 170/2025/515 ja ka konto peaks olema arestitud samas ulatuses. Konto topelt arestimine on TMS § 53 lg 1 kohaselt alusetu. Juhul kui täiteasjas nr 192/2010/353 ei ole kontot arestitud samas summas nagu käesolevas menetluses, on tegemist kohtutäituri kohustuste rikkumisega täitemenetluses.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, leides, et kohtutäitur on viinud täitetoimingud läbi vastavalt seadusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning maakohtu määrus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osaliselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2). Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistab kohtutäituri 8. augusti 2025 otsuse täiteasjas nr 170/2025/515 ja kohustab kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja 31. juuli 2025 kaebuse. Avaldaja kaebus ja määruskaebus jäävad rahuldamata osas, milles avaldaja palub kohtul tühistada 21. juuli 2025 vara kontol arestimise akt täiteasjas nr 170/2025/515.
8.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele kõigepealt, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe menetlusosalisele ette võimalust vaidlustada kohtu tsiviilasjade liitmist puudutavaid otsustusi. Seega ei võta ringkonnakohus seisukohta selles, kas maakohtu otsus jätta kohtutäituri taotlus tsiviilasjade nr 2-25-12839 ja 2-25-13655 liitmiseks rahuldamata, oli põhjendatud või mitte.
9.Kohtutäitur jättis 8. augusti 2025 otsusega rahuldamata avaldaja kaebuse, milles avaldaja palus tühistada täiteasjas nr 170/2025/515 21. juulil 2025 koostatud vara kontol arestimise akt. Vaidlusaluse vara kontol arestimise aktiga arestiti avaldaja konto summas 43 965,32 eurot järgmiste nõuete täitmiseks: sissenõudja elatisenõue 292 eurot ja elatisevõla nõue 01.05.2010–30.06.2025 eest 41 822 eurot, kokku 21. juuli 2025 seisuga 42 114 eurot, ning täitekulud, sh täitemenetluse alustamise tasu 443 eurot, millele lisandub käibemaks 106,32 eurot, kokku 549,32 eurot, ja kohtutäituri põhitasu 1050 eurot, millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1302 eurot. Juhul kui täitedokumendi täitmine ei ole olnud täies ulatuses 4
võimalik elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest arvates, kuulub arestimisele 45 267,32 eurot (kohtutäituri põhitasu 1302 eurot asendub kohtutäituri põhitasuga 2604 eurot, sh käibemaks 24%).
10.Vaidlus puudub selles, et nii täiteasja nr 170/2025/515 kui ka nr 192/2010/353 aluseks on sama täitedokument, s.o Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-73079, millega on mõistetud avaldajalt välja seaduses sätestatud miinimummääras elatis sissenõudja ülalpidamiseks alates 4. novembrist 2008 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni 9. mail 2026.
11.Maakohus asus seisukohale, et on tsiviilasjas nr 2-25-12839 kontrollinud, et täitemenetlust ei ole alustatud samade nõuete osas korduvalt, st täitemenetlust ei ole algatatud ebaõigesti. Tsiviilasjas nr 2-25-12839 oli avaldaja vaidlustanud täiteasjas nr 170/2025/515 kohtutäituri 29. juuli 2025 otsuse ning 26. juuni 2025 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning palus täiteasja menetluse lõpetada. Tartu Maakohus jättis 23. septembri 2025 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. veebruari 2026 määrusega maakohtu 23. septembri 2025 määruse osaliselt ja tegi uue määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistas kohtutäituri 29. juuli 2025 otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 170/2025/515 ning kohustas kohtutäiturit vaatama sisuliselt läbi avaldaja 10. juuli 2025 kaebuse täiteasjas nr 170/2025/515. Ringkonnakohtu 13. veebruari 2026 määrus on jõustunud.
12.Ringkonnakohus jääb käesolevas asjas tsiviilasjas nr 2-25-12839 13. veebruari 2026 määruses toodud seisukoha juurde, et kohtutäitur ei ole täitemenetlust nr 170/2025/515 alustades järginud TMS § 33 lg-s 4 sätestatut. Ringkonnakohus märgib lühidalt, et põhjendatud ei ole kahe eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama täitedokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisult samad (elatisenõue) ja mille täitmine toimub samal viisil sama võlgniku suhtes ning mille osas sissenõudja mitme täitetoimiku avamist ei ole taotlenud. Seejuures jääb ringkonnakohus ka seisukoha juurde, et asjakohane ei ole kohtutäituri väide, et käesolevas täitemenetluses täidetakse ka täitemenetlusaegse elatisabi nõuet. Tegemist on eraldiseisvate nõuetega (täiteasjas on sissenõudjaks laps, elatisabi võla osas riik), mistõttu ei saa käesolevas menetluses lugeda täidetavaks ka riigi nõuet. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, millises ulatuses on avaldaja pangakonto arestitud täiteasjas nr 192/2010/353. Samas ei ole need andmed ringkonnakohtu arvates asja lahendamiseks ka vajalikud. Vaidlustatud vara kontol arestimise aktis on avaldaja konto lisaks sissenõudja nõudele arestitud ka täitekulude (täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu) sissenõudmiseks. Täiteasjas nr 170/2025/515 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2026 määrusega tühistatud, st selles osas puudub vaidlusalusel arestimisaktil alusdokument ja konto arest on vähemasti täitekulude osas igal juhul õigusvastane. Eeltoodust lähtudes tuleb kohtutäituri 8. augusti 2025 otsus täiteasjas nr 170/2025/515 tühistada ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 31. juuli 2025 kaebust uuesti läbi vaatama.
5
13.Ringkonnakohus jätab avaldaja kaebuse ja määruskaebuse rahuldamata osas, milles avaldaja palus kohtul tühistada 21. juuli 2025 vara kontol arestimise akt täiteasjas nr 170/2025/515. Kaebemenetluses ei lahenda kohus täiteasja sisuliselt ega asenda kohtutäiturit täitemenetluse läbiviimisel. Kui kohus leiab, et kohtutäituri otsus või toiming on õigusvastane, on kohtul õigus see tühistada või kohustada kohtutäiturit uut otsust tegema. Seega ringkonnakohus ei saa otsustada pangakonto arestist vabastamise üle, vaid seda peab tegema kohtutäitur, sest tema juhib ja korraldab menetlust TMS § 3 lg 1 kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks kohtutäituril kõigepealt vaadata sisuliselt läbi avaldaja 10. juuli 2025 kaebus, mis oli vaidluse esemeks tsiviilasjas nr 2-25-12839, ning seejärel avaldaja 31. juuli 2025 kaebus kohtutäituri 8. augusti 2025 otsuse peale.
14.Kuivõrd määruskaebus kuulub suures osas rahuldamisele, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et kuna avaldus ja määruskaebus jäävad rahuldamata väikeses osas, tuleb jätta avaldaja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel 80% ulatuses kohtutäituri kanda ja 20% ulatuses K.A enda kanda ning kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud täies ulatuses kohtutäituri kanda. Kuna ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu määruse ja muutis menetluskulude jaotust, siis määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.