Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-12131
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XXi psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.08.2024 kohaldamise määrus Harju Maakohtu 15.08.2024 pikendamise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus psühhiaatriakliinik
esialgse
õiguskaitse
esialgse
õiguskaitse
Põhja-Eesti
Regionaalhaigla
Puudutatud isik XX (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.08.2024 määrus osas, millega maakohus kohaldas XXi suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi kuni 4 päeva. Jätta maakohtu määrus muutmata menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 13.08.2024 esialgse õiguskaitse taotlus XXi psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks rahuldamata.
Tühistada Harju Maakohtu 15.08.2024 määrus osas, millega maakohus pikendas XXi suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi kuni 40 päevani. Jätta maakohtu määrus muutmata menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Teha tühistatud osas uus määrus, millega
2-24-12131 jätta Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 13.08.2024 esialgse õiguskaitse taotlus XXi psühhiaatriahaiglasse paigutamise ning tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
3.Rahuldada määruskaebus.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja, psühhiaatriakliinik) valvearst esitas 13.08.2024 Harju Maakohtule taotluse XXi (puudutatud isik, patsient) psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks.
2.Taotluse kohaselt rakendati psühhiaatriakliinikus alates 12.08.2024 kell 18.30 puudutatud isiku suhtes lähtudes patsiendi ebaadekvaatsest ja ettearvamatust käitumisest tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.1.Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arstide arvamusest nähtub, et patsient viibib psühhiaatriakliinikus ravil esimest korda. Varem on patsient pöördunud ambulatoorselt psühhiaatri vastuvõtule 2008. aastal, siis diagnoositi tal kerge orgaaniline tunnetushäire (F06.7). 2019. aastal pöördus patsient neuroloogi vastuvõtule seoses mäluprobleemidega, siis diagnoositi tal täpsustamata ärevushäire (F41.9). Digiloost nähtuvalt on viimastel nädalatel patsiendile olnud korduvaid kiirabiväljakutseid. 07.08.2024 kutsus kiirabi patsiendi elukaaslane Y, kes soovis, et puudutatud isik koliks välja, kuid puudutatud isik oli end elukaaslase majja lukustanud. 12.08.2024 toodi patsient valvetuppa kiirabiga politsei saatel. Kiirabilt saadud info järgi süüdistas patsient elukaaslast vägivallas, samas ei olnud nõus tema kodust lahkuma. Kiirabi ega politsei vägivalda ei tuvastanud. Valvetoas patsient küsimustele sisuliselt ei vastanud, ta ei suutnud ka lihtsatele küsimustele vastata, mõttekäik oli väga laialivalguv, kohati sihipäratu, paraloogiliste seostega. Patsient avaldas paranoilise sisuga mõtteid mehe suhtes, oli veendunud, et mees tahab talle haiget teha ja kahjustada. Ta on korduvalt kutsunud mehele politsei. Elukaaslaselt saadud info kohaselt tuli patsient Eestisse xxxx. a alguses ning tõi oma asjad tema juurde, lubades otsida endale munitsipaalkorteri. Patsiendil oli Yiga lühiajaline suhe, mis lõppes märtsis, kuid patsient on keeldunud tema majast lahkumast, filmib ja salvestab igapäevaseid tegevusi ning on verbaalselt agressiivne nii mehe, kui ka tema ema suhtes.
2-24-12131 Süüdistab meest selles, et ta teeb koostööd Xxxxxxx ametnikega ning seetõttu ei näe ta enam oma lapsi. Patsiendi käitumine muutus kahtlustavaks ja agressiivseks alates märtsist.
2.2.Taotluse esitamise ajaks ei ole patsiendi seisundis olulisi muutuseid toimunud. Tema mõttekäik on laialivalguv ja sihipäratu, küsimustele vastamisel hakkab rääkima hoopis muudel ja ebaolulistel teemadel. Tema kirjeldused olukordadest on ebaloogilised ja vastuolusid täis. Väidab, et ta on Eestis viibinud alates septembrist 2023, kui tuli siia Yi juurde elama. Küsimusele, millega patsient igapäevaselt tegeleb, vastas, et pakib oma kohvreid lahti ning see on tema jaoks väga aeganõudev, kuna ta on invaliid. Patsient on paranoliline mehe suhtes, kelle majas ta elab. Väidab, et Y on olnud tema suhtes agressiivne, kuid kirjeldused toimunust on väga laialivalguvad, nähtavaid vigastusi ei ole kohtades, mille osas patsient väidab, et mees on eile rünnanud. Patsiendil on kolm alaealist last, kes elavad oma isaga Xxxxxxxs. Patsiendi väitel ei saa ta oma lastega suhelda, sest Xxxxxxx sotsiaaltöötajad kiusasid teda, kuna ta on invaliid ja nimetasid teda kriminaalseks prostituudiks. Patsiendil on väga palju erinevaid kaebuseid tervise osas ja ta väidab, et tal on diagnoositud mitmeid haiguseid (nt epilepsia, organid paiknevad kehas tavapärasest erinevalt), mida tal tegelikult diagnoositud ei ole. Ta ei ole nõus ravimeid võtma, kuna on veendunud, et need on tema kehale mürgised.
2.3.Patsiendil esineb täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9). Ta on reaalsustajuhäirega, paranoliline, millest lähtuvalt tegutseb ettearvamatult ja esineb oht nii ennast kui teisi kahjutavaks käitumiseks. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Haige vajab antipsühhootilist ja üldrahustavat ravi ning järelvalvet psühhiaatriahaigla statsionaari tingimustes ja seda paranemiseni adekvaatse toimetulekuni kodustes tingimustes. Patsiendi paranemine 4 päevaga ei ole tõenäoline.
3.Arst jäi ärakuulamisel esitatud arvamuse juurde.
4.Puudutatud isik oli 14.08.2024 ärakuulamisel kahtlustava ja ettevaatliku olekuga. Puudutatud isiku sõnul ta ei tea, miks teda haiglasse toodi, see on tema hinnangul ebaõiglane, kuna ta ei teinud midagi. Hoopis see mees, kes teda provotseeris, haaras tal käest ja kahjustas tema kätt. Käele on röntgenit vaja, see on ainuke asi, mis haiglast vaja on. Varem oli Y tema vabaabielumees, kes rääkis temast kõigile, tutvustas õele ja sugulastele, aga nad läksid lahku. Puudutatud isikul ei ole elamispinda, mistõttu ta elab Yi juures. Y peksis teda, et patsient välja koliks. Y tahtis temalt telefoni ära võtta, sest ta salvestas seda, kuidas Y kodus käitus.
5.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas tahtevastase ravi kohaldamist. Maakohtu 14.08.2024 määrus
6.Maakohus rahuldas 14.08.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o 12.08.2024–16.08.2024. Lisaks andis kohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
7.Maakohus asus esialgse õiguskaitse kohaldamisel asja materjalide põhjal seisukohale, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii isikut ennast kui teda ümbritsevaid isikuid. Isiku ohtlikkus lähitulevikus oli maakohtu hinnangul pigem kindel kui tõenäoline. Tulenevalt oma seisundist on puudutatud isik psühhiaatrite hinnangul võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et
2-24-12131 ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, oli maakohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Maakohtu 15.08.2024 määrus
8.Maakohus rahuldas 15.08.2024 määrusega avaldaja avalduse ja pikendas Harju Maakohtu 14.08.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani, s.o kuni 21.09.2024 kell 18.30.
9.Peale esialgse õiguskaitse kohaldamist 15.08.2024 kohtule edastatud täiendavas arvamuses asus arst arvamusele, et patsiendi seisund ei ole muutunud. Patsiendil puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsejatele.
10.Tuginedes PsAS § 11 lg-le 1 ja TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 asus maakohus seisukohale, et eeldused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks tähtajaga kuni 40 päeva on täidetud.
11.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata äge psühhootiline episood, tema reaalsustaju on häiritud, tema käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, paranoiline, haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Isik on paranoiline mehe suhtes, kelle majas ta elab. Teeb mehe suhtes alusetuid politsei väljakutseid ja süüdistab teda koostöös Xxxxxxx ametnikega. Puudutatud isik ei ole võimeline oma elu sellises seisundis korraldama. Maakohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui ka ümbritsevatele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole patsiendi huvides.
12.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ümbritsevaid. Seetõttu kohaldas maakohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 40 päevaks kinnisesse asutusse. Määruskaebus
13.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määrused tühistada.
14.Puudutatud isik on seisukohal, et maakohtu määrused ei ole seaduslikud ja tahtevastase ravi kohaldamine ega pikendamine ei ole põhjendatud, kuna ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused. Ta ei vaja psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik selgitab, et ta on invaliid, kuid teda ei kohelda nii ja oma haiguste tõttu peaks ta olema Ida-Tallinna Keskhaiglas. Puudutatud isikul on korduvalt lõigatud selga, põlvi, tal on olnud insult, infarkt, epilepsia, kõrge veresuhkur. Vaimne tervis on korras ja ta ei ole kunagi ravi vajanud. Haiglasse organiseeris teda tema endine elukaaslane ja tema ema. Elukaaslase ema rikkus nende suhte, sest oli armukade ja soovis poega endale. Puudutatud isikul ei ole kusagil mujal elada, kuna raha ei ole. Lähedasi tal ei ole, kõik on temast lahti öelnud, kuna ta on invaliid ja lähedased on pidanud kõik kinni maksma, aga nüüd enam ei taha. Puudutatud isiku lapsed elavad Xxxxxxxs. Eesti riik esitas Xxxxxxxle valed dokumendid ja tema toetusi vähendati poole võrra, sellega ei saa elada. Ta ei saa oma tervisliku seisundi tõttu töötada. Haiglas koheldakse teda halvasti, tal ei
2-24-12131 ole abivahendeid ja teda sunnitakse kõike ise tegema. Tal ei ole seljale korsetti, keppi sokkide jalga panemiseks jm. Kiirabi töötajad olid kohutavad ja jätsid ta abita, politsei oli erapoolik. Menetluse edasine käik
15.Avaldaja palus jätta määruskaebuse mõlema vaidlustatud määruse osas rahuldamata, sest täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
17.Ringkonnakohus palus 13.09.2024 kirjaga avaldajal täpsustada patsiendi väidetava ohtlikkusega seonduvaid asjaolusid, millele avaldaja vastas 18.09.2024.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrused tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus kohaldas puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi (14.08.2024 määrus) kuni neli päeva ja pikendas seda ravi 40 päevani (15.08.2024 määrus) ja teha tühistatud osas uued määrused, millega jätta Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 13.08.2024 esialgse õiguskaitse taotlus XXi psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jätab määrused muutmata menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus rahuldatakse.
19.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi lahendi tegemise ajaks on möödunud puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg (21.09.2024) vaidlustatud maakohtu määruste alusel, saab ringkonnakohus anda hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. Seega ei takista kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine vaidlustatud määruste alusel puudutatud isiku määruskaebuse lahendamist. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva määruse tegemise ajal puudutatud isik paigutatud kinnisesse asutusse Harju Maakohtu 20.09.2024 määruse alusel, aga kuivõrd nimetatud määrust ei ole vaidlustatud, ei anna ringkonnakohus sellele hinnangut.
20.TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (TsMS § 534 lg 5 esimene lause). Pärast isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534 lg 5 teine lause).
21.Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik
2-24-12131 psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
22.Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva 14.08.2024 määrusega ja pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist 15.08.2024 määrusega kuni 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemist tuvastanud. PsAS § 11 lg 1 kohaselt peavad üheaegselt olema täidetud kõik selle lõike punktides loetletud tingimused. Kui vähemalt üks tingimustest ei ole täidetud, ei või kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut ravi ega paigutada teda tahtevastaselt kinnisesse asutusse.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et puudutatud isikul on tuvastatud raske psüühikahäire ja ta vajab ravi, millega on täidetud esimene PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldus. Kuigi puudutatud isik viibib haiglaravil esimest korda, on avaldaja vastuses määruskaebusele seisukohal, et puudutatud isik on tõenäoliselt haigestunud juba aastaid tagasi. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et puudutatud isik pöördus esmakordselt psühhiaatri vastuvõtule juba 2008. aastal ja tal diagnoositi ärevushäire 2019. aastal. Käesoleval ajal on puudutatud isikul diagnoositud äge psühhootiline episood (F23.9). Asjas esitatud psühhiaatrite arvamused koosmõjus avalduse ning puudutatud isiku ja raviarsti poolt ärakuulamisel avaldatud asjaoludega kinnitavad, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, puudutatud isikul puudub toimunu suhtes kriitika ning ta ei ole võimeline mõistma ravivajadust.
24.Teise eeldusena tuleb tuvastada, kas haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut.
24.1.Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Kohtul peab olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha (RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 18; 14.02.2018, 2-15-3662, p 14; 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2).
24.2.Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 14). Ainuüksi diagnoositud raske psüühikahäire ei tähenda veel isiku ohtlikkust kinnisesse asutusse paigutamise eeldusena, ohtlikkust tuleb alati analüüsida eraldi (RKTKm 10.10.2007, 3-2-1-81-07, p 11). Kohtul tuleb oma seisukohti põhjendada, sidudes need konkreetsete asjaoludega, ning kirjeldada, milles isiku ohtlikkus väljendub, s.t tuleb eristada, kas inimene on ohtlik endale ja/või teistele, ning selgitada, milles ohtlikkuse prognoos seisneb (nt kas ja miks esineb reaalne oht õigusvastaste tegude toimepanemiseks, enesevigastamiseks vm) (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.3).
24.3.Maakohus leidis määrustes, et kuna puudutatud isikul esineb psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida, ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu haiglaravita jätmisel nii iseennast kui ümbritsevaid. Vabatahtliku ravi korral võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole patsiendi huvides. Maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik võimeline oma elu sellises seisundis korraldama.
2-24-12131
24.4.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, et puudutatud isiku puhul esineb PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus. Avaldusele lisatud arstide arvamuses on märgitud, et patsient süüdistas enda endist elukaaslast vägivallas, avaldas paranoilise sisuga mõtteid mehe suhtes, filmis ja salvestas igapäevategevusi ja oli verbaalselt agressiivne mehe ja mehe ema suhtes ning patsiendi käitumine oli viimasel ajal muutunud kahtlustavaks ja ebaadekvaatseks (dtl 6). Maakohus märkis, et puudutatud isik on paranoiline mehe suhtes, teeb alusetuid politsei väljakutseid ja süüdistab meest koostöös Xxxxxxx ametnikega ja järeldas sellest, et puudutatud isik ei suuda oma elu korraldada (dtl-d 16 ja 45). Oma 18.09.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 115) märgib avaldaja, et puudutatud isik on olnud aastaid vaenulik ja usaldamatu oma päritolupere suhtes, katkestanud nendega suhted ning psüühikahäirest tingitud ebakohasest käitumisest ja toimetulenematusest tulenevalt on talt ära võetud tema kolme lapse hooldusõigus. Samuti toob avaldaja esile, et puudutatud isik on vaenulik, süüdistav ja ründav oma endise elukaaslase ja tema ema suhtes.
24.5.Isiku ohtlikkusele viitavaid asjaolusid ei ole asjas piisava konkreetsusega ka esile toodud. Puudutatud isik võis küll olla ohtlik endale ja/või teistele, kuid asjaolusid, mis seda kinnitaksid, ei ole asjas esile toodud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on viited isiku ohtlikkusele pigem üldised ega ole seostatud konkreetsete olukordade ega riskidega. Arstid on kirjeldanud puudutatud isikul esinenud võimalikke luulumõtteid ning puudutatud isiku süüdistavaid väljaütlemisi endise elukaaslase, tema ema ja Xxxxxxx ametnike kohta. Ühestki esitatud asjaolust ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isik kujutaks reaalset ohtu iseenda või teiste elule, tervisele või julgeolekule. Arstide arvamuses on esile toodud, et kiirabi ega politsei vägivalda ei ole tuvastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja ka 18.09.2024 vastuses kohtunõudele piisavalt selgitanud, milles seisneb isiku reaalne ohtlikkus iseendale või teistele lähitulevikus. Puudutatud isikult laste hooldusõiguse äravõtmine, päritoluperega suhete katkestamine, samuti üldine vaenulik käitumine ja teiste isikute süüdistamine ei ole võrdsustatav isiku ohtlikkusega PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Puudutatud isik ei ole asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt käitunud agressiivselt teiste isikute suhtes ega ennastkahjustavalt viisil, mida võiks pidada PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse kriteeriumile vastavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes erimeelsustest endise elukaaslase ja tema emaga järeldada puudutatud isiku ohtlikkust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ohtlikkust ei saa põhjendada isiku käitumist iseloomustava üldise omadusena (RKTKm 14.02.2018, 2-15-6332/95, p 14; RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 18). Siinsel juhul on aga ohtlikkus omistatud puudutatud isikule tema üldise iseloomustava omadusena, toomata esile konkreetseid asjaolusid, millest saaks isiku käitumises järeldada tema ohtlikkust enda või teiste suhtes.
24.6.Maakohtu väide puudutatud isiku elu korraldamise võimatuse kohta ei ole piisav puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. Ainuüksi asjaolu, et isik ei tule enda elu korraldamisega iseseisvalt toime ega võtaks ravimeid, mistõttu ta võib muutuda ebastabiilseks, ei ole piisav, et lugeda isiku ohtlikkus iseendale või teistele tuvastatuks (RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13, p-d 14 ja 16). Seega arvestades, et ühtegi juhtumit, mil puudutatud isik oleks olnud ohtlik enda või teiste isikute elule, tervisele või julgeolekule, ei ole tuvastatud, siis ei saa puudutatud isiku ohtlikkust teistele isikutele pidada lähitulevikus pigem kindlaks kui tõenäoliseks ning oht teistele isikutele ei saanud olla isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks (RKTKm 12.02.2018, 2-15-3662, p 14.2). Seega leiab kolleegium, et PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nõutud ohtlikkuse kriteerium ei ole täidetud.
25.Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus, ei ole vaja tuvastada, kas PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus on täidetud, kuna kui
2-24-12131 puudub isiku ohtlikkus endale või teistele, siis puudub õiguslik alus isiku suhtes tahtest olenematu psühhiaatriline ravi kohaldamiseks.
26.Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 14.08.2024 ja 15.08.2024 määrused.
27.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
28.TsMS § 543 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.