Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-12127
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 12. augusti 2024 ja 13. augusti 2024 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik XX (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. augusti 2024 ja 13. augusti 2024 määrused muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 543).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, SA PERH) esitas 11.08.2024 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avaldaja palus rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi nelikümmend päeva arvates tahtest olenematu ravi otsusest. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 10.08.2024, kell 08.40 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel.
2.SA PERH psühhiaatrite 11.08.2024 arvamuse kohaselt on puudutatud isik hospitaliseeritud SA PERH psühhiaatriakliinikusse statsionaarseks raviks seitsmendat korda. Varasemast on teada, et tema esmane pöördumine psühhiaatri vastuvõtule oli 2011.a, siis diagnoositi maniakaalset faasi ja ordineeriti suukaudne ravi, mida patsient ei tarvitanud. Paar kuud hiljem käitus ta ebaadekvaatselt - jooksis küünlaga korteris ringi, üritas aknast alla hüpata. Seetõttu hospitaliseeriti puudutatud isik SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, kus viibis ühe öö. 2012.a kevadel käis puudutatud isik korduvalt Tartus erapsühhiaatri vastuvõttudel, taotles diagnoosi äravõtmist, ravimeid ei tarvitanud. 2012. a suvel asus elama Tallinnasse, läks ülikooli, abiellus, sündis kaks last ning oli toimetulev. Puudutatud isiku seisund halvenes jaanuaris 2017. a perevägivalla tõttu. Ema sõnul põgenes puudutatud isik siis "ebareaalsusesse“, vaatas multikaid, rääkis, et abikaasa on "spiderman". Perekond sattus lastekaitse vaatevälja. Juulis 2017.a elas puudutatud isik koos lastega ja oli toimetulev. Elutingimused olid aga lastekaitse sõnul mitterahuldavad, lapsed asusid elama laste isa ema juurde. Augustis 2018. aastal ründas patsient lastekaitsetöötajat ja munitsipaalpolitsei ametnikke. Puudutatud isik hospitaliseeriti esmakordselt SA PERH psühhiaatriakliinikusse 21.10.2018. Toona toimetati puudutatud isik valvetuppa kiirabiga politsei saatel, kuna puudutatud isik oli kodus olnud segasusseisundis ja käitus agressiivselt - ründas füüsiliselt oma ema. Ta hospitaliseeriti tahtest olenematu ravi korras. Puudutatud isik põgenes haiglast kahel korral ning toodi politsei poolt tagasi ravi jätkamiseks. Seejärel vajas ta haiglaravi veel ühel korral 14.08.2019–27.08.2019.a. Pärast haiglaravi käis puudutatud isik regulaarselt depoosüstidel, kuid suukaudset toetusravi ei võtnud ning haigusteadvust ei kujunenud. Viimati vajas puudutatud isik statsionaarset haiglaravi 28.04–11.05.2024.a. Puudutatud isiku ema sõnul muutus tema käitumine agressiivseks, ta karjus oma 10-aastase lapse ja ema peale, valas emale mahla pähe. Puudutatud
isiku ema kartis, et puudutatud isik vigastab oma last. Valvetoas avaldas puudutatud isik luulumõtteid - Jeshua olevat tema poeg ning käinud tal külas ja saatnud telefonile sõnumeid. Lisaks avaldas, et oli viimase nädala jooksul tahtnud oma poega ära tappa, sest tema nimes on täht "c" ja see tähendavat silma, püha olemist. Osakonnas oli puudutatud isik rahutu ja keeldus igasugusest koostööst, mistõttu vajas mehhaanilist ohjeldamist. Lisaks põgenes ta haiglaravilt 11.05, kuid toodi järgmisel päeval politsei saatel haiglasse tagasi. Haiglaravi foonil puudutatud isik stabiliseerus ning ta nõustus jätkama ravi ambulatoorselt. Puudutatud isik pöördus depoosüstiks vaimse tervise õe vastuvõtule ühel korral, 02.08 planeeritud visiidile patsient ei ilmunud.
3.Käesolevalt toodi puudutatud isik SA PERH psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politsei saatel oma ema kodust, kus oli käitunud agressiivselt – karjus pereliikmete peale, ründas oma õde. Samuti karjus puudutatud isik kiirabitöötajate peale, keeldus koostööst. Puudutatud isiku ema sõnul on patsiendi seisund muutunud taas ebastabiilseks ning tema käitumine on nii verbaalselt kui füüsiliselt agressiivne, ema muretseb puudutatud isiku lapse pärast. Valvetoas oli patsient valjuhäälne, pretensioonikas ning oma ema ja valvearsti suhtes süüdistav. Valvearst vormistas seisundi ägenemisest tuleneva nii teda ennast kui ümbritsevaid ohustava ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise ning muu abi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse 10.08.2024 kell 08.40. Praeguseks ei ole puudutatud isiku seisund olulisel määral paranenud. Ta on jätkuvalt düsfooriline, pretensioonikas ja üleolev. Enese käitumise osas eitav ja kriitikata. Puudutatud isik avaldab mõttelevielamusi - olevat nädal aega tagasi teada saanud, et mõtteid saab lugeda ning silmade kaudu pilte ja videoid edastada. Puudutatud isik tunnistab, et oli seetõttu oma õe peale pahane ja lähenes talle ähvardavalt, sest õde polnud teda varem mõtete lugemisest informeerinud. Pärast eelmist haiglaravi on patsient muutnud oma perekonnanime, sest soovis kõik sidemed isaga katkestada. Ravimite võtmise on puudutatud isik kodus omavoliliselt lõpetanud. Puudutatud isikul puudub psühhoosielamuste suhtes kriitika. Ta ei pea haiglaravi vajalikuks. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Tema käitumine on haigusseisundist tulenevalt impulsiivne ja ettearvamatu. Varasemast on teada agressiivne käitumine nagu ründamine ja esemete lõhkumine, ähvardused tappa oma laps, käesolevalt on patsient rünnanud oma õde. Seetõttu ohustab patsient nii enda kui ka ümbritsevate (külastab regulaarselt ka oma last) turvalisust. Puudutatud isikul puudub haigusteadvus, mistõttu ravi teistes tingimustes osutada ei saa. Puudutatud isiku seisundist lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel, mistõttu taotletakse luba puudutud isikule tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ja temale vajadusel rahustava, psühhoosivastase ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest. Harju Maakohtu 12.08.2024 määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rakendas 12.08.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 10.08.2024 kell 08.40 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 14.08.2024 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase
ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
5.Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus tugines taotluses ja psühhiaatrite arvamuses esile toodule. Maakohus viitas, et puudutatud isik oli 12.08.2024 kohtuniku poolt ärakuulamisel oma olekult enesekindel ja rääkis meeleldi. Puudutatud isik rääkis järgmist: „Haiglas olen, kuna mu ema korraldas selle, tema kutsus kiirabi. Mingit põhjust tegelikult seekord polnud. Seni on arstid teinud alati selle järgi, mis ema ütleb. Loodan, et see lõppeb. Ema saatis haiglasse minu ja minu lapse. Milline vanaema veel teeks nii, et saadab lapselapse haiglasse sellepärast, et laps viskas telefoni läbi klaasi. Mina suhtlen Jumalaga läbi Youtube’i. Mul on Youtube’s tuhandeid videosid. Minu 10aastane poeg on liiga palju oma toas, aga muidu tuleb ta eluga hästi toime. Minu ema on väga vastu, et pojale rohkem maailma tutvustada. 10-aastane poeg suhtleb ka Jumalaga Youtube’i kaudu, 8-aastane veel mitte. Depoosüstile ma ei tulnud viimati ilmeselgetel põhjustel - mitte ükski süst ei anna mulle võimet mõtteid mitte lugeda. Mina olen esimene tütar, kes on selleks võimeline, et ei loe mõtteid. Ma olen täiesti terve.“.
6.Arst avaldas, et patsient on rääkinud, et ta on Jumala esimene tütar. Varasemalt on patsient olnud ohtlik oma lastele, kes on vanuses 8 ja 10. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti toetas taotlust. Maakohus ei pidanud muude isikute ärakuulamist vajalikuks, kuna arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi tuvastatud ning objektiivseid asjaolusid, ei aitaks lähedaste ärakuulamine asja lahendamisele kaasa (TsMS § 536 lg 21 p 3).
7.Maakohus leidis, et arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, segatüüpi skisoafektiivne häire. Tema käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ka ümbritsevatele. Isik on luululine, haiguskriitika puudub täiesti. Tema mõtlemine ning ka käitumine on luuludest juhitud ning ei ole tegelikkusega kooskõlas. Isik ei ole võimeline oma elu sellises seisundis korraldama. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui ka ümbritsevatele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides. Kuna taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist, siis tuleb anda ka luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui ta sellega vabatahtlikult ei nõustu. Menetluse vahepealne käik
8.Avaldaja teavitas 13.08.2024, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Harju Maakohtu 13.08.2024 määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus pikendas 13.08.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema
10.08.2024 kell 08.40 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 19.09.2024 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
10.Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus tugines taotluses ja psühhiaatrite arvamuses esile toodud asjaoludele ning puudutatud isiku, raviarsti ja puudutatud isikule määratud esindaja poolt ärakuulamisel avaldatule. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus vajalikuks, kuna arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi tuvastatud ning objektiivseid asjaolusid, ei aitaks lähedaste ärakuulamine asja lahendamisele kaasa (TsMS § 536 lg 21 p 3).
11.Maakohus leidis, et arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, segatüüpi skisoafektiivne häire. Tema käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ka ümbritsevatele. Isik on luululine, haiguskriitika puudub täiesti. Tema mõtlemine ning ka käitumine on luuludest juhitud ning ei ole tegelikkusega kooskõlas. Isik ei ole võimeline oma elu sellises seisundis korraldama. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui ka ümbritsevatele. Vabatahtliku ravi korral võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole patsiendi huvides. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ümbritsevaid. Seetõttu tuleb kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutada ta 40 päevaks kinnisesse asutusse. Kuna taotluse kohaselt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist, tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik sellega vabatahtlikult ei nõustu. Määruskaebus
12.Puudutatud isik esitas 19.08.2024 Harju Maakohtu 12.08.2024 ja 13.08.2024 määruste peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrused tühistada.
13.Puudutatud isik palub määruskaebuses lõpetada enda alusetu kinnipidamine ja igasugune psühhiaatriliste ravimite manustamine. Samuti palub puudutatud isik lõpetada igasuguste YY väljamõeldistega, mille kohaselt puudutatud isik on või on olnud vägivaldne, arvestamine. Kui vale seisneb selles, et puudutatud isik on rünnanud oma õde LL, siis palub ta kutsuda LL tunnistajaks. Menetluse edasine käik
14.Avaldaja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku suhtes on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud alused tahtevastase ravi kohaldamiseks. Puudutatud isikul on püsivalt puudunud haigustaju ja koostöövalmidus raviks. Tema käitumine on täiel määral psühhoosielamustest (luulutaju, kuulmismeelepetted, religioossed ja paranoidsed
luulumõtted) juhitud, millega ohustab nii iseenda kui ümbritsevate turvalisust, sh eriti ohtlik on oma lapse tajumine religioosse olendina ning varasemalt avaldatud plaan tema ohverdamiseks. Ravikoostöö puudumise tõttu on puudutatud isikule vajaliku ravi teostamine võimalik vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust määruste tühistamiseks.
17.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
18.PsAS § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõlema määruse puhul nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Asja materjalidest nähtuvalt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus haiglaravil seitsmendat korda. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2), mis on raske psüühikahäire ning mille tõttu on puudutatud isiku käitumine impulsiivne ja ettearvamatu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1) ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.
20.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et haiglaravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele ning et ohtlikkus on pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkus PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi saab eelkõige väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale (RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 15). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Raviasutuse psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isiku käitumine tema haigusseisundist tulenevalt impulsiivne ja ettearvamatu, sealjuures puudub tal psühhoosielamuste suhtes igasugune kriitika ning haigusteadvus. Varasemast on teada agressiivne käitumine nagu
ründamine ja esemete lõhkumine, ning ähvardus tappa oma laps. Käesolevalt toimetati puudutatud isik ravile kiirabi ja politsei saatel, kuna ta käitus agressiivselt ning ründas oma õde. Eeltoodut arvestades on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult leidnud, et haiglaravita jäämisel võib puudutatud isik olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele, ning et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku enda arvamus, et ta ei ole enesele ega ümbritsevatele ohtlik, ei saa olla määrav PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimuse täidetuse hindamisel. Puudutatud isik on määruskaebuses palunud ära kuulata ka oma õe LL. Ringkonnakohus ei pea LL ärakuulamist vajalikuks, kuna see ei aitaks määruskaebuse lahendamisele kaasa. Tsiviilasja materjalid sisaldavad piisavalt andmeid isiku kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kontrollimiseks.
21.Kolleegiumi hinnangul oli antud juhul täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi ei olnud küllaldane. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik tunnistanud oma ravivajadust ning on ka varasemalt ambulatoorse ravi katkestanud. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ja psühhiaatrite arvamust, ei nähtu ringkonnakohtule, et väljaspool raviasutust oleks olnud tagatud korrektne ravimite manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.
22.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud TsMS § 534 lg-test 1 ja 5 ning PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.08.2024 ja 13.08.2024 määrused muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
23.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel jätta riigi kanda.
24.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.