Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

maksehäireid, hageja väitel oli kostja usaldusväärne, regulaarselt piisavat tulu teeniv ja maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Arvestades kostja üliväikest kohustust oli krediidiandja hageja väitel kogunud ja kontrollinud piisavalt teavet, et lugeda kostja krediidivõimeliseks ja teha tema suhtes positiivne krediidiotsus. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidiandja vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 221-13098, p 18). Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud krediidireeglitele. Hageja poolt esitatud Krediidiinfo maksehäireraportist (hagiavalduse lisa 7) nähtub, et kostjal oli kuus varasemat lõpetatud maksehäiret. Juba see oleks pidanud viitama, et kostja puhul oleks vajalik läbi viia täiendav maksejõulisuse kontroll, kuna krediidiandjal olid olemas andmed selle kohta, et kostja on jäänud varasemalt vähemalt kuuel korral võlgnevuste tasumisega hätta. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 403 4 lg 7 lausete 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 22.07.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas.

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Järelmaksulepingu nr 11863687 alusel kohustus kostja tasuma kauba eest maksegraafiku alusel perioodil 10.08.2022-10.07.2027. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja oli maksegraafiku alusel maksete tegemisega viivituses alates 2. osamaksest, s.o alates 11.09.2022, mistõttu saatis hageja kostjale 09.12.2022 järelmaksulepingu ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 24.12.2022. Algselt kokkulepitud maksegraafik ei ole pooltele siduv tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja ei määranud tagasimakseid uuesti. Kuivõrd uuesti määratud tagasimaksete suurus ei ole teada, ei ole võimalik kontrollida, kas ja millises suuruses tagasimaksete tegemisega on tarbija olnud viivituses. Kuivõrd hageja ei ole lepingu ülesütlemisel lähtunud uuesti määratud tagasimaksetest, ei ole täidetud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ning hageja ülesütlemisavaldus ei toonud kaasa lepingu võlasuhte lõppemist ning krediidi tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumist. Eeltoodut arvestades ei ole hagiavaldus asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et isegi kui eeldada pooltevahelise maksegraafiku siduvust põhiosa tagastamise kohustuse osas, ei oleks olnud lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kostja tasutud 12,49 eurot katab tervikuna 10.08.2022, 10.09.2022, 10.10.2022 ja 10.11.2022 põhiosa graafikujärgsed tagasimaksed ning osaliselt 10.12.2022 põhiosa graafikujärgse tagasimakse. Seega ei olnud kostja algselt kokkulepitud maksegraafiku järgse kolme järjestikuse põhiosa tagasimakse tegemisega viivituses ning tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja 24.12.2022 avaldus ei toonud kaasa tarbijakrediidilepingu (järelmaksuleping nr 11863687) kehtivat ülesütlemist ning kogu krediidi tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumist.

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.