G.O hagi C.M-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx
Tsiviilasja hind
1642,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G.O (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andrei Matvejev Kostja: C.M (isikukood XXX), seaduslik esindaja R.M , lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud G.O kanda.
3.Rahuldada C.M-i taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata C.M-i põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 120 eurot ning mõista see summa G.O-lt välja.
4.Mõista G.O-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv summas 605 eurot osamaksetena summas 60,50 eurot iga kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset). Esimene osamakse tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja järgmised osamaksed igakuiselt 15. kuupäevaks. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda Eesti Vabariigile lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista G.O-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigi õigusabi tasu ja kulud summas 657,90 eurot osamaksetena summas 65,79 eurot iga kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset). Esimene osamakse tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja järgmised osamaksed igakuiselt 15. kuupäevaks. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda Eesti
2-23-3381 Vabariigile lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.G.O (hageja) esitas 01.03.2023 Viru Maakohtule hagi C.M-i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. Täiendavalt taotleb hageja kostjalt 1642,50 euro väljamõistmist, antud summa tasaarvestamist tulevikus tekkivate kostja nõuetega ja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 13.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-1025689 hagejalt välja kostja kasuks elatise 2175 krooni kuus alates 2010. a juunist kuni kostja täisealiseks saamiseni, sealjuures ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama otsusega mõisteti elatis välja ka hageja teise lapse kasuks. Alates esile toodud kohtuotsuse jõustumist hageja tasus elatist vabatahtlikult. Teine laps sai 07.02.2021 täisealiseks. Peale teise lapse täisealiseks saamist tasus hageja eksituse tõttu kuni 2021. a detsembrini elatist rohkem, kui ette nähtud. Avastades vea, pöördus hageja kostja seadusliku esindaja poole ning andis teada, et ta on elatist maksnud etteulatuvalt ja maksab edasi ümberarvutatud summas. Hageja selgitas kostja seaduslikule esindaja, et hageja kaotas töökoha, uue töökoha leidmiseni läheb aega ja kuna hageja on elatist tasunud ajavahemikul 07.02.2021 kuni 12.12.2021 rohkem, siis saab enammakstud summat kasutada ettemaksuna.
1.2.Kostja seaduslik esindaja esitas kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäitur Andrei Krekile. Kohtutäitur alustas 24.10.2022 täitemenetluse elatisevõla 1304 eurot ja igakuiste maksete sissenõudmiseks. Hageja teatas kohtutäiturile, et täitemenetluse alustamise seisuga tal elatisevõlga ei ole, vaid on enammakstud summa 1642,50 eurot, kuid kohtutäitur ei võtnud asjaolu arvesse. Hageja palgast peeti igakuiselt kinni 327 eurot. Hageja on enammaksnud 1304 eurot, mille osas on kostja täitemenetluses esitatud nõude täitnud. Täitemenetluses tuleb sellega arvestada ja tasaarvestata summa tulevikus tekkitavate kostja nõuetega. Kohtutäituri täitmisteatest tulenevalt ta menetles nii (väidetavalt) sissenõutavaks muutnud kostja nõuet kui ka tulevikus sissenõutavaks 2 (7)
2-23-3381 muutavad nõuded ühes menetluses. Hageja ei ole kohustatud tasuma elatist suuremas summas, kui on kohtu poolt määratud. Kohtuotsus on täidetud kostja suhtes täis mahus ilma selleta, et oleks arvestatud hageja poolt 2021. aastal enammakstud (ettemaksena makstud) summadega. Hagejal on õigus nõuda enammakstud elatise summa (1642,50 eurot) kostja nõuetega tasaarvestamist, sh ka tulevikus tekkivate nõuetega. Arvestades sellega, et kostja on alaealine isik, siis ei soovi hageja viiviste summast 1642,50 väljamõistmist. Hageja esitas 18.07.2022 kohutule hagi tsiviilasjas nr 2-10-25689 väljamõistetud elatise kostja ülalpidamiseks vähendamise nõudes paludes vähendada elatuse kuni 180 euroni.
1.3.Mitte ükski kostja vastuses hagiavaldusele esitatud argumentidest ei anna alust hagi rahuldamiseks. Juhul, kui täisealine isikul on olemas õigus elatise saamiseks, siis elatise nõudmisega tegeleb täisealine isik ise, esitades nõude elatise tasumiseks kohustatud isiku vastu. Ei ole selge, mis põhjusel kostja seaduslik esindaja oli volitatud vanema poja poolt elatise saamiseks vanema poja ülalpidamiseks peale seda, kui vanem poeg sai täisealiseks. Esitatud dokumentidest tulenevalt sai enammakstud elatise summa kätte kostja seaduslik esindaja. Kostja ise ei ole esitanud hageja vastu nõuet elatise tasumiseks. Hageja viitas hagis asjaoludele, miks ta ei tasunud 3 kuud elatist, mis tõendas nimetatud asjaolu. Hageja jätkab elatise tasumist kohtutäituri kaudu. Kostja esitab omapoolsed arvestused, mis tõendavad hageja väited: hageja vanem poeg sai täisealiseks 20.03.2021, kuid hageja jätkas elatise tasumist mõlema poja ülalpidamiseks kuni 2022. a aprillini. Seega tuleb nimetatud kuudel tehtud ettemaks tasaarvestada teise lapse elatise nõudega.
2.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Hageja maksis kummalegi pojale 540 euro suurust elatist enne 12.11.2021, sealjuures rikkudes kehtestatud miinimumpalga suurust, milleks oli 2021. a jaanuarist 584 eurot, st hageja jättis lastele igakuiselt 44 eurot maksmata, kokku summas 1068 eurot ning hageja võlgnevus suurenes 528 euro võrra. Hageja ei jätkanud kahe poja ülalpidamiseks elatise tasumist kuni 2022. a aprilli, vaid kuni 2021. a novembrini.
2.2.Hagejal tuleb last ülal pidada ka pärast tema 18-aastaseks saamist, kui laps õpib. C.M jätkas õpinguid gümnaasiumis märts kuni juuni 2021, seejärel kuni 2022. a juunini, seega tuli hagejal osaleda rahaliselt ka vanema poja ülalpidamises. Hageja ei tasunud elatist 2021. a detsembris ja 2022. a jaanuaris ning veebruaris, mistõttu pöördus kostja kohtutäituri poole. Alates 2022. a aprillist maksis hageja igakuiselt 72 eurot vähem ja tal tekkis 2022. a novembri seisuga võlg 1304 eurot. Kostja elatise nõue ei saanud täidetud 1304 euro ulatuses, kuna hageja ei saa vanema poja ülalpidamiseks kantud enammakstud raha arvestada noorema poja ülalpidamiseks oma suva järgi ühepoolse tasaarvestuse tulemusena. Kuna vanem poeg C.M jätkas õpinguid ja isa tasus elatisraha 9 kuu vältel, siis puudus tal vajadus kohtusse pöördumiseks elatise nõudega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, miks volitas hageja vanem poeg oma ema elatist saama. Kui hageja toetas vanemat poega vabatahtlikult suurema summaga, siis ei saa enammakstud elatist tasaarvestada noorema poja elatisega, sest see rikub mõlema lapse õiguseid. Tegemist on kahe erineva elatise nõudega, mida ei saa tasaarvestada. Kostja ei saa kanda vastutust selle eest, et tema vanem vend A sai 2021. a rohkem elatist, kui kohtuotsusega oli välja mõistetud. Hagi ei ole suunatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvide kaitseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (7)
2-23-3381
3.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.Kohus lähtub asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lg-d 3 ja 4). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
5.Kohus tuvastas, et hageja suhtes on algatatud 24.10.2022 täitemenetlus täiteasjas nr xxx (dtl 33-38). Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 13.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-25689, millega kohus mõistis hagejalt välja C.M-i (kostja) ja tema venna C.M-i kasuks elatise 2175 krooni kuus alates 2010. a juunist kuni laste täisealiseks saamiseni, sealjuures ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (dtl 39-42). Täiteasjas nr xxx on sissenõudjaks R.M ehk kostja ema. Kohus selgitab, et lapse huvide esiletõstetuse seisukohast tuleb arvestada sellega, et alates 01.07.2010 kehtivas PKS-s puudub regulatsioon, mille järgi võiks lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel, ning seepärast tuleb ka neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud enne 01.07.2010 kehtinud seaduse järgi, lugeda alates 01.07.2010 lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud pooleks laps. Kohus leiab, et hagiavaldus on õigesti esitatud alaealise lapse C.M-i vastu, kuigi kohtutäitur on täitemenetluses sissenõudjaks märkinud lapse ema. Asjaolu, et sissenõudjaks on märgitud laste esindajana laste ema, ei tähenda, et sundtäimisel oleks laste ema nõue hageja vastu.
6.Vaidlus puudub, et C.M sai täisealiseks 07.02.2021 ja C.M (kostja) ei ole täisealiseks saanud. Kohus tuvastas, et C.M õppis gümnaasiumis 01.09.2021 kuni 07.06.2022 (dtl 176).
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis) ning kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.
8.Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr xxx põhjusel, et kostja elatise nõue on tema hinnangul osaliselt täidetud hagiavalduse kohaselt 1642,50 euro osas ja 12.02.2026 menetlusdokumendis järgi 3124,44 euro osas (vt dtl 338). Hageja viitas, et tasus ekslikult kostja seaduslikule esindajale täisealiseks saanud lapse C.M-i eest ajavahemikul 07.02.2021 kuni 12.12.2021 elatist, kuigi elatist täisealiseks saanud C.Mile hagejalt välja mõistetud ei olnud. Hageja hinnangul on ta maksnud ettemaksu kostja 4 (7)
2-23-3381 elatise nõude katteks ja nimetatud osas on kostja nõue täidetud. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, sest tema väitel tuli hagejal osaleda lapse ülalpidamises ka pärast lapse täisealiseks saamist mh põhjusel, et laps õpib ning hageja ei saa vanema poja ülalpidamiseks kantud enammakstud raha arvestada kostja ülalpidamiseks ühepoolse tasaarvestuse tulemusena.
9.Kohtu hinnangul ei saa kostja elatise ettemaksuna arvestada teisele lapsele ülalpidamiseks tasutud summasid. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest. Elatise nõude välistamine varem enam tasutud elatise tõttu on olemuselt tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes (vt RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713, p 23). Kohus selgitas pooltele, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hagejal ei ole võimalik tasaarvestada C.M-i ülalpidamiseks tasutud summasid hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise ettemaksuna. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse õiguse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded (Käerdi, M. VÕS § 197, komm 4.2.1 – Varul, P jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016). Käesoleval juhul ei eksisteeri tasaarvestatavat olukorda, st kostja elatise nõue ja C.M-ile tasutud summad ülalpidamise eest ei ole kahe isiku vahelised samaliigilised nõuded ja tasaarvestatavate nõuete osalised ei kattu (vt nt TlnRnKm 06.06.2020, 2-1915074, p 8). Täiendavalt keelab VÕS § 200 lg 1 p 1 tasaarvestada põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise nõudeid ülanejate ja alanejate sugulaste vahel, mistõttu on keelatud tasaarvestada ka hageja laste ülalpidamisenõudeid hageja vastu.
10.Viru Maakohtu 21.11.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-10476 vähendas kohus kostja igakuise elatise nõude suurust alates 18.07.2022 kuni 31.12.2022 summani 225,64 eurot kuus (dtl 319-332). Kohus tuvastas, et hagejal tuli kostja elatise nõude katteks tasuda perioodil jaanuar 2021 − detsember 2021 igakuiselt 292 eurot ehk 3504 eurot (292 x 12), millest kostja tasus 2970 eurot (5940/2) (dtl 29). Perioodil jaanuar 2022 − juuni 2022 tuli hagejal tasuda igakuiselt elatist 327 eurot ja juuli 2022 − oktoober 2022 igakuiselt 225,64 eurot ehk kokku 2864,56 eurot ((6 x 327) + (4 x 225,64)), millest kostja tasus 1930 eurot (dtl 31). Kostjal on nimetatud arvutuste tulemusel elatise võlgnevus 1468,56 eurot ((35042970)+(2864,56-1930)) ehk kohtule ei nähtu esitatud tõendite pinnalt, et hageja oleks sundtäitmisel oleva nõude täitnud viidatud 1642,50 euro või 3124,44 euro osas.
11.Eeltoodud põhjustel jätab kohus hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata, kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostja nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuna hagejal ei ole tasaarvestatavat nõuet kostja vastu, jääb rahuldamata ka hageja nõue kostjalt 1642,50 euro väljamõistmiseks ja antud summa tasaarvestamiseks tulevikus tekkitavate kostja nõuetega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 5 (7)
2-23-3381
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
14.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
15.Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta (vt ka RKTKo 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 15). Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja asemel kviitungi (dtl 317), kohaselt soovib kostja 150 euro hüvitamist 05.02.2026 lõplike seisukohtade ettevalmistamise ja koostamise eest tsiviilasjas nr 2-23-3381.
16.Kohtule nähtub toimiku materjalidest, et kostja on esitanud esindaja vahendusel 05.02.2026 seisukoha (dtl 309-313). Seisukoha esitamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik toiming ning arvestades dokumendi sisu, s.o varasemate seisukohtade kordamine ja mõnele uuele väitele vastamine, on selle toimingu põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund. Esitatud kviitungil puudub esindaja tunnihind. Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).
17.Kohus määrab eelneva põhjal kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 120 eurot (1 h × 120). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mida aga kostja kohtule esitanud ei ole(vt nt RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 17). Seega tuleb mõista menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
18.Kohus vabastas hageja 24.04.2023 määrusega (dtl 147-150) hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 euro ja osaliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi esitamisel riigilõivu 535 euro tasumisest ning määras, et ülejäänud riigilõiv tuleb tasuda kahe osamaksena kahe kuu jooksul kokku summas 200 eurot. Osamaksed on hageja poolt tasutud (dtl 154, 190). Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejalt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja tasumisele kuulunud riigilõiv 605 eurot (535+70), mille tasumiseks anti hagejale menetlusabi. Riigilõiv tuleb tasuda osamaksetena summas 60,50 eurot iga kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset) alates otsuse jõustumisest. Mõistlik on võimaldada menetluskulude riigile tasumine osamaksetega, sest hagejal on majanduslikel põhjustel saanud menetluses riigi õigusabi. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Kohus määras hagejale 27.12.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18503 esindaja riigi õigusabi korras kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 75% ulatuses. Kohus on rahuldanud hageja esindaja tasutaotlused kokku 877,20 euro ulatuses (koos käibemaksuga) järgmiselt: − 19.07.2024 määrusega (dtl 236-238) riigi õigusabi tasu 497,76 eurot (06.05.2023 taotlus) ning riigi õigusabi tasu 263,52 eurot (12.09.2023 taotlus); 6 (7)
2-23-3381 − 16.03.2026 määrusega (dtl 353-355) riigi õigusabi tasu 379,44 eurot (13.02.2026 taotlus).
19.1.Hagejal tuleb riigile hüvitada talle määratud riigi õigusabi tasu ja kulud 75% ulatuses, s.o summas 657,90 eurot (877,20x75%). Menetluskulude riigile tasumine on põhjendatud osamaksetega, sest hagejal on majanduslikel põhjustel saanud menetluses riigi õigusabi. Esimene osamakse 65,79 eurot tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja järgmised osamaksed iga kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset). TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.