lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-19422/34

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-19422/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1710
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 281 lg 1, 4LaenukeeldTMS § 221 lg 11Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 235PõhistamineTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 381 lg 2Hagi tagamise avaldusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 3Määruskaebuse lahendamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS K-MOST10066253(Hageja)Osaühing UNV Varahaldus12789412(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2026, Tallinn Kohtuasja number

2-25-19422

Kohtuasi

AS-i K-MOST hagi Osaühingu UNV Varahaldus vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (täiteasi nr 023/XXXX/XXXX)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. novembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu UNV Varahaldus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: AS K-MOST (registrikood 10066253), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja: Osaühing UNV Varahaldus (registrikood 12789412), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 18. novembri 2025. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude jaotus määratakse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimene lause).

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40

2-25-19422

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS K-MOST (hageja) esitas 14.11.2025 Harju Maakohtule hagi Osaühingu UNV Varahaldus (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/XXXX/XXXX. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, paludes peatada täitemenetluse täiteasjas nr 023/XXXX/XXXX kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Priit Peeter kostja avalduse ja Tallinna notari Ragne Tehveri 03.06.2020 notariaalse dokumendi nr 2XXX alusel hageja suhtes täitemenetluse eesmärgiga realiseerida hagejale kuuluv XXX tn 12 kinnistu, mida koormavad viis hüpoteeki. Väidetavalt tagavad hüpoteegid OÜ Bauschmidt (pankrotis) kohustusi, mis hakkasid XXX tn 12 kinnistut koormama 20.11.2015 hüpoteekide loovutamise lepinguga. Täitemenetluses nõutav summa on 2 518 453,85 eurot.
1.2.Täitemenetlus on lubamatu, kuna 20.11.2015 sõlmitud hüpoteekide loovutamise, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise ja hüpoteegi seadmise leping on tühine või on tühine selles lepingus sõlmitud tagatiskokkulepe või ei ole leping hea usu põhimõtte kohaselt rakendatav. Alternatiivselt puuduvad kostjal Bauschmidti vastu nõuded, mida hüpoteekide arvel täita. Kostja nõuete üle toimuvad vaidlused teistes tsiviilasjades.
1.3.Täitemenetluse peatamine hagi tagamise korras on hädavajalik, et hagejale ei tekiks XXX tn 12 kinnistu alusetu sundmüügiga pöördumatut kahju. Kui XXX tn 12 kinnistu võõrandatakse, kuid hiljem selgub, et kostjal puuduvad kinnistu arvelt sundtäidetavad nõuded, ei ole endise olukorra taastamine ja hagejale XXX tn 12 kinnistu tagastamine võimalik. XXX tn 12 kinnistu võõrandamine toob kaasa hageja majandustegevuse lõppemise ja pankrotistumise. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja peatas täitemenetluse kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
2.1.Määruse kohaselt vastab hagiavaldus nõuetele ja on lubatav. Hageja on põhistanud hagis esitatud nõuete aluseks olevaid asjaolusid. Eeldades hagis esitatud väidete õigsust, on hagi õiguslikult perspektiivikas. Hagi tagamise taotlus on põhistatud.
2.2.Täitemenetluse peatamine on vajalik olulise kahju vältimiseks ning selleks, et ei sundtäidetaks tühisest tehingust tulenevaid kostja nõudeid. Kinnistu täitemenetluse raames realiseerimisel ei ole hiljem võimalik endist olukorda taastada ning hagejale XXX tn 12 kinnistut tagastada. Ühtlasi on oht, et XXX tn 12 kinnistu võõrandamine toob kaasa hageja majandustegevuse lõppemise ja pankrotistumise. Samuti on kostja varatu. Täitemenetluse jätkamisel võib hagi rahuldamise korral seega tekkida olukord, kus hageja huvid on saanud lubamatu täitemenetluse tulemusel kahjustada.
2.3.Täitemenetluse peatamine kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni ei ole kostjale asjaolusid arvestades ülemäära koormav ja seda võib hageja õigustatud huvisid silmas pidades põhjendatuks pidada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

2-25-19422

3.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
3.1.Kaebuse kohaselt ei saa hagi rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel, kuna ÄS § 281 lg 1 teise lause kohaselt ei too tagamiskeelu rikkumine kaasa tagatise seadmise lepingu (hüpoteegi korral hüpoteegi seadmise kohustustehingu, käsutustehingu ja sellega lahutamatult seotud tagatiskokkuleppe) tühisust. Erisätte olemasolu tõttu tehingu tühisust reguleerivad üldnormid ei kohaldu, samuti ei saa tehing samadel elulistel asjaoludel olla muul õiguslikul alusel kehtetu, nt tehingu tühistamise tõttu või muul materiaalõiguslikul alusel. Hagejal tulnuks taotleda hüpoteekide kustutamist.
3.2.Puudub kahtlus, et kostjale kuulub Bauschmidti pankrotimenetluses hüpoteekidega tagatud eesõigusnõue Bauschmidti vastu, mille kostja pangalt omandas ja mida ei ole vaidlustatud. Hageja realiseerib kahes eraldi kohtumenetluses oma õigust esitada kahju hüvitamise nõue. Ühes kohtumenetluses loeb hageja hüpoteeke ja tagatiskokkulepet kehtivaks ning teises menetluses tühiseks. See on hea usu põhimõtte vastne.
3.3.Hagiga soovitakse pahatahtlikult täitemenetlust venitada, mistõttu on hagi tagamine ja täitemenetluse peatamine lubamatu.
4.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7.Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väiteid on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 29.10.2025, 224-15950/23, p 8).
8.Üks hagi tagamise eeldustest on, et tagatav hagi peab olema õiguslikult perspektiivikas. Õiguslikult perspektiivituks saab pidada hageja nõuet, mida ei oleks hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Nõude perspektiivikuse kaalumine hõlmab esialgse hinnangu andmist sellele, kas hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral oleks nõude rahuldamine mõnel materiaalõiguslikul alusel põhimõtteliselt võimalik. Ringkonnakohus arvestab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ka määruskaebuses hagiavalduse perspektiivitusele ja hagi tagamise avaldusele esitatud vastuväidete põhistatust (RKTKm 26.02.2025, 2-23-18026/106, p 13). Hagi tagamise menetluses ei lahendata hageja nõuet siiski sisuliselt. Siinses menetluses toodu ei välista ega piira seega hageja ega kostja võimalusi oma nõuete ja vastuväidete aluseks olevad asjaolud asja sisulisel läbivaatamisel esile tuua ja tõendada.

2-25-19422

9.Maakohus peatas esile toodud asjaoludel täitemenetluse kohtumenetluse ajaks TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 6 alusel õigesti, kuna hagi tagamata jätmine võib muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Hagiavaldus ei ole õiguslikult perspektiivitu. Hageja esitas kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seejuures võib muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11). Sellise hagi esitamisel piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormise täitmiseks põhistamisest (TsMS § 235 mõttes usutavaks tegemisest), et kostjal ei ole sundtäidetavat nõuet. Sellisel juhul on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia (RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-85-15, p 12). Sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada ka siis, kui tagatise omanikul, kes ei ole põhivõlgnik, on vastuväited hüpoteekide realiseerimisele (RKTKo 19.12.2018, 2-13-31650/81, p 10).
11.Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et 20.11.2015 hüpoteekide loovutamise lepingus sisalduvad tagatiskokkulepped on tühised, tühistatud või ei kohaldu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, kuna leping sõlmiti teadlikult ja tahtlikult rikkudes äriseadustiku (ÄS) § 281 lg-st 3 tulenevat tagatise andmise keeldu. Alternatiivselt leiab hageja, et kostja puuduvad nõuded, mida hüpoteekide arvelt täita. Hageja selgitas, et kostja omandas Bauschmidti vastu nõudeid kokku 4 715 982,2 eurot loovutamise teel. Seejuures käivad neist kahe üle kohtumenetlused. Nõude 2 (925 677,15 eurot) osas on menetlus tsiviilasjas 2-20-5508 peatatud ning nõude 3 (1 797 928,70 eurot) osas rahuldas maakohus tsiviilasjas 2-20-5783 Bauschmidti hagi, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Lisaks märgib hageja, et nõuete loovutamise teatises on loetletud küll nõuded, kuid tõendeid nõuete olemasolu kohta esitatud ei ole.
12.Iseenesest on õige kostja viide, et ÄS § 281 lg 4 teise lause kohaselt ei too sama sätte kolmandas lõikes nimetatud tagamise keelu rikkumine kaasa tehingu tühisust. Seetõttu ei pruugi edukad olla hageja väited selle kohta, et tagatiskokkulepe on tühine või vastuolus heade kommetega või et sellele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega põhjusel, et tehing rikub tagamise keeldu. Küll aga on hageja põhistanud, et kostja täitmisele esitatud nõuded või nende ulatus on ebaselge. Määruskaebuse väited seda ümber ei lükka.
12.1.Asjaolu, et kostjale kuulub Bauschmidti vastu viimase pankrotimenetluses tunnustatud eesõigusnõue, ei välista hageja kui tagatisvara omaniku õigust esitada sundtäitmisele esitatud nõudele vastuväiteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7 kohaselt võib pantija, kes ei ole võlgnik, esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Seega on hagejal eraldiseisev õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses põhivõlgniku kohustusele ja selle ulatusele vastuväiteid (vt ka RKTKo 09.10.2024, 2-20-1490/103, p 21). Hageja sellist õigust ei mõjuta asjaolu, et Bauschmidti pankrotimenetluses kostja nõudele vastuväiteid ei esitatud. Kuna kostja nõuded ei tulene kohtulahendist, võib hageja esitada nõude olemasolule ja kehtivusele kõiki vastuväiteid (TMS § 221 lg 11). Ka kostja viited sellele, et hageja esitas Bauschmidti vastu ÄS § 281 lg 4 alusel ka kahju hüvitamise nõude, kuid ei ole esitanud hüpoteekide kustutamise nõuet, ei piira hageja võimalust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendusel, et kostjal ei ole nõuet, mille täitmiseks on täitemenetlus algatatud. Kostja ei ole

2-25-19422 määruskaebuses seega teinud usutavaks, et tal on hageja vastu täitmisele antud ulatuses sissenõutavaks muutunud nõuded.

13.Täitemenetluse peatamine ei ole siinsetel asjaoludel vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Olukorras, kus täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille puhul ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eeldusi kontrollinud ega poolte vaidlust läbi vaadanud, piisab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamiseks sellest, et hageja põhistab hagi tagamise taotluses, et kostjal ei pruugi nõuet olla (vt ka RKTKm 07.11.2018, 2-18-2982/15, p 13 ja seal viidatud praktika). Siinsel juhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, võib koormatud kinnisasi hagi rahuldamise hetkeks olla juba müüdud. Kuna hagi tagamise muud eeldused on täidetud, st hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud on piisavalt põhistatud, leidis maakohus õigesti, et täitemenetlus tuleb hagi menetlemise ajaks peatada (vt ka RKTKm 13.01.2016, 3-2-1-161-15, p 9). Vastasel korral ei ole hagejal hagiavaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi tagamine ei kahjusta kostja huve ebaproportsionaalselt, arvestades ka hageja põhjendatud huve.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus hagi tagamisel diskretsioonipiire ületanud ja määruskaebuses esile toodu ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Maakohtu määrus jääb seetõttu muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse TsMS § 667 lg 3 esimese lause alusel kirjalikus menetluses. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium