Mõista VidarGrand Company OÜ-lt D.X-i viivised 246,68 eurot.
kasuks välja
6.Mõista VidarGrand Company OÜ-lt D.X-i kasuks välja viivised põhivõlalt 2772 eurolt alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras.
7.Jätta menetluskulud VidarGrand Company OÜ kanda.
8.Jätta D.X-i
kasuks menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
EELNEV MENETLUS
1.D.X esitas töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse VidarGrand Company OÜ vastu. TVK rahuldas töövaidlusasjas nr 41/748/25 tehtud 22.05.2025 otsusega töövaidlusavalduse osaliselt. TVK:
1.luges tuvastatuks, et poolte vahel 06.01.2025 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 ning TLS § 86 lg 1 alusel 14.05.2025 on tühine;
2.lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 30.04.2025;
3.mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel summas 2772 eurot (bruto);
7.mõistis töötaja kasuks välja viivise alates 01.05.2025 VÕS § 113 lg 1
2.lauses sätestatud määras kuni kohustuste kohase täitmiseni.
2.VidarGrand Company OÜ esitas 13.06.2025 taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. VidarGrand Company OÜ teatas, et ei nõustu TVK otsusega töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud töölepingu lõppemise kuupäeva, hüvitise määramise ja viivisenõude osas. Kohus luges D.X-i TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks. Kohus arvestab nõude lahendamisel, et tööandja ei soovinud TVK-le esitatud avaldust läbi vaadata töötasu, puhkusetasu ja haigushüvitise osas. Töötaja ei esitanud omapoolset hagi ja seega ei ole kohtu menetluses töötaja nõuet osas, millega TVK jättis avalduse rahuldamata. Töövaidlusasjas nr 4-1/748/25 tehtud 22.05.2025 otsuse p 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8 ja osaliselt p 1.9 osas on otsus jõustunud.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3.Tartu Maakohtu menetluses on D.X-i vastu. Hageja palub tuvastada, et 2/7
hagi VidarGrand Company OÜ tööandja poolne töölepingu
erakorraline ülesütlemine on tühine ning lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 30.04.2025 (dtl 20 jj, 98). Lisaks palub hageja mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel summas 2772 eurot (bruto) ning viivise. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja VidraGrand Company OÜ-s kuni 30.04.2025. Töölepingu lõpetamise akt koostati 15.04.2025, töötajale anti see üle 24.04.2025. Töölepingu lõpetamise ajal viibis hageja haiguslehel. Ta oli x ning X, aga tööandja lõpetas töölepingu ilma Tööinspektsiooni eelneva nõusolekuta. Hageja selgitas tööandja etteheidete kohta, et ta teavitas tööandjat XXX
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on poolte vahel sõlmitud töölepingu punktis 2.3. kirjaviga katseaja lõppemise kuupäevas. Tööleping sõlmiti 06.01.2025 katseajaga neli kuud, s.t kuni 06.05.2025. Katseaja raames sai kostja aru, et töötaja ei sobi antud töökohale. Töökoht oli koristamata, tööruumides oli prügi. Kui hageja jäi haiguslehele, olid kohvinurk ja wc koristamata. Töötaja purustas letil oleva klaasi ja eitas seda ning purustas arvuti ees oleva kuju ja ei teavitanud kostjat sellest. Töötaja valetas pidevalt - ta X kuni 29.04.2025 ning varjas tööandja eest ka seda, et tal oli palju kohtuvõlgu väga suure summa ulatuses ning erinevad täitemenetlused. Töötaja teatas, et tal on kohtutäiturid, aga ta ei öelnud, kui suures osas. Töötaja müüs kaupa kahjumiga ega tunnistanud oma viga. Töötaja esitas TVK-le vale töötundide arvestuse. Kostja on kaotanud usalduse töötaja vastu. Ettevõttel oli majanduslikult keeruline periood ja hageja ei teinud aktiivset müüki. Kassad olid väiksed ja tööandja mõtles, et töötaja ei ole sobiv. Kostja polnud töötaja X teadlik, see ei olnud töösuhe lõpetamise aluseks. 29.04.2025 saadetud töölepingu ülesütlemise teatis, mis sisaldas uuendatud kuupäeva ja õiguslikku alust oli ekslik. Töötajal oli katseaeg ja raamatupidaja muutis ekslikult õiguslikku alust.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste toimikust nähtuvate asjaolude üle: pooled sõlmisid 06.01.2025 töölepingu, mille kohaselt D.X töötas kostja juures X (dtl 53-55); tööandja esitas 15.04.2025 töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (dtl 49); töötaja sai avalduse kätte 24.04.2025 (dtl 44, 46); tööandja esitas 29.04.2025 töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 86 alusel alates 14.05.2025 (dtl 52). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööandja avaldus töölepingu ülesütlemiseks oli põhjendatud. 3/7
6.Tööandja ütles töölepingu üles esmalt 15.04.2024 teatega (dtl 49): „/ .../ lõpetab ettevõte kahjuks teiega lepingu 15.04.2025. Kuni 30.04.2025, sellel päeval palume tagastada tööandajale töökoha võtmed /.../“. Sellest teatest ei ole üheselt aru saada, mis ajast alates tööandja töölepingut lõpetada soovis. Tööandja esitas 29.04.2025 uue avalduse, mille kohus loeb 15.04.2025 avalduse täpsustuseks (dtl 52). Tööandja kirjast on aru saada, et ta soovib töölepingut lõpetada samal alusel nagu 15.04.2025 avalduses ning parandas lepingu lõpetamise avaldust (dtl 45). Tööandja luges teise avaldusega töötaja viimaseks tööpäevaks 14.05.2025. Tööandja on menetluses kinnitanud, et soovis töölepingu lõpetada katseajal seetõttu, et töötaja ei sobinud töökohale.
7.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 2.3 kohaselt võetakse töötaja tööle katseajaga neli kuud. Katseaja viimane kuupäev on 06.04.2024. Kuna tööleping sõlmiti 06.01.2025, ei saa lepingus viidatud katseaja kuupäev olla õige. Muuhulgas on vale ka aastaarv. Mõlemad pooled kinnitasid kohtuistungil, et nende arusaamise järgi lõppes katseaeg neli kuud 06.05.2025. Kohus loeb selle katseaja viimaseks päevaks. Töötaja sai töölepingu lõpetamise avalduse kätte enda kinnitusel 24.04.2025. Tööandja 29.04.2025 avaldusest ning menetluse jooksul antud selgitustest soovis ta lepingu lõpetada katseajal, s.t TLS § 86 alusel. Kuna töötaja sai lepingu lõpetamise avalduse kätte enne katseaja lõppemist 06.05.2025, oli tööandjal õigus lõpetada leping TLS § 86 lg 1 alusel.
8.TLS § 86 lg 4 sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. See tähendab, et töölepingu ülesütlemisel peab tööandja põhjendama, miks töötaja ei sobi kokku lepitud tööd tegema. Tööandja peab välja tooma need asjaolud, mille alusel võib väita, et töötaja ei saanud katseajal töö tegemisega hakkama. Kui tööandja lõpetab lepingu mingil muul põhjusel, ei saa ta viidata TLS §-le 86. Tööandja nimetas menetluse kestel järgmised puudused töötaja tegevuses: töökoht (kohvinurk ja wc) oli koristamata, tööruumides oli prügi; töötaja purustas letil oleva klaasi ja arvuti ees oleva kuju ja ei teavitanud kostjat sellest; töötaja varjas täitemenetlustes olevate võlgade suurust; müüs kaupa kahjumiga ega tunnistanud oma viga; esitas TVK-le vale töötundide arvestuse; ei teinud aktiivset müüki. 8.1 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tööl oleku ajal 17. jaanuaril purunes leti klaas ja arvuti ees olev kuju. Hageja teavitas sellest ka kostjat (dtl 130-131, 140). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et klaasi ja kuju purunemine võis olla hageja süü. Kohus peab täiesti võimalikuks kokkusattumust, et leti klaasi mõistlik kasutusaeg sai otsa just ajal, kui hageja kaupluses töötas. 4/7
Tööandja esitas dokumendid töötajaga seotud täitemenetluste kohta (dtl 35-43, 58-75). Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub, et ta teavitas kostjat täitemenetlustest enne töölepingu sõlmimist (dtl 134-138). Tööandja kinnitas, et teadis täitemenetlustest, aga võlgade summa oli liiga suur. Kohus ei pea oluliseks hageja täitemenetluste arvu ning võlasummasid. Hageja hoiatas kostjat ette lepingu sõlmimist täitemenetlustest ning sellest piisas. Võlgade suurus ei näita seda, kui hästi hageja oma tööga hakkama sai. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja müüs ühel korral kauba ebaõigesti (dtl 129, 132, 133), arvestades pakihinna asemel tükihinna. Hageja väitis menetluse jooksul korduvalt, et ta maksis eksimusega tekitatud kahju kinni ning kostja ei ole seda väidet ümber lükanud. Kohus leiab, et tegemist on ühekordse eksimusega, mis viitab pigem sellele, et kostja ei selgitanud hagejale piisavalt müümisega seonduvat. See ei tähenda, et hageja ei saanud tööga hakkama. Tööandja kinnitas kohtuistungil, et müügisaal oli puhas. Tööandjal oli pretensioone wc ja kööginurga puhtusega. Hageja viitas töövaidluskomisjonis sellele, et kaupluses ei olnud vett ja oli külm. Kohus leiab, et selliste tingimuste juures ei saanud kostja hagejale koristamata jätmist ette heita. Kostja ei näidanud, et ta oleks hagejaga sellel teemalt rääkinud enne lepingu lõpetamist. Lisaks ei ole hageja töölepingus koristamise kohustust välja toodud. Tööandja esitas hageja tööajaarvestuse (dtl 56-57). Kohus selgitab, et TVK-le esitatud töötundide arvestus ei saanud olla lepingu lõpetamise aluseks. Tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal. Kohus peab võimalikuks, et kui töötaja luges töötunde tööl oldud aja järgi ning tööandja luges tööaega kassaaparaadi järgi, ongi saadud tulemused erinevad. See, et müügiarvud vähenevad, ei ole töötajale samuti ette heidetav. Töötajal ei olnud kohustust väljastpoolt kauplust ostjaid otsida. Lisaks nähtub kostja istungil antud selgitustest, et müük vähenes ka pärast töölepingu lõpetamist. Esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et tööandja ütles töölepingu üles töötaja X tõttu. Hageja esitatud tõendid kannavad kuupäeva 29.04.2025 ning ei ole tõendatud, et tööandja lepingut lõpetades X teadis(dtl 25). 8.2 Kohus leiab kõiki esitatud pretensioone hinnates, et need ei näita seda, kui hästi hageja tööga hakkama sai. Seega ei saanud nende etteheidete tõttu töölepingut üles öelda. Kohus loeb kostja esitatud ülesütlemisavalduse tühiseks.
9.Hageja palus lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 30.04.2025 (dtl 20 jj, 98). 5/7
TLS § 107 lg 1 alusel tuleb lugeda, et poolte vahel sõlmitud tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja esitas erakorralise ülesütlemise avalduse alates 14.05.2025 (parandatud ülesütlemisavaldus). TLS § 96 sätestab, et töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Seega lõpetab kohus töölepingu alates 30.05.2025.
10.Hageja oli töölepingu lõpetamise ajal rase ning tal on õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 2 alusel kuni 12 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon mõistis välja hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses 2772 eurot (bruto) ning hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Seega on kohtu jaoks TVK otsuses välja mõistetud summad piiriks. Kohus leiab, et 3 kuu töötasu suurune hüvitis on mõistlik ja põhjendatud. Kostja esindaja ei vaidlustanud töövaidluskomisjonis välja mõistetud summasid arvutuslikult ning kohus seega keskmise palga arvutust ei kontrolli. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2772 eurot (bruto).
11.Hageja soovib kostjalt välja nõuda viivise VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras. Töösuhetele kohaldatakse võlaõigusseadust, kui töölepingu seadus ei reguleeri mingit küsimust teisiti. Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 alusel alates töölepingu lõppemisest, s.t alates 01.05.2025 kuni hüvitise tasumiseni. Kohus arvestab viivise välja kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Tööandja saab edasiulatuva viivise välja arvutada viivisekalkulaatori abil Viivisekalkulaator.
12.Kohus jätab tähelepanuta töötaja viited sellele, et tööandja viivitas palga maksmisega (dtl 17 jj). Töötaja ei ole töölepingut üles öelnud, seega ei ole need väited asjakohased.
13.KOKKUVÕTE Hageja töötas kostja juures müüja-klienditeenindajana. Tööandja ütles töötajaga sõlmitud lepingu üles katseajal. Tööandja etteheidete kohaselt olid kohvinurk ja wc koristamata, tööruumides oli prügi; töötaja purustas letil oleva klaasi ja arvuti ees oleva kuju ja ei teavitanud kostjat sellest; töötaja varjas täitemenetlustes olevate võlgade suurust; müüs kaupa kahjumiga ega tunnistanud oma viga; esitas TVK-le vale töötundide arvestuse; ei teinud aktiivset müüki.
6/7
Kohus leidis kõiki etteheiteid hinnates, et need ei näita hageja tööga hakkama saamist. Ei ole tõendatud, et leti klaas ja kuju läksid katki just töötaja süül. Tööandja saab katseajal hinnata ainult seda, kui hästi hageja sobib seda tööd tegema. Kohus luges töölepingu ülesütlemise tühiseks ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise.
14.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna hageja ei ole nimetanud, et tal oleks menetluskulusid tekkinud, jätab kohus need tema kasuks välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.