Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
06. märts 2026, Tallinna kohtumaja 2-24-7482 E. P. hagi Viking Security AS-i vastu töövaidluses (töövaidluskomisjoni töövaidlusasi nr XXX)
Tsiviilasja hind
4 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: E. P. (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Sven Paaver (e-post: XXX) Kostja: Viking Security AS (registrikood (10026845, asukoht Pärnu mnt 186, Tallinn 11314, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja Keiu Rebane (e-post:
XXX).
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Avalik kohtuistung 16.02.2026
1.Jätta rahuldamata E. P. hagi Viking Security AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Jätta poolte menetluskulud E. P. kanda.
3.Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole Viking Security AS-l käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud, jätta Viking Security AS menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1
2-24-7482 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.E. P. esitas 26.02.2024 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Viking Security AS vastu. Avaldaja palus tuvastada 25.01.2024 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 26.02.2024, mõista tööandjalt välja hüvitis töölepingu lõpetamise eest summas 3 000 eurot ja tuvastada töötaja diskrimineerimine ja välja mõista tööandjalt töötaja kasuks hüvitis 1 000 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 26.03.2024 (teatavaks tegemise aeg 10.04.2024) otsusega töövaidlusasjas XXX E. P. avalduse täies ulatuses rahuldamata. E. P. esitas 13.05.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Viking Security AS vastu samas töövaidluses.
2.Hagiavalduse kohaselt ütles tööandja pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles. Ülesütlemisavaldus on põhjendamata. Töötaja ei ole töölepingut rikkunud. Avalduses märgitud rikkumised ei ole tõendatud ja kui olekski, siis ei ole rikkumised nii suured, et töölepingut võiks etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Hoiatust ei ole töötajale viidatud rikkumiste kohta tehtud. 25.11.2023 teatas töötaja S. K. e-kirja teel, et tema arvates kiusab S. K. teda ja määrab ta kiuslikult objektidele, kus töötajasse suhtutakse halvasti. Töötaja palus, et S. K. tema kiusamise lõpetaks. Töötaja teatas, et ei ole nõus ise lahkumisavaldust kirjutama ja asja saab lahendada vaid selliselt, et töötaja enam ei pea sellises töökliimas viibima. Tööandjal oli võimalik töötajat tööle määrata teistel objektidel, kuid ta ei teinud seda. S. K. tegi töötajale hoopis hoiatuse.
3.Ülesütlemisavalduses esitatud väited töökohalt lahkumise ja keskuse valveta jätmise osas on valed, sest eesuks suletakse seestpoolt, mistõttu pole väide võimalik. Varasemalt ei ole see asjaolu tööandjale probleemi valmistanud. Ka teised töötajad võivad vahetuse lõppedes kaubanduskeskuse eesuksest välja minna, teevadki seda mõni minut enne ukse sulgemist ja teavitavad lahkumisest vahetusevanemat.
4.Koosolekut viidatud rikkumise analüüsimiseks ja reeglite täpsustamiseks korraldatud ei ole. Töötajale G. S., näiteks, ei ole kunagi tehtud ühtegi etteheidet eesuksest 3-5 minutit varem väljumise kohta. Väited puhkeruumis olemise ja telefoni kasutamise kohta on valed. Vastupidiselt on töötaja see, kes on usin ja kellele oma töö väga meeldib.
5.Tööandja on ise töölepingut rikkunud, sest keeldub töökohal psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevate riskide hindamisest. Tööandja ei ole selgitanud, miks ta seda ei tee. Isegi kui töötaja pöördus tööandja poole ja probleemidest rääkis, ei ole tööandja lahendanud töötaja pöördumisi ega hinnanud konkreetseid asjaolusid, analüüsinud ohutegureid. Tööandja ei ole astunud samme turvalise ja terve töökliima tagamiseks, vaid kasutab alluvussuhet, et töötaja jaoks töökliima halvaks kujundada.
6.Faktiliselt on töötaja töökohal selgitanud turvajuht S. K., et ei soovi töötada PRISMA objektil. Seda on näinud ja kuulnud ka teised töötajad. Põhjuseks on see, et PRISMA objektil töötavad turvatöötajad, kes ei tee töötajaga koostööd, vaid lihtsalt veedavad aega töökohal. Nad ei aita kaasa tööülesannete täitmisele. Seetõttu jaotub töökoormus töötajate 2
2-24-7482 vahel ebavõrdselt. PRISMA objekti juht N. aga tolereerib seda olukorda. Tema on valinud välja endale meelepärased töötajad, kes ei peagi tööd tegema ning nõuab, et teised töötajad (sh hageja) peavad seetõttu rohkem pingutama. See ebavõrdne kohtlemine tekitab töötajas ebameeldiva tunde. Töötajal ei ole kellegile kaevata, sest PRISMA on tööandja klient ja nemad võivad koos kirjutada ja öelda ükskõik mida neile meelepärane on. Ebavõrdsele kohtlemisele ei ole tööandja andnud ühtegi mõistlikku selgitust. Ühtegi mõistlikku selgitust ei ole tööandja ka andnud asjaolule, miks on vajalik töötajat määrata tööle objektile, kus teda väidetavalt ei taha klient (objekti valdaja) ja kus töötaja ise ei taha töötada. Seda kõike selles valguses, et tööandja lubab väidetavalt teistel töötajatel ise valida endale töötamiseks objektid. TVK menetluses väidab tööandja valdavalt, et töötajad on saanud endale ise graafiku järgsed objektid valida. PRISMA objekti juhiga ei ole töötajal võimalik rääkida, sest ta on üleolev, ülbe, solvav, ründav ja kasutab oma tugevamat positsiooni ära. Kõik taandub alati alluvussuhetele. Turvajuht S. K. ei ole seda olukorda lahendanud, sest ta peab töötaja peale vimma. Tüli K. sai alguse sellest, et K. tellis töötajale arstliku komisjoni, milles töötaja kukutati läbi. Arst tõdes, et töötaja ei sobi tööle. Seepeale läks töötaja ise teise arsti juurde, kes leidis, et töötaja võib tööd teha küll. Sellest ajast saati on K. töötajasse halvasti suhtunud. Ta määrab töötaja palvetest hoolimata töötaja igal võimalikul juhul just nendele objektidele, kus töökliima on töötajale ebasobiv, kuigi objekte on palju ning tööandja võimuses oleks isikud paigutada objektidele nii, et ei tekiks konflikte. S. K. soovib, et töötajal oleks ebamugav töötada ning töötaja peaks S. K. korraldustele alludes seda taluma.
7.Töötaja kirjutas sellest murest ka juhile M. S. (08.10.2023), kuid ka sellest ei olnud kasu. Ühtegi uurimist töökohal töötaja turvajuhi poolt kiusamise ja ebavõrdse kohtlemise osas pole alustatud. Ühtegi koosolekut ei ole toimunud. Töötajaga pole räägitud, suheldud, probleemi pole püütud lahendada, vaid otsustati töötajaga tööleping lõpetada, tuues ettekäändeks, et töötaja lahkus töölt 5 minutit varem.
8.Töötajal ei ole teiste turvaala tööandjate poolt kunagi olnud halba tagasisidet, ainult head. Töötaja on usin ja töökas. Ta kandideerib abipolitseinikuks ja talle reaalselt meeldib turvatöö. Käesoleval juhul leiab töötaja, et S. K. kiuas teda sellega, et hagejalt nõuti teistest töötajatest rohkem töötamist, hageja ei saanud ise objekte valida ja hageja ei tohtinud erinevalt teistest töötajatest 5 minutit varem RIMI eesukse kaudu töölt lahkuda. Seda kõike S. K. soovist lähtuvalt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja hagiavaldusega ei nõustu. Kostja on töölepingu lõpetamisel järginud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Kostja on andnud hagejale tagasiside tema rikkumiste kohta, samuti vormistanud hagejale kirjaliku hoiatuse hageja töökohustuste rikkumise ja kliendilt saabunud tagasiside pinnalt ning kuna hageja ei ole oma käitumist muutunud, on kostja öelnud töölepingu üles tuginedes TLS § 88 lg 1 punktile 3 ehk hoiatuse sätete alusel. Kuivõrd kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemisavaldus on koostatud seaduses sätestatud tingimustele vastavalt, olles korrektne ning kehtiv, puuduvad hagiavalduses toodud hüvitiste (3 000 eurot töölepingu lõpetamise eest ning 1 000 eurot diskrimineerimise ees) maksmiseks alused.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3
2-24-7482
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Töötaja lepinguline esindaja on kinnitanud otsuse kättesaamist 12.04.2024, seega on kohus seisukohal, et hagiavaldus on esitatud õigeaegselt.
12.Hageja palub kohtul tuvastada 25.01.2024 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 26.02.2024, mõista tööandjalt välja hüvitis töölepingu lõpetamise eest summas 3 000 eurot ja tuvastada töötaja diskrimineerimine ja välja mõista tööandjalt töötaja kasuks hüvitis 1 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja asus 16.03.2023 tööle kostja õiguseellase - SKARABEUS Julgestusteenistus OÜ juures valvetöötaja ametikohale ning tööandja ütles 25.01.2024 avaldusega töölepingu hagejale erakorraliselt üles alates 26.01.2023 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (dtl 79-87, 43-44). Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandjal oli õigus tööleping hagejale üles öelda.
13.Töölepinguseaduse (TLS) § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 3 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
14.TLS § 95 lg 1 esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kohus toob välja, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud) ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta ega selle üle, et hageja on avalduse kätte saanud. Kostja on töölepingu lõpetamise avalduses viidanud TLS § 88 lg 1 p-le 3 ning tõi esile, et hageja lahkus 11.12.2023 omavoliliselt töölt varem ja rikkus seega oma töölepingust ja ametijuhendist tulenevat kohustust. Kohus leiab, et kostja on avalduses töölepingu lõpetamist piisavalt põhjendanud. Seega on tööandja järginud ülesütlemise formaalset eeldust.
16.Järgnevalt hindab kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Tööandja ütles töölepingu hagejale erakorraliselt üles põhjusel, et hagejal oli 11.12.2023 4
2-24-7482 graafikujärgne tööpäev kella 10:00-st kuni 22:00-ni, kaupluse administraator helistas ärritunult tööandja turvajuhile samal päeval kell 21:53 ja teatas, et avaldaja lahkus objektilt kedagi teavitamata jättes kliendipääsud avatuks ja kaupluse valveta. Kellelegi sellest märku ei andnud ega lahkumiseks luba ei küsinud. Samuti teavitas administraator turvajuhti, et avaldaja oli samal päeval korduvalt tegelenud tööpostil pikemate isiklikke kõnedega ega teinud kaupluses ringkäike ega jälginud külastajaid. Tööandja klient avaldas, et nad ei soovi edaspidist selle turvatöötaja töötamist sellel objektil. Ülesütlemisavalduse kohaselt helistas turvajuht koheselt ka töötajale, kes ei vastanud.
17.Ülesütlemisavalduses tõi tööandja esile, et töötaja objektilt lahkumine oli omaalgatuslik ning põhjustas tööandjale mainekahju ja vastaspoole kliendile ebamugavusi kaupluse sulgemisel. Tööandja tugines ka sellele, et pooled on ka varasemalt vestelnud ning tööandja on eelnevalt ka kirjalikult juhtinud töötaja tähelepanu tööpostil mobiiltelefoniga pikkade isiklike kõnede tegemisele; valveruumis veedetud ajale; tööülesannete mittetäitmisele ning töötaja on varasemalt tööle mitteilmunud. Tööandja tugines ülesütlemisavalduses ka töötajale tööalaste rikkumiste pärast tehtud 28.11.2023 tehtud hoiatusele, milles tööandja juhtis tähelepanu ka sellele, et rikkumiste jätkumisel võidakse töösuhe üles öelda (dtl 43-44).
18.Kohus selgitab, et erakorralise ülesütlemise eelduseks on TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Selliseks rikkumiseks, mis õigustab niivõrd rasket tagajärge nagu seda on töösuhte ülesütlemine, saab olla vaid üldiselt mõistetavalt oluline ja kaalukas rikkumine.
19.Riigikohus on selgitanud, et „TLS § 88 lg 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles mh juhul, kui töötaja on tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimene lause). Kolleegium on varem selgitanud, et töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Samuti on kolleegium leidnud, et tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-170-16, p 14). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.“ RKTKo3-2-1-65-17, p 18). Riigikohus märkis, et „hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg-d 1 ja 2)."(RKTKo, 3-2-1-187-15, p 13).
20.Ülesütlemisavalduses heitis tööandja töötajale ette töölt varem lahkumist 11.12.2023 Kaunase pst Mini Rimi objektilt. Tööandja tugines ülesütlemisavalduses kliendi telefonipöördumisele 11.12.2023 kell 21:53, milles turvajuhti teavitati selles, et töötaja lahkus objektilt kedagi teavitamata jättes kliendipääsud avatuks ja kaupluse valveta. Lahkumisest töötaja kedagi ei teavitanud ning luba ei küsinud. Kellelegi sellest märku ei andnud ega lahkumiseks luba ei küsinud. Samuti teavitas administraator turvajuhti, et avaldaja oli samal päeval korduvalt tegelenud tööpostil pikemate isiklikke kõnedega ega teinud kaupluses ringkäike ega jälginud külastajaid. Tööandja klient avaldas, et nad ei soovi edaspidist selle turvatöötaja töötamist sellel objektil. Ülesütlemisavalduse kohaselt helistas turvajuht koheselt ka töötajale, kes ei vastanud. 5
2-24-7482
21.Hageja leiab, et ülesütlemisavalduses toodud rikkumine on ebaoluline ega vääri töölepingu lõpetamist. Kõigepealt kohus märgib seda, et töötaja ei lahkunud tööpostilt 2 minutit varem, nagu hageja esindaja väitis kohtuistungil. Hageja on ise 05.01.2024 ekirjas turvajuhile omaksvõtnud 11.12.2023 lahkumise kell 21:53, seega ei ole õige hageja väide, et töötaja lahkus töölt 2-5 min varem.
22.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et 7 minutit varem töölt lahkumine on antud juhul ebaoluline rikkumine. Kohus möönab, et tavalise kontoritöötaja puhul võiks töölepingu erakorraline ülesütlemine 7 min enne tööpäeva lõppu töölt lahkumise tõttu olla ebamõistlik, kuid arvestades konkreetse töötaja tööülesandeid ja ametikohta, on töötaja oluliselt rikkunud töölepingut. Töötja töötas kostja juures valvetöötajana. Töölepingu p 2.2 järgi oli töötaja töö sisuks valveobjekti ohutuse ja puutumatuse tagamine ning õigusrikkujate tuvastamine, kinnipidamine ja Politseile üleandmine ettevõttes kehtiva korra kohaselt, lisaks muud objektipõhised ülesanded, mis tulenevad konkreetse objekti valve-eeskirjadest ja otsese juhi korraldustest. Seega oli töötaja ametikoha eesmärk ning sisu lakkamatu järelevalve teostamine kogu töö ajal eesmärgiga takistada tööandja klientidele kahju tekitamist kolmandate isikute poolt. On üldteada asjaolu, et poevargused või -röövid pannakse toime väga kiiresti ning töötaja pidi seda teadma tulenevalt nii oma ametikohast kui ka läbitud turvatöötaja koolitusest tulenevalt. Seetõttu ei olnud hagejal mingit alust eeldada, et nende 7 minuti jooksul, mille võrra avaldaja töölt varem lahkus, ei oleks saanud tööandjale ja tema kliendile kahju tekkida. Hageja ei teavitanud kaupluse töötajaid töölt varem lahkumisest, ning teist turvatöötajat objektil ei olnud. Järelikult pidi töötaja töölt omavoliliselt lahkudes aru saama, et on reaalne oht tööandja kliendile varalise kahju tekkimiseks, kuivõrd justnimelt sellise kahju ärahoidmiseks oligi töötaja tööle võetud. Sellel, et antud juhul tööandjale ega tema kliendile kahju ei tekkinud, ei ole mingit tähendust. Töötaja on tööpostilt varem lahkudes oluliselt suurendanud turvaintsidendi tekkimise riski. Kohtu hinnangul on töötaja rikkunud oma töökohustusi tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest.
23.Kohus ei nõustu ka sellega, et selline varem objektilt lahkumine oligi ettevõttes tavaks. Vaidlust ei ole selles, et antud objektil oli töötaja tööl olnud vaid kolmel korral. Kohtu ette ei ole toodud, et töötajal oleks kahel eelneval korral olnud konkreetse objekti vahetusevanema luba töölt varem lahkumiseks. Kui selline tava oleks tõepoolest välja kujunenud, ei oleks Mini Rimi vahetusevanem viivitamatult so 11.12.2023 helistanud turvajuhile ja esitanud sellega seoses pretensioone. Kostja esitas asja materjalide juurde ka teiste samal objektil töötanud turvatöötajate kirjalikud seletused selle kohta, et varem ära minna ei tohtinud (dtl 361-363). Riigikohus on selgitanud, et „Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule.“ (RKTKo 2-18-10961/41, p 11.3). Seega ei ole kohtule veenev hageja väide, et varasem kellelegi teatamata lahkumine oligi Mini Rimis tavapärane ja aktsepteeritav.
24.Iga objekti mehitatus turvatöötajatega on erinev, seega ei ole hageja väidetel, et teised turvatöötajad lahkusid samuti varem antud objekti puhul mingit tähendust. On täiesti erinevad ja võrreldamatud olukorrad, kui objekti ainus turvatöötaja lahkub tööpostilt kedagi teavitamata 7 min enne kaupluse sulgemist või lahkutakse enne vahetuse lõppemist ja objektile jääb veel mitu teist turvatöötajat. Seda, et Kaunase pst Mini Rimis oli vaid üks turvatöötaja saab järeldada hageja enda 11.12.2023 e-kirjast turvajuhile, milles töötaja 6
2-24-7482 avaldas, et „sel juhul jääb Mini Rimi üheks päevaks ilma turvatöötajata, kuna mul polnud abipolitseiniku vestluskuupäevaks muud kuupäeva võimalik saada ja mul pole tõesti võimalik 13.12 tööl viibida.“ (dtl 136). Samuti nähtub see üheselt asja materjalide juurde esitatud Mini Rimi töögraafikust (dtl 359).
25.Asja materjali juurde on esitatud ka Skarabeus Julgestusteenistus OÜ 27.11.2023 käskkiri nr 37, millega hoiatati hagejat töökohustuste rikkumise eest ning tööandja osundas, et mistahes järgneva rikkumise korral on tööandjal õigus tööleping viivitamatult ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda (dtl 129-130). Hoiatuse tegemisel heitis tööandja töötajale ette seda, et töötaja ei ilmunud 27.11.2023 graafikujärgselt tööle. Kuigi turvajuhi pöördumise peale töötaja selgitas, et ta haigestus, töötaja ise turvajuhti haigestumisest ei teavitanud ning viibis tegelikkuses hoopis koolitusel. Hilisemal kontrollimisel selgus, et töötajal puudub töövõimetusleht puudutud perioodi kohta. Tööandja juhtis käskkirjas töötaja tähelepanu, et töötaja peab viivitamatult teavitama tööandjat kui ilmneb, et ei ole võimalik töögraafikujärgselt tööülesandeid täita. Haigestununa koolitusel viibimine on vastutustundetu. Tööandja järeldas, et puudumine oli omavoliline ning pidas sellist käitumist töökohustuste rikkumiseks. Tööandja märkis, et töötaja töölt puudumise tõttu on häiritud tööandja igapäevane töökorraldus: kindlaks ajaks plaanitud tööd tuleb ümber korraldada, arvestada vähemate töötajate hulgaga mis omakorda võib kaasa tuua raskuseid lepinguliste kohustuste täitmisel ja maine kahjustamise kliendi ees.
26.Kohtu hinnangul on tööandja hoiatus olnud põhjendatud. Asja materjalide kohaselt ei ilmunud töötaja tööle juba 25.11.2023, kuivõrd tööandja pöördus töötaja poole nõudega 25.11.2023 kell 11:22, milles palus selgitust, miks ei ilmunud töötaja graafikujärgselt tööle Annelinna Prismas kell 8:00 ega teavitanud ka turvajuhti ega vastanud ka turvajuhi kõnele (dtl 122). Töötaja põhjendas tööle mitte ilmumist haigestumisega, kuid see ei selgita, miks töötaja ei teavitanud õigeaegselt turvajuhti, et talle oleks olnud võimalik asendaja leida. Lisaks ei ilmunud töötaja tööle ka 27.11.2023 ning taaskord töötaja turvajuhti ei teavitanud. Ühtegi põhjendust, miks töötaja jättis taaskord tööandja tööle ilmumisest teavitamata, asjast ei nähtu. Samuti ei nähtu, et töötajal oleks olnud seaduslik põhjus tööle mitte ilmumiseks. Seda enam, et 27.11.2023 algas töötaja vahetus kell 16:00, seega oli hagejal piisavalt aega nii perearsti kui turvajuhiga kontakteerumiseks. Töötaja on seega rikkunud seadusest tulenevat kohustust teavitada tööandjat esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest (TLS § 15 lg 1 p 10).
27.Hageja 25.11.2023 (kalendris laupäev) vabandus perearsti mitte kättesaadavuse kohta ei vabanda tööandjale mitteteatamist. Samuti saab perearstile oma haigestumisest ja töövõimetuslehe vajadusest märku anda üldjuhul ka e-kirja teel, et oleks fikseeritud töövõimetuslehe alguse aeg, seega ei ole töötaja vabandus põhjendatud. Seda enam, et ka 27.11.2023 (esmaspäev) ei pöördunud töötaja perearsti poole, sest töövõimetuslehte selle kuupäeva kohta samuti ei ole. Järelikult ei ole töötaja töölt puudumine põhjendatud. Kuigi 25.11.2023 e-kirjas palus töötaja graafiku nii ringi teha, et ta saaks viibida 27.11.2023 koolitusel, ei nähtu asja materjalidest, et töötaja oleks saanud tööandja kinnituse graafiku muudatuse kohta ja nõusoleku 27.11.2023 koolitusel osalemiseks. Ultimatiivsel viisil tööandja teavitamine ning tööle ilmumata jätmine veendumata, kas tööandja ka nõudmise rahuldab, ei ole heauskne käitumine.
28.Iseenesest on tööandjal kohustus anda töötajale vaba aega koolitusel osalemiseks (TLS § 19 lg 6 ja § 42). TLS § 42 teise lause kohaselt tuleb vaba aja andmisel mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve. Seega tuleb arvestada lisaks töötaja vajadustele ka 7
2-24-7482 tööandja huve ning töötaja ei saanud eeldada, et kui ta laupäeval so 25.11.2023 teatab tööandjale, et ta vajab esmaspäevaseks 27.11.2023 koolituseks vaba päeva, siis tööandja leiab talle viivitamata asenduse ja teeb graafiku ringi. Seda enam, et 25.11.2023 ei teavitanud töötaja oma väidetavast haigestumisest tööandjat ning tööandja pidi talle 25.11.2023 leidma asenduse, et täita kohustust klientide ees. Tööandjal on kohustus arvestada ka teiste töötajate töö- ja puhkeajaga. Seega ei ole vabandatav töötaja 27.11.2023 töölt puudumine ning tööandja 28.11.2023 hoiatus on igati põhjendatud.
29.27.11.2023 kirjas tööandjale põhjendab töötaja puudumist ka talle mitte sobiva objektiga (dtl 126). Kohus märgib, et töölepingu p 2.5 järgi oli töö tegemise koht Tartu ja Tartumaa (dtl 79). Kohus nõustub tööandja seisukohaga 28.11.2023 hoiatuses, et töölt puudumise mõjuvaks põhjuseks ei ole töötajale mitte sobiv objekt. Töötajal olid graafikujärgsed tööpäevad ja kuni graafikut ei olnud muudetud ja töötajat uuele objektile kinnitatud, tuli tal tööülesandeid täita graafikujärgsel objektil.
30.Asja materjalidest nähtub, et tööandja juhtis töötaja tähelepanu töökohustuste korrektsema täitmise vajadusele juba 04.10.2023 e-kirjas. Tööandja avaldas selgelt, et 11.09.2023 Tööaja poolt töö ajal kolmanda isikuga pikalt turvaruumis viibimist ning ülejäänud tööaja telefoni teel nimetatud isikuga suhtlemist ei saa kuidagi töö tegemisega võrrelda. Samuti märkis tööandja seda, et avaldaja lahkus töölt omavoliliselt (tööandja loata) koos kõnealuse kolmanda isikuga kell 04:28, kuigi tema tööpäev pidi kestma hommikul 08:00ni. Tööandja palus, et töötaja hoolitseks edaspidi selle eest, et ta töö ajal ei tegeleks kõrvaliste tegevustega. Töötaja võttis esitatud etteheited omaks, kuid põhjendas, töölt lahkumist ootamatu terviserikkega. Töötaja mõistis oma sõnade kohaselt, et tegi objektil töö ajal keelatud asju ning lubas, et rohkem tööpostil taolisi asju ei juhtu (dtl 100-101).
31.Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused. Töötaja on töölepingut oluliselt rikkunud ja tööandja on teda eelnevalt selge ja siduva tahteavaldusega hoiatanud. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuivõrd 28.11.2023 hoiatus on hagejale antud tööle mitte ilmumise eest, siis oleks tööandja pidanud töötajat hoiatama ka selle eest, et töölt ei tohi varem lahkuda ja objekti valveta jätta. Kohtu hinnangul on töölt puudumine ja enne tööpäeva lõppu loata töölt lahkumine samalaadsed rikkumised ning 11.12.2023 rikkumine ei vajanud enam täiendavat hoiatust, mõlema rikkumise puhul on tegemist töökohustuste mittetäitmisega ja objekti valveta jätmisega. Seda enam, et töötajale oli tehtud ka varem töö juures tööga mittetegelemise ning tunde enne tööpäeva lõppu töölt lahkumise eest märkusi (04.10.2023 hoiatus).
32.Kohus ei jaga hageja seisukohta ka selles, tööandja oleks antud juhul pidanud järgima töölepingu erakorralisel lõpetamisel seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega. TLS § 97 lg 2 p 1 järgi peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lg 1, välja arvatud selle punktis 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
33.Kohus nõustub täielikult tööandjaga, et töötaja senisele käitumise põhjal oleks töötaja võinud selle etteteatamistähtaja jooksul põhjustada kostjale suuremat kahju, jättes taaskord oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmisel kostja olukorda, kus kostjal on vaja töökorraldust lühikese ajaga muuta või hüvitada klientidele hageja tegevusest tekkinud kahjud. Kohus nõustub täielikult sellega, et hageja töösse suhtumine ei olnud kostjale 8
2-24-7482 põhjendatult vastuvõetav, mistõttu kostja ei saanud hagejat usaldada tööd tegema pärast ülesütlemisavalduse esitamist.
34.Asja materjalidest nähtuvalt on kaks tööandja klienti palunud töötajat mitte määrata tööle nende objektidele, kuna pole olnud rahul avaldaja tööga. Hageja enda meilidest tööandjale nähtub, et töötaja on omaks võtnud töö ajal tööväliste asjadega tegelemise, töölt varem lahkumise ning on ise ultimatiivselt avaldanud, et asub provotseerima olukoda, milles tööandja klient keelaks töötaja töötamise objektil, millel töötaja töötada ei soovi. Töötaja e-kirjadest nähtub, et töötaja suhtumine oma tööandjasse, kolleegidesse ja tööandja klientide töötajatesse oli halvustav ja üleolev ning töösse ning tööandjasse suhtumine hoolimatu ning ebalojaalne (TLS § 15 lg 1, § 16 lg 1). Näiteks märkis avaldaja ühe ühendatud äriühingu töötaja kohta, et ta "sai n-ö suure pugemisega" endale Tööandja vormi ning Tööandja kliendi töötaja kohta: ".../...otsigu endale ise sinna töötajaid, kelle kallal nii-öelda kogu aeg õiendada saaks". Oma ülemusele kirjutas avaldaja 27.11.2023: "Kui ma Prismast lõplikult minema ei saa, tuleb mul N. provotseerida, et ta mulle Prismas töötamise keelu kehtestaks.../.../" ja "Võtad ilma pikema jututa mu nime ja vahetused Prisma graafikutest maha ja saan parematele objektidele.../.../...". 25.11.2023 kirjutas avaldaja oma otsesele juhile: "Koolitusel võin haigusseisundis viibida - see on praeguses situatsioonis Annelinna Prismas vahetuste tegemisest palju tähtsamal kohal" ning 11.12.2023 kirjutas avaldaja samuti oma otsesele juhile, et "Sel juhul jääb Mini Rimi üheks päevaks ilma turvatöötajata, kuna mul polnud abipolitseiniku vestluskuupäevaks muud kuupäeva võimalik saada ja mul pole tõesti võimalik 13.12 tööl viibida".
35.Kohus nõustub, et selliselt töösse ja tööandjasse suhtuvale töötajale ei pidanud tööandja töölepingu erakorralisest lõpetamisest 15 päeva ette teatama, ta ei olnud enam tööandja silmis usaldusväärne. Töölepingu ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata on põhjendatud.
36.Kohus ei nõustu ka sellega, et hoopis tööandja on ise töölepingut rikkunud, kuivõrd ei ole hinnanud töökohal psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevaid riske ega ole midagi ette võtnud nimetatud riskide elimineerimiseks ega turvalise ja terve töökliima tagamiseks.
37.Vastavalt TLS § 28 lõikele 2 punktile 6 on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lgst 2 tuleneb, et töökeskkonnas toimivad psühhosotsiaalsed tegurid ei või ohustada töötaja elu ega tervist. Sama seaduse § 91 lg 1 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid muu hulgas kiusamine ja ahistamine tööl ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab tööandja rakendama psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks abinõusid. Ka peavad töösuhte pooled täitma töösuhetes oma kohustusi üksteise suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1, TLS § 28 lg 1). VÕS § 6 lg 1 ning § 76 lg 1 ja 2 järgi tuleb kohustusi täita vastatavalt lepingule ja seadustele, lähtudes heast usust ja mõistlikkuse põhimõttest ning võttes arvesse tavasid ja praktikat.
38.Riigikohtu halduskolleegium on ebavõrdset kohtlemist selgitanud asjas nr 3-3-1-13-10 võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) alusel. Selgituste kohaselt tuleb diskrimineerimisvaidluse, sealhulgas töökiusust tuleneva nõude lahendamisel tuvastada faktiline asjaolu, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine.
9
2-24-7482
39.Kohtupraktika kohaselt on töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Töökiusamist iseloomustavad: korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul; kiusaja ja ohver on ebavõrdses positsioonis; ohver ei saa ennast kaitsta; laienev protsess; sihilik tegevus. Töötaja võib olla häiritud, kuid see ei pruugi olla töökiusamine. Kiusamine tähendab eelkõige korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal endal on raske end selle vastu kaitsta (TlnRK 317-164).
40.Töötaja esitas 08.10.2023 turvajuht S. peale kaebuse (dtl 39). Kaebuses tõi töötaja muuhulgas esile, et tal on tekkinud kahtlus, et kui graafikuid koostatakse, pannakse mind meelega kokku töötama inimestega, kes objektil lihtsalt niisama istuvad ja varaste püüdmisega hakkama ei saa + tunnen, et vastutus suure objekti eest on ainuüksi minu õlgadel. Asja materjalide juurde on esitatud töötaja 04.10.2023 pretensioon selle kohta, et ta ei soovi osade kolleegidega koos töötada (dtl 100).
41.Töölepingu punkti 3.2.1. järgi teeb tööandja töögraafiku töötajale teatavaks hiljemalt arvestuskuule eelnenud kuu 25-ndaks kuupäevaks. Töögraafiku muutmine toimub vaid poolte kokkuleppel. Kohus selgitab, et on tööandja pädevuses otsustada, kuidas ta tööd enda juures korraldab, sealhulgas kuidas ta komplekteerib vahetused jms. Tööandja peab arvestama töötajate soove seaduses sätestatud juhtudel või kaalukatel põhjustel. Selliseks kaalukaks põhjuseks ei ole töötaja paljasõnaline väide selle kohta, et kolleegid objektil lihtsalt niisama istuvad ja varaste püüdmisega hakkama ei saa.
42.Tööandja on selgitanud, et töötaja soove oli vastaspoolel võimalik arvestada alles novembri tööajakava koostades. Juba 05.10.2023 vastas turvajuht töötajale, et vaatab uue kuu graafiku selle pilguga üle (dtl 102). Seega ei ole õige hageja väide, et ta on oma murega turvajuhi poole pöördunud, kes aga ei kuula ning keda see üldse ei huvita.
43.Ka ei nõustu kohus töötajaga selles, et tööandja turvajuht koostab graafikuid teadlikult ja meelega pannes avaldaja koos töötama nende kolleegidega, kellega avaldaja ei soovinud koos töötada. Kostja on selgitanud, et turvajuhi kinnitusel toimub graafikute koostamine üldjuhul niipidi, et töötajad panevad omavahel kokku leppides paika, millal keegi tööl on ning mis päevadel nad soovivad vabad olla ning tema korrigeerib seejärel graafikuid, et need vastaks seaduse nõuetele ning sätib vajadusel veel erinevaid nüansse paika. Seega oli ka töötajal endal võimalik valida, millistel päevadel ja kellega ta koos töötab. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja tahet ei oleks arvestatud, kuivõrd tööandja poolt esitatud töögraafikutest nähtuvalt töötas hageja tema jaoks nn mittesobivate kolleegidega koos vaid üksikud päevad ning alates novembrist, s.o. peale töötajalt sellekohase sooviavalduse saamist vaid ühe töötajale nn sobimatu kolleegiga kolmel päeval. Paratamatult ei saa hageja vältida tema jaoks kõiki nn ebameeldivaid kolleege, on vältimatu, et aeg ajalt tuleb töötajal koos töötada ka inimestega, kellega koos töötamine talle ei sobi. Asjast ei nähtu, et hagejat oleks sunnitud rohkem töötama kui teisi turvatöötajaid. Vastavaid faktilisi asjaolusid ei ole hageja esile toonud.
44.Kohtu hinnangul on kostja asunud hageja probleeme lahendama, talle võimaldati turvatöötaja koolitus, tema soove graafiku osas on arvestatud. Samuti tegeleti hageja kolleegiga, kes hageja hinnangul oli hakanud tema "tööalastes asjades torkima" kuivõrd talle keelati Prismas ametiruumidesse sissepääs (dtl 203).
10
2-24-7482
45.Hageja toob 08.10.2023 e-kirjas diskrimineerimisena esile ka seda, et talle ei olnud eraldatud Vikingi vormi, kuigi kolleegile oli selline vorm juba eraldatud. Hageja etteheide kostjale ei ole ka selles osas põhjendatud.
46.Hageja oli töölepingu sõlminud 16.06.2023 SKARABEUS Julgestusteenistus OÜ’ga (dtl 79). Viking Security AS ehk ostja omandas 13.07.2023 100% SKARABEUS Julgestusteenistus OÜ osadest. Kostja on selgitanud, et ettevõtete ühinemisprotsess algas 2023 sügisel ning ühinemine kanti äriregistrisse alles 13.12.2023 (dtl 357). Seega kostja omandas küll kõik SKARABEUS Julgestusteenistus OÜ osad, kuid juriidiliselt oli tegemist kahe ettevõttega kuni 2023 aasta lõpuni. Järelikult kummagi ettevõtte poolt sõlmitud lepingud turvateenuse osutamiseks erinevatel objektidel oli vaja täita just nende lepingute alusel. Ehk kui leping oli sõlmitud Skarabeusiga, siis pidi turvateenust pakkuma Skarabeusi vormiriietuses turvatöötaja; kui kostjaga, siis Viking Security vormiriietuses turvatöötaja. Kuna osad Skarabeusi töötajad töötasid eraldi kokkulepete alusel mõned vahetused objektidel, mille lepingud olid sõlmitud Viking Securityga, said nemad selleks puhuks eraldi vormid.
47.Kohus nõustub taaskord tööandjaga selles, et kuivõrd ettevõtete ühinemine toimus reaalselt alles detsembris 2023, puudus igasugune põhjendus, miks oleks pidanud hagejale väljastama Viking Security AS vormiriietuse, kui hageja töötas SKARABEUS Julgestusteenistus OÜ objektidel. Hageja ei ole esile toonud, et ka tema töötas neil objektidel, mille lepingud olid sõlmitud Viking Security AS-ga. Seega ei saa kohus nõustuda, et hagejat on Vikingi vormiriietuse talle mitte eraldamisega kuidagi diskrimineeritud.
48.Kõigest eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole esitanud selliseid faktilisi asjaolusid, mille põhjal saaks kohus järeldada, et on toimunud hageja otsene või kaudne diskrimineerimine.
49.Kokkuvõttes jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on hagejaga töölepingu erakorraliselt lõpetanud kooskõlas seadusega, puudub alus lugeda töölepingu erakorralist ülesütlemist tagajärjetuks ega lõpetada töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti puudub alus hagejale töölepingu lõpetamise hüvitise või diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks.
50.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
51.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
52.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Kostja kasutas menetluses lepingulise 11
2-24-7482 esindajana oma töötaja, seega ei ole kostjal saanud õigusabikulusid tekkinud ja kohus menetluskulusid hagejalt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.