Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Puudutatud isik/eestkostetav R.V (isikukood XXX ), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood 75014267), lepinguline esindaja Ede Petrov Kirjalik menetlus
Menetluse liik
2-25-2189
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.05.2025 määrus muutmata.
2.Jätta R.V määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Q.R (avaldaja, eestkostja) esitas 10.02.2025 Harju Maakohtule avalduse, ning 09.03.2025 avalduse täienduse, milles palus paigutada R.V (puudutatud isik) tema nõusolekuta ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele.
1.1.Avalduse kohaselt suunati puudutatud isik 03.10.2024 kohtumääruseta erihoolekandeteenusele. Puudutatud isik ei viibi teenusel, kuna ta ei allu reeglitele. Kohtumääruseta teenusel viibimise ajal tarbis puudutatud isik määratud ravimeid rohkem, kui lubatud ning lisaks narkootikume, mis põhjustasid puudutatud isikul psühhoosi. Puudutatud isik keeldus igasugusest abist. 09.02.2025 viidi puudutatud isik kiirabiga politsei kaasabil Pärnu Psühhiaatriahaiglasse. Puudutatud isik ei saa üksi elamisega hakkama ning vajab kontrollitud keskkonda, kus ravimeid annab asutuse töötaja. Puudutatud isik ütles, et kuna kohtunik ei suunanud teda teenusele, teeb ta seda, mida ise tahab. Avalduse täienduse kohaselt on puudutatud isik ettearvamatu käitumisega ning ei saa oma rahaga ja üksi elades hakkama. Puudutatud isik on sõlminud 2025. a algusest mitmeid laenulepinguid ning ei saa aru, et tal ei ole võimalik laene tagasi maksta. Puudutatud isik ei ole võimeline töötama.
1.2.Puudutatud isikul on diagnoositud muud mitteorgaanilised psühhoosid (F28) ning muud psüühika- ja käitumishäired (F 19.8), mis piiravad tema võimet oma tegudest ning nende
2
2-25-2189 tagajärgedest aru saada. Puudutatud isikul on kujunenud sõltuvus mitmest narkootilisest ainest, mis on põhjustanud tema käitumises ja isiksuses muudatusi.
1.3.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 04.03.2025 seisukoha kohaselt viibis puudutatud isik kuni 03.10.2024 kohtumäärusega kinnises asutuses ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel. Pärast seda suunati puudutatud isik teenusele AS-i Hoolekandeteenused Uus-Sauga üksusesse. SKA hinnangul on puudutatud isiku käitumine ohtlik nii talle endale (narkootikumide tarvitamine, ravimite ebaregulaarne võtmine) kui ka ümbritsevatele (narkootikumidest põhjustatud psühhoosi ajel käitumine). Ravita jäämisel halveneb puudutatud isiku tervislik seisund kiiresti. Kuna puudutatud isik ei ole teenust tervikuna vastu võtnud, esineb tema puhul ka olukord, kus varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks.
1.4.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 12.02.2025 seisukoha, millest nähtub, et puudutatud isik viibis kinnises hoolekandeasutuses ajavahemikus 05.10.2021– 03.10.2024. Linnaosa esindaja kohtus puudutatud isikuga 28.02.2025 Pärnu psühhiaatriakliinikus. Selgus, et puudutatud isik oli hakanud tarvitama narkootikume. Puudutatud isik oli väga äkiline ja rahulolematu, kergesti ärrituv ja vihane. Puudutatud isik oli elanud neli kuud iseseisvalt, kuid ei saanud igapäevaelu probleemide lahendamisega hakkama. Puudutatud isikul puudub elu- ja töökoht, narkootikumide tarbimise tõttu käitub isik ohtlikult ja agressiivselt. Linnaosa esindaja hinnangul tuleks avaldus rahuldada. Puudutatud isikule määratud esindaja seisukoht
2.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindajale teadaolevalt on puudutatud isik viibinud korduvalt kinnises hoolekandeasutuses ja tahte vastasel ravil psühhiaatriakliinikus. Viimati määrati puudutatud isikule tahte vastane ravi tsiviilasjas nr 2-25-2673 meelepetteliste elamuste tõttu ning ravi lõppes 29.03.2025. Puudutatud isik viidi haiglasse kiirabiga. Enda sõnul oli puudutatud isik tarvitanud amfetamiini ning päev varem ka alkoholi. Haiglasse saabumisel ähvardas puudutatud isik personali maha lasta ning rääkis lugusid mingitest planeetidest ja galaktikatest. Puudutatud isik tormas haigla koridoris ringi, solvas arste ja värises vihast. Esindaja vestles puudutatud isikuga 14.03.2025 haiglas. Puudutatud isik väljendas soovimatust minna teenusele kinnisesse asutusse, kuna leidis, et sealne keskkond ei muuda midagi, kaaskliendid peksavad ning tugiteenuseid ei ole piisavalt. Puudutatud isik lubas esindajale, et läheb Uus-Sauga teenusele, kasutab määratud ravimeid vastavalt juhistele ning hoidub narkootikumidest. Puudutatud isik süüdistas kõiges oma ema. Puudutatud isik palus, et teda paigutataks kinnisesse asutusse tingimuslikult ning tingimuseks võiks olla UusSauga asutuses viibimine ning raviskeemi järgimine. Esindaja suhtles ka puudutatud isiku emaga, kes leidis, et kuna puudutatud isikul on tagasilangus, siis on ta väljaspool kinnist asutust ohtlik eelkõige iseendale.
2.1.Esindaja leidis, et puudutatud isiku puhul ei ole võimalik tagada ravi ja turvalist keskkonda kodustes tingimustes, kuna ta ei ole oma haigusseisundi tõttu võimeline oma käitumist ohjama. Regulaarne ravimite tarvitamine ning raviplaanist kinnipidamine on võimalik ainult teenusel viimise korral. Ravi katkestamisel puudutatud isiku haigus ägeneks ning tulemusliku ravi saavutamine oleks veelgi keerulisem. Seega on puudutatud isiku ohtlikkus iseendale ja teistele pigem tõenäoline. Esindaja hinnangul on puudutatud isiku puhul kõik sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud. Puudutatud isiku puhul võib kinnisesse asutusse paigutamine koos selle peatamisega kõne alla
3
2-25-2189 tulla tingimusel, et puudutatud isik täidab kohtu ettekirjutusi (elamine teenusel, raviplaani järgimine ning alkoholist ja narkootikumide tarbimisest hoidumine). Kohtupsühhiaatriline ekspertiis
3.Maakohus tugines määruse tegemisel 30.09.2024 koostatud tsiviilasjas nr 2-19-19728 koostatud ekspertiisiaktile.
3.1.SA PERH psühhiaatriakliiniku psühhiaater Evelin Edingu teostatud ekspertiisi kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire - muud mitteorgaanilised psühhoosid (F28), mitmete psühhoaktiivsete ainete sõltuvus (F19.2), mitmetest psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud isiksuse ja käitumishäired (F19.71). Puudutatud isiku seisund on krooniline ning tal puudub kriitika sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise suhtes. Puudutatud isik ei mõista oma seisundi raskust ning ei tule igapäevaeluga toime. Ravi ja järelevalveta jäämisel ja ööpäevaringse erihooldusteenuse lõppedes esineb mõõdukas risk, et puudutatud isik hakkab tarvitama psühhoaktiivseid aineid, mille tagajärjel psühhoos ägeneb, mistõttu puudutatud isik on jätkuvalt ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isik ei ole olnud igapäevaelu situatsioonides ka kontrollitud keskkonnas koostöövalmis. Puudutatud isikul esineb mõõdukas risk agressiivseks ning ennast ja teisi kahjustavaks käitumiseks. Puudutatud isik ei mõista oma toimetulekuraskusi, tal on puudulik rahakasutamise oskus, suhtlemisraskused igapäevastes olukordades ning töövõimetus. Puudutatud isiku suhtumine teistesse inimestesse on jätkuvalt süüdistav, vaenulik ja usaldamatu, püsib huvi amfetamiini kasutamise vastu ning soov selle abil enesetunnet parandada ja loobuda ravimitest, mis olevat „valed“. Uuritav on afektlabiilne, tema käitumine on vaatamata ravile impulsiivne ning ettearvamatu ning tal esineb üksnes osaline ravisoostumus, ärritudes tekivad puudutatud isikul kergesti rahutus ja agressiivsushood. Uuritav vajab turvalist kontrollitud keskkonda, kontrollitult ravimite manustamist, püsivat suunamist ning struktureeritud päevakava, juhendamist ja kõrvalabi igapäevaelu korraldamisel. Puudutatud isik ei ole oma psüühikahäire tõttu võimeline ravi vajadust mõistma, oma käitumist ja emotsioone kontrollima. Seetõttu on puudutatud isik senisele ravile vaatamata nii endale kui teistele ohtlik. Uuritav ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega mõistma nende tagajärgi.
3.2.Ekspertiisi teostamise ajal oli puudutatud isik kergelt ärev, kuid viisakas. Psüühiliselt oli puudutatud isik teadvusel, oskas nimetada kuupäeva ja oma sünniaega, aadressi, kuid situatsioonis oli desorienteeritud – eitas toimetulekuraskusi, käitumishäireid ja ravivajadust. Ei mõistnud ka oma käitumise (narkootiliste ainete tarvitamine) tagajärgi oma tervisele. Vestlusel oli uuritav suureline, veendunud enda igakülgsetes heades võimetes, ennast õigustava jutuga varasemate konfliktide ja agressiivse käitumise osas. Puudutatud isik eitas depressiooni ning oli lootusrikas, et saab varsti oma elu peale. Igapäevaprobleemide suhtes oli apaatne, tema mõttekäik oli ühetaoline, korrutas rigiidselt, et kõik on nüüd hästi, tahab minna tööle puu- ja juurvilja lattu, sest ei soovi enam Merimetsa Kodus olla. Töökogemus ja tööharjumus puuduvad. Emotsionaalselt on puudutatud isik tuimenenud, vähese empaatiavõimega, vähese aktiivsusega, teda on tulnud suunata koristama, pesu pesema. Puudutatud isikul ei ole algatusvõimet. Ta viibib meelsasti oma toas, vaatab telekat ning räägib telefoniga. Puudutatud isik võib impulsiivselt ja ootamatult, välisele põhjusele vihaselt reageerida, põhimeeleolu on kergelt pahur, võõraste suhtes kahtlustav. Puudutatud isik käitub äärmiselt enesekeskselt ning sageli agressiivselt, ohustades sellise käitumisega teisi. Tal on raskusi tegevuste planeerimise ja organiseerimise ning tähelepanu jagamisega. Puudutatud isik eitab meelepetteid. Puudutatud isik leidis, et ei ole haige ning on liiga kaua kinnises
4
2-25-2189 asutuses olnud. Puudutatud isik pisendas oma varasemat agressiivset käitumist, õigustas vihastamist ja ärritumist. Puudutatud isik süüdistas teisi, leides, et tema ise on kõik õigesti teinud. Puudutatud isik väljendas, et kinnine režiim erihoolekandeasutuse ärritab ja väsitab teda. Ta tahaks olla vaba. Puudutatud isik väljendas, et kanepi tarvitamine on talle halvasti mõjunud, aga amfetamiini tarvitamine mitte. Puudutatud isik avaldas, et soovib teenuselt vabanedes üürida elamispinna. Raviarsti, psühhiaater dr. Kai Konsapi arvates vajab puudutatud isik jätkuvalt tugevdatud järelevalvega ööpäevaringset erihoolekandeteenust, sest tal ei ole tekkinud arusaamist igapäevasest ravimite võtmisest ja oma impulsiivse käitumise kontrolli all hoidmise oskust.
3.3.Puudutatud isiku haiguse anamneesi kohaselt käis puudutatud isik käitumishäirete ning õpiraskuste tõttu psühhiaatri vastuvõtul juba 8-aastaselt. Puudutatud isik sündis kerge sünnikahjustusega. Lapseeas ilmnesid kergesti ärrituvus, äkilised vihahood ja jonnakus. Puudutatud isik oli emotsionaalselt äärmiselt labiilne ning varasest noorukieast on tal olnud düssotsiaalset käitumist: sotsiaalsete normide eiramine, huligaanitsemine, varastamine, hulkumine ja koolikohustuse täitmata jätmine. Juba noorukina on puudutatud isik tarbinud suurtes kogustes alkoholi ja narkootilisi aineid ning saanud karistada väärtegude eest. Käitumisraskuste tõttu on puudutatud isik vahetanud korduvalt kooli. Puudutatud isik hospitaliseeriti käitumishäirete tõttu esmakordselt ajavahemikus 30.05.2005–13.06.2005. Kahel korral (2007. ja 2008. aastal) suunati puudutatud isik rehabilitatsiooniprogrammi kaudu elama Tallinna Laste Turvakeskusesse. Puudutatud isikule määrati meeleolu ja käitumist stabiliseerivaid ravimeid, kuid nende mõju jäi tagasihoidlikuks. Puudutatud isik elas koos emaga, kellega olid pingelised suhted. Teistkordselt hospitaliseeriti puudutatud isik ajavahemikus 08.05.2013–13.06.2013. Diagnoositi äge skisofreeniataoline psühhootiline häire F23.2, erinevate narkootiliste ainete kuritarvitamine (alkohol, korgijook, kanep) F19.1 ning täpsustamata isiksusehäire F07.8. Psühhoosi soodustavaks faktoriks oli erinevate narkootiliste ainete kuritarvitamine. Psühholoogilises uuringus oli viiteid mõttekäiguhäiretele. Haiglaravil viibides põgenes puudutatud isik ühel korral ravilt, kuid pereliige tõi ta tagasi. Ravi tulemusena psühhootilised elamused taandusid, käitumine stabiliseerus, head haigusteadvust aga ei tekkinud. Kolmandat korda viibis puudutatud isik haiglaravil 10.07.2013–16.07.2013, mil eelnevalt käitus kodus agressiivselt, lõhkudes mööblit ja ähvardades vanemaid. Pärast haiglas viibimist lõpetas suukaudse ravi ilma raviarstiga eelnevalt konsulteerimata. Puudutatud isiku seisund halvenes taas ning puudutatud isik ei läinud enam kooli (Haapsalu Kutsehariduskeskus), magas mitu päeva järjest, ei joonud ega söönud, oli taipamatu ja desorienteeritud, hakkas tulema jala Haapsalust Tallinnasse. Puudutatud isik avaldas vihjamisi suitsiidmõtteid. Seisund halvenes teadaolevalt kanepi ja alkoholi tarbimise tagajärjel. Haiglaravile toomisel avaldas puudutatud isik nägemis- ja kuulmismeelepetteid, oli käitumiselt pahur ja rahutu. Puudutatud isik hospitaliseeriti tahtest olenematu ravi otsustega. Seisundi paranedes nõustus puudutatud isik vaba tahte alusel ravile jääma, kuid 21.09.2013 põgenes ning pereliige tõi ta tagasi haiglasse. Kokkuvõttes oli puudutatud isik 2013. aastal haiglaravil 3 korda ning 2014. aastal samuti 3 korda. Aastatel 2013–2023 on puudutatud isikut agressiivse ja tõrges-trotsliku käitumise tõttu hospitaliseeritud kokku 23 korda, sealhulgas Merimetsa Kodus ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusel olles aastatel 2021–2023 kaheksa korda. 2023. aastal oli puudutatud isik haiglaravile toomisel kõigil kordadel impulsiivse, agressiivse ja teisi ohustava käitumisega. Merimetsa Kodus viibimise ajal on puudutatud isik 2024. aastal käitunud rahulikumalt ja täiskasvanulikumalt.
3.4.Puudutatud isik on lõpetanud 9. klassi ning Haapsalu Kutsehariduskeskuses jäi lõpetamata 11. klass. Puudutatud isikul on sügav puue ning ta on töövõimetu
5
2-25-2189 (töövõimetuspension) töövõimetus on määratud kuni 2029. a septembrini. 2019. aastal suunati puudutatud isik elama Iru Noortekodusse, kus tal olid sageli tülid ja konfliktid nii töötajate kui kaasklientidega. Puudutatud isik tarvitas erinevaid narkootilisi aineid (amfetamiin, kanep, kokaiin). 2021. aastal suunati puudutatud isik Valkla kodusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja sealt edasi Lihula Südamekodusse, kus puudutatud isik käitus periooditi agressiivselt ning ei allunud töötajale ning oli valmis teda ründama. Puudutatud isik lahkus omavoliliselt hooldekodust, kuid leiti politsei abiga üles ja viidi tagasi. Puudutatud isik oli edaspidi korduvalt haiglaravil ning suunati 05.10.2021 Merimetsa Kodusse tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Merimetsa Kodu töötajate sõnul oli puudutatud isik korduvalt füüsiliselt ja verbaalselt agressiivne nii kaasklientide kui personali suhtes. Koostöövalmidus oli madal.
3.5.Ekspertiisiakti kohaselt vajab puudutatud isik pidevat psühhiaatrilist ravi ning esineb mõõdukas risk, et ravita jäämisel tema seisund halveneb, psühhoos ägeneb ning tema käitumine muutub agressiivseks, ettearvamatuks ja impulsiivseks, võib ta olla ohtlik ümbritsevatele. Vähese haiguskriitika ning toimetulekuraskuste tõttu võib puudutatud isik olla teenusele suunamata jätmisel ohtlik nii iseendale kui teistele. Puudutatud isiku suhtes ei ole muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele teenusele suunamise võimalik. Ärakuulamine 27.05.2025
4.Pärnu Maakohus kuulas puudutatud isiku erinõude korras ära 27.05.2025 tema viibimiskohas AS Hoolekandeteenused Uus-Sauga üksuses. Puudutatud isik oli rahulik, adekvaatne ning valmis kohtuniku küsimustele vastama. Puudutatud isik avaldas, et oli Merimetsa Kodus, kust sai välja märtsi lõpus. Kuna puudutatud isiku ema sai teada, et puudutatud isik kasutas metamfetamiini, taotles ema puudutatud isiku Merimetsa määramist. Puudutatud isik leidis, et metamfetamiin mõjub talle hästi, ta on rahulik ja sõbralik, kainelt on kurjem ja ebaadekvaatsem. Puudutatud isik avaldas, et sattus haiglasse, sest oli nädal aega järjest üleval olnud. Puudutatud isik selgitas, et võtab väljakirjutatud ravimeid korralikult, kuid tunnistas, et tal on probleeme käitumisega ja ta on ebastabiilne. Puudutatud isik avaldas, et soovib teenuselt ära minna ja üürida endale korteri. Praegune viibimiskoht on mõeldud skisofreeniahaigetele ja tal ei ole seda vaja. Puudutatud isik avaldas, et teenusel viibimise ajal on tal olnud sõnalisi konflikte, aga ta ei ole kellelegi füüsiliselt kallale läinud. Puudutatud isik mõtles enesetapule, kui läks lahku oma pruudist, aga enesetapukatsed kukkusid läbi. Puudutatud isik rääkis, et sisustab oma päevi trenni, raamatute, jalutamise, filmide vaatamise, mediteerimise ja muusika kuulamisega. Puudutatud isikule meeldivad informatiivsed, spirituaalsed ja meditatiivsed raamatuid. Puudutatud isiku hinnangul on tema suhted erihoolekande asutuse töötajatega head, vaid ühe töötajaga ei saa väga läbi, sest see töötaja ei salli teda. Puudutatud isik sooviks minna lahtisemale teenusele leides, et ta tuleks seal toime. Puudutatud isik kinnitas, et ei ole sõltuvusaineid teenusel viibimise ajal kasutanud. Kui vaba raha tekiks, siis on oht, et ta võib neid osta, aga praegu ei ole tal vaba raha. Puudutatud isik avaldas, et talle sobib amfetamiin, muud narkootikumid ei sobi üldse. Puudutatud isik avaldas, et on ostnud tänavalt erinevaid ravimeid, aga kontrollib alati, et pakendil oleks õige info. Puudutatud isik avaldas soovi elada omaette ning oli nõus ambulatoorse sundravi kohaldamisega.
5.Maakohus kuulas ära ka asutuse tiimijuhi LN, kes rääkis, et puudutatud isikuga on keeruline hakkama saada. Ta on impulsiivne ning töötajate ja teiste teenuse saajate vastu verbaalselt agressiivne. Puudutatud isik tarvitab teenuselt ära käimise ajal mõnuaineid.
6
2-25-2189 Puudutatud isiku käitumise tõttu on viis klienti haiglas olnud. Puudutatud isiku suhted emaga on vahel paremad vahel halvemad. Ravil viibimise ajal valib puudutatud isik ise, millist rohtu võtab, millist mitte. Vahel järgib puudutatud isik väljas käimisel ja tagasitulekul kokkuleppeid, vahel ei järgi. Vahepeal kaob puudutatud isik teenuselt lahkudes ära ning teda on tulnud politseiga tagasi tuua. Puudutatud isiku käitumine on olnud ebastabiilne, kuna ta ei tarbi regulaarselt ravimeid. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 29.05.2025 määrusega avalduse ning paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusele alates 29.05.2025 kuni 29.05.2026. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul SHS § 105 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused puudutatud isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihoolekande teenusele paigutamiseks täidetud. Ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul raskete psüühikahäirete kogum, muud mitteorgaanilised psühhoosid (F28) koos psühhoaktiivsete ainete sõltuvusega (F19.2) ja sellest põhjustatud isiksuse ja käitumishäiretega (F19.71), mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Uuritava seisund on krooniline ning tal puudub haiguskriitika.
6.2.Maakohus leidis, et vähese haiguskriitika ning toimetulekuraskuste eitamise tõttu võib puudutatud isik olla ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isiku riski teisi ohustavaks käitumiseks võib vähendada toetavate sotsiaalteenuste pakkumine , kuid puudutatud isik on nii endale kui teistele ohtlik just seetõttu, et ta tarbib narkootikume ning ei võta regulaarselt määratud ravimeid. Ravita jäämisel võib tema tervislik seisund kiiresti halveneda. Varasemate abinõude rakendamine ei ole puudutatud isiku puhul osutunud küllaldaseks või on olnud võimatu puudutatud isiku koostöövalmiduse puudumise tõttu. Puudutatud isik ei ole ööpäevaringset erihoolekandeteenust korralikult saanud, kuna ei ole erihoolekande asutuses kohal käinud.
6.3.Maakohus leidis, et puudutatud isiku puhul ei ole kinnisesse asutusse paigutamise peatamine põhjendatud (TsMS § 540 lg 1). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Puudutatud isiku esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt kinnisesse asutusse paigutamise peatada, kohustades puudutatud isikut täitma kohtu määratud kohustusi (keeld tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, panna toime väärvõi kuritegusid ning kohustus tarbida määratud ravimeid ning kasutada määratud abiteenuseid).
7.1.Puudutatud isik ei nõustu sellega, et tal on intellektipuue ning sellega, et ta suunati teenust saama Viljandisse. Juhul, kui kohus peab puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamist põhjendatuks, soovib kaebaja viibida teenusel Merimetsa üksuses, mitte Viljandis. Puudutatud isik leidis, et tema käitumismustrid on praeguseks paranenud ning ekspert peaks tema seisundit uuesti hindama. Puudutatud isik on veendunud, et on võimeline
7
2-25-2189 väljaspool kinnist hoolekandeasutust toime tulema. Puudutatud isik ei ole endale ega teistele ohtlik.
8.Maakohus määras 15.09.2025 määrusega puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. 05.01.2026 psühhiaater OT koostatud ekspertiisiakti kohaselt ei esine puudutatud isikul ekspertiisi teostamise ajal ravi taustal meelepettelisi ega luululisi elamusi, kuna puudutatud isikule on määratud ravi antipsühhootikumiga. Puudutatud isiku ravisoostumus on vähene, ta on korduvalt keeldunud talle määratud ravimite võtmisest. Puudutatud isikul esineb raskekujuline psüühikahäire, psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud segatüüpi häire (F19.5), millest tulenevalt ei suuda puudutatud isik mõista oma tegude tähendust ega neid juhtida. Puudutatud isik on hoolimata psühhiaatrilisest ravist olnud vägivaldne ka tugevalt kontrollitud keskkonnas. Puudutatud isik on ümbritsevatele, jätkuvalt ohtlik mistõttu kinnises asutuses viibimine on põhjendatud ja vajalik vähemalt ühe aasta vältel. Ravita jäämisel puudutatud isiku tervislik seisund suure tõenäosusega halveneb. Puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda tal oma eluga iseseisvalt toime tulla ning ta vajab ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Puudutatud isiku suhtes ei ole muud abimeetmed võimalikud.
9.Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Linna esindaja suhtles puudutatud isikule teenust pakkuva asutuse teenindusjuhiga. Teenindusjuht selgitas, et kui puudutatud isik võtab talle määratud ravimeid, on tema vaimne tervis enamasti stabiilne. Aeg-ajalt on puudutatud isik suuliselt väga agressiivne ning selline seisund võib kesta ligikaudu tund aega. Teenindusjuhi hinnangul ei ole puudutatud isiku tervis sellises seisundis, et ta võiks iseseisvalt elada. On üsna tõenäoline, et varasem negatiivne ja ennast kahjustav eluviis kordub. Avaldaja esindaja suhtles ka puudutatud isiku emaga, kes avaldas, et puudutatud isiku tervis on asutuses viibimise ajal paranenud ning ta toetab kohtu määratud otsust, et puudutatud isik viibib määratud ajani kinnises asutuses. Puudutatud isiku ema leidis, et väljaspool kinnist asutust võib puudutatud isiku tervis uuesti halveneda ning kogu senine ravi muutub kasutuks.
10.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes kinnisesse asutusse paigutamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
8
2-25-2189
13.Alused isiku paigutamiseks tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tulenevad sotsiaalhoolekande seadusest. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
14.Kolleegium kontrollib SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetust. Riigikohtu praktikas on käsitletud isiku ohtlikkuse tuvastamisel arvesse võetavaid asjaolusid ja ohtlikkuse kriteeriume järgmiselt. Isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14). Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1 ja RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 18). Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele (vt RKTKm 02.03.2007, 3-2-1-145-06, p 19 ja RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14).
14.1.Maakohus on praeguses asjas tuvastanud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater OT 05.01.2026 koostatud ekspertiisiakti (dtl 261–265) kohaselt esineb puudutatud isikul raskekujuline psüühikahäire, psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud segatüüpi häire (F19.5), millest tulenevalt ei suuda puudutatud isik mõista oma tegude tähendust ega neid juhtida. Puudutatud isik on hoolimata psühhiaatrilisest ravist olnud vägivaldne ka tugevalt kontrollitud keskkonnas. Puudutatud isik on ümbritsevatele jätkuvalt ohtlik, mistõttu kinnises asutuses viibimine on põhjendatud ja vajalik vähemalt ühe aasta vältel. Ravita jäämisel puudutatud isiku tervislik seisund suure tõenäosusega halveneb. Puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda tal oma eluga iseseisvalt toime tulla ning ta vajab ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Puudutatud isiku suhtes ei ole muud abimeetmed võimalikud.
14.2.Tallinna linna esindaja 22.01.2026 esitatud seisukoha kohaselt suhtles linna esindaja Viljandi Jämejala kliiniku teenindusjuhiga (dtl 278), kes avaldas, et puudutatud isik on endiselt aeg-ajalt verbaalselt väga agressiivne ning selline seisund võib kesta tervelt tund aega. Töötaja sõnul on puudutatud isiku puhul tõenäoline, et kui ta pöördub sellises seisundis tagasi tavaellu, kordub tema varasem ennast kahjustav eluviis. Linna esindaja suhtles ka puudutatud isiku emaga, kes leidis, et maakohus on põhjendatult puudutatud isiku ravi pikendanud ning teenuse varasem lõpetamine ei ole põhjendatud.
9
2-25-2189
14.3.Eelnevaid asjaolusid arvestades nõustub kolleegium maakohtu järeldustega, et puudutatud isik vajab kohtumäärusega kinnisesse asutusse paigutamise teenust ning viibimist ööpäevaringse erihoolekandeasutuse teenusel kontrollitud ja turvalises keskkonnas. Puudutatud isik on oma psüühikahäire tõttu nii endale kui teistele ohtlik. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et puudutatud isiku puhul on SHS § 105 lg-s sätestatud kaks esimest eeldust – raske psüühikahäire ja ohtlikkus iseendale või teistele – täidetud.
15.Kolmas eeldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks on, et varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et muude abinõude kasutamise võimatus tähendab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 16).
15.1.Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik viibis enne praeguses menetluses kinnisesse asutusse paigutamist kohtumääruseta teenusel ning tal oli õigus teenusel viibimise ajal hoolekandeasutusest väljas käia (viibimine Uus-Sauga keskuses alates 03.10.2024 kohtumäärusega kinnisesse asutusse paigutamise lõppemisest). Kohtumääruseta teenusel viibimise tagajärjel puudutatud isiku seisund halvenes järsult 2025. a talvel (vt avaldaja kirjad puudutatud isiku esindajale ja maakohtule, dtl 62, 76-77, 79), kuna ta ei võtnud regulaarselt teenusel antud ravimeid ning tarbis narkootikume. Puudutatud isik väljendas praeguses asjas ärakuulamisel, et kui tal tekivad rahalised vahendid, siis ta soovib narkootilisi aineid uuesti tarbida (vt ärakuulamise protokoll, dtl 291–293). Viljandi haigla teenindusjuht avaldas, et ei näe võimalust, et puudutatud isik tuleb väljaspool teenust iseseisvalt toime (dtl 278). Menetluses avaldatust järeldub seega, et puudutatud isiku puhul ei ole muude abimeetmete kasutamine võimalik, neid on proovitud, kuid see on lõppenud puudutatud isiku jaoks raskes psühhootilises seisundis haiglasse toomise ning tahte vastase ravi kohaldamisega (tsiviilasi nr 2-25-2673). Väljaspool tugevalt kontrollitud keskkonda, kus ei ole ravimite manustamine tagatud ning puudutatud isikul on ligipääs sõltuvust ning meeleoluhäireid tekitavatele ainetele, on puudutatud isikul suur risk endale ja teistele ohtlikult käituda, mistõttu ta vajab jätkuvalt kohtumäärusega kinnises asutuses ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Seega ei ole muid abinõusid puudutatud isiku suhtes võimalik kasutada temast endast tulenevate põhjuste tõttu. Neil põhjustel puudub ka alus kaaluda TsMS § 540 lg 1 alusel kinnisesse asutusse paigutamise peatamist.
16.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda, v.a puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud, mis jäävad puudutatud isiku kanda.
17.Riigi õigusabi korras esindajale tasu määramise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.