Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

AS SEB Pank nr EE351010052031000004; Swedbank AS EE522200221013264447; Luminor Bank EE401700017002872300; AS LHV Pank EE957700771001523585; -

Coop Pank AS EE774204278607566704.

Menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Makse tegemisel tuleb märkida viitenumber xxx ja selgitusse „Menetluskulud, tsiviilasi nr 2-2510942“. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

H.W (hageja) esitas 08.07.2025 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi L.K (kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas nr xxx.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.02.2020 notariaalselt tõestatud elatise maksmise kokkulepe, millega hageja võttis kohustuse tasuda hageja ja kostja ühise lapse H.W ülalpidamiseks igakuist elatist 150 eurot. Hageja tasus 2023. a aprillini igakuist elatist kostja pangakontole, kuid 2023. a mais asus laps elama oma vanema õe juurde. Laps pöördus kirjaliku avaldusega hageja poole elatise tasumiseks õe pangakontole. Hageja on alates 01.06.2023 maksnud lapse ülalpidamiseks elatist isikule, kelle juures laps tegelikult elab. Kohtutäitur Andrei Krek edastas hagejale 28.08.2024 täitmisteate, mille järgi on hageja elatise võlgnevus 2400 eurot. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks.

Kohus rahuldas 19.08.2025.a määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja hagi esitamisel 560 euro suuruse riigilõivu ja hagi tagamise taotluse esitamisel 70 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest.

Kohus rahuldas 08.10.2025. a määrusega H.W hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr xxx kuni tsiviilasjas nr 2-25-10942 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni

Kostja hagile ei vastanud.

Kohus rahuldab tagaseljaotsusega H.W hagi L.K vastu.

TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 2(3)

Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus loeti kostjale kättetoimetatuks 31.10.2025 postkasti panekuga kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil xxx. Seega tuli hagile vastata hiljemalt 01.12.2025. Kostja ei ole hagi vastust seniajani esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

Hageja on nõudnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr xxx. Hageja tugineb sellele, et hageja ja kostja sõlmisid 28.02.2020 notariaalselt tõestatud elatise maksmise kokkulepe, mille järgi hageja annab hageja ja kostja alaealisele lapsele H.Wle igakuiselt ülalpidamist 150 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxx) ning kui laps õpib edasi, siis kuni hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kokkulepe sisaldab nõustumist alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja maksis L.K-le lapse eest elatist kuni 2023. a maikuuni ning edasi maksis elatist H.Wle, s.o H.W õele, sest H.W elas tema juures ja palus maksta elatist vanemale õele. H.W-le makstakse ka lapsetoetust. L.K esitas kohtutäiturile 27.08.2024 täitmisavalduse jooksva elatise ja ajavahemikul 01.05.2023–27.08.2024 kogunenud elatise võla 2400 euro sissenõudmiseks. Hageja sõnul ei kasuta kostja elatist lapse huvides, vaid enda hüvanguks. Hageja on ülalpidamist lapsele andnud.

Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on hageja faktilised väited omaks võtnud. Notariaalselt kinnitatud elatise maksmise kokkulepe on täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18 1 mõistes. Hagi on hageja välja toodud asjaolude õigsust eeldades TMS § 221 lg 1 järgi õiguslikult põhjendatud. Sundtäitmist täiteasjas nr xxx võib pidada lubamatuks, sest notariaalse elatise maksmise kokkuleppe täitmine on hagis välja toodud asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega (vt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 12). Hageja maksab H.W eest ülalpidamist H.W-le, kelle juures H.W elab. Hageja on esitanud pangakonto väljavõtted elatise maksmise kohta H.W-le. Ka lapsetoetust makstakse lapsele, mitte kostjale, mis osutab, et H.W kostja juures ei ela. Hagis välja toodud asjaolusid arvestades võib arvata, et kostja ei kasuta elatist lapse hüvanguks. Seega ei vasta see, et hageja peab kostjale elatist maksma, hea usu põhimõttele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 järgi täitemenetluse lõpetama.

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus vabastas hageja 19.08.2025. a määrusega riigilõivu tasumise kohustusest hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel kokku 630 euro ulatuses. Kohus mõistab TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt riigituludesse välja menetluskulud 630 eurot ja viivise menetluskuludelt, kui neid ei tasuta õigeaegselt.

Kohus tühistab TsMS § 445 lg 2 alusel otsuse jõustumisel 08.10.2025. a määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr xxx kuni tsiviilasjas nr 2-25-10942 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni..

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) 3(3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.