Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-26-1973/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 19.02.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1822

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

KRS § 494 lg 1, 3AÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineKRS § 341 lg 1AÕS § 251 lg 1Hoonestusõiguse tähtaegKRS § 33 lg 2KRS § 34KRS § 35 lg 1KRS § 49KRS § 495RLS § 25 lg 1RLS § 77 lg 5TsMS § 150 lg 6Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing BJ TOOTMISE10871546

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-26-1973

Tsiviilasi

Bianka Engel-Inderbergi kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 8. jaanuari 2026. a määrus nr 19792026 kinnistamisasjas nr 96238202550

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bianka Engel-Inderbergi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Bianka Engel-Inderberg (isikukood XXXXXXXXXXXXX), esindaja notar Tarvo Puri

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 8. jaanuari 2026. a määrus nr 19792026 kinnistamisasjas nr 96238202550 ja saata kandeavaldus kande tegemise otsustamiseks tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

2.Rahuldada Bianka Engel-Inderbergi määruskaebus.

3.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Bianka EngelInderbergi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3 ja § 599 lg 1).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Asjaõigus

2.Kohtunikuabi määras 8. jaanuari 2026. a määrusega nr 19792026 avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 30. jaanuari 2026 ning hoiatas, et määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse kinnistamisavaldus rahuldamata. Taotletavate kannete tegemiseks tuleb kõrvaldada järgmised puudused: - esitada Osaühing BJ TOOTMISE notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks; - esitada kohtutäitur Elin Vilippuse notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek keelumärke kinnistusraamatust kustutamiseks; - tasuda riigilõivu 8 eurot 50 senti. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 2 p 2 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel kustutatava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale asjaõigusele. KRS § 341 käsitleb formaalset kandest puudutatust. Asjaolu, et hoonestusõiguse kandest nähtuv tähtaeg on saabunud, ei anna kinnisasja omanikule alust ühepoolse kinnitamisavaldusega hoonestusõiguse ja hoonestusõiguse registriossa kantud keelumärke kustutamiseks. Seadus ei näe ette kande kustutamist tähtaja möödumisel ilma puudutatud isiku nõusolekuta, välja arvatud juhul kui kinnistusraamatusse on kantud märkus (KRS § 494 lg 3, millele viitab KRS § 495). KRS § 494 lg 3 ja § 495 koosmõjust tuleneb, et kande kustutamiseks ei ole puudutatud isiku nõusolek vajalik, kui kinnistusraamatusse on kantud märkus, et kande kustutamiseks piisab tähtaja saabumisest. Hoonestusõiguse kande juurde vastavat märkust kantud ei ole, seetõttu ei ole kinnisasja omanikul õigus taotleda kannete kustutamist ilma õigustatud isikute nõusolekuteta. KRS § 35 lg 1 p 2 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada nõutavad nõusolekud. Seega tuleb kinnistusosakonnale esitada hoonestaja ja kohtutäituri notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekud hoonestusõiguse ja keelumärke kinnistusraamatust kustutamiseks (KRS § 341 lg 5 ja 51). KRS § 33 lg 2 järgi tehakse kanne pärast lõivu tasumist. RLS § 77 lg 5 kohaselt tasutakse kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kohta tehtud kande kustutamise eest riigilõivu 25 protsenti täismäärast. Lähtuvalt hoonestusõiguse seadmise tehinguväärtusest (28 724 eurot 45 senti) on riigilõiv hoonestusõiguse kustutamisel 8 eurot 50 senti.

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub kinnistusosakonna kohtunikuabi määruse tühistada ning teha uus määrus, millega teha kandeavalduses taotletud kanded ilma lisadokumente esitamata ja riigilõivu tasumata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb hoonestusõiguse kanne ja märge kustutada ilma puudutatud isikute nõusolekuta, sest hoonestaja ja kohtutäitur olid nende kasuks kannete tegemisel teadlikud oma kande tähtajalisusest (kande kustumisest hoonestusõiguse tähtaja möödumisel) ja pidid kande tegemisel ühtlasi nõustuma selle kustumisega hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. Seega nüüd ei ole põhjendatud neilt kustutamisnõusolekut küsida. Kõigi nende isikute jaoks on kannete esemeks olev hoonestusõigus lõppenud, seda hoonestusõigust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 tähenduses esemena enam ei eksisteeri. Alles on üksnes ebaõige kanne kinnistusraamatus. Kui hoonestaja ja kohtutäituri vahel veel kestab mingi vaidlus, ei ole selleks vajalik kande alleshoidmine kinnistusraamatus. Vaidlused ja võlasuhted saavad neil jätkuda ka ilma kandeta. Hoonestusõiguse seadmise käsutustehing on asjaõigusseaduse (AÕS) § 251 lg 1 järgi alati ja vältimatult tähtajaline. Kuna käsutustehing on tähtajaline, siis tähtaja möödumisel (äramuutva tingimuse saabumine TsÜS § 105 lg 1 mõttes) on käsutuse kehtivus lõppenud ning AÕS § 65 kohaselt on tegemist ebaõige kandega. Hoonestusõigust enam ei eksisteeri. Alles on üksnes ebaõige kanne, mis tuleb kustutada kinnistusraamatu kooskõlla viimiseks tegeliku olukorraga. Samal seisukohal ollakse õiguskirjanduses (vt P. Varul jt (koost). Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, § 65 komm-d 3.1.3 ja 3.4.4.5 a). Kuna hoonestusõigus on eeltoodu kohaselt lõppenud, siis samadel põhjustel on lõppenud ka hoonestusõigust koormav märge. Märkeid hoonestusõigusele ei ole võimalik seada pikemaks tähtajaks, kui on hoonestusõiguse enda tähtaeg ning märge (ja ka selle aluseks olev arest) ei saa oma sisulist toimet omada ega eksisteerida sellisel õigusel, mida ennast enam materiaalõiguslikult ei eksisteeri. Märge on kantud kinnistusraamatusse 17. juulil 2024 (pärast hoonestusõiguse lõppemist), selle märke aluseks olevat aresti eset (hoonestusõigust) ei eksisteerinud juba siis, kui märge sisse kanti. Praegusel juhul on kinnistamisavalduse esitanud hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanik. Kohtunikuabi viitab KRS § 341 lg-le 1, mille kohaselt kande kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja arvates tuleb KRS § 34 1 lg 1 asemel kohaldada KRS §-i 495, mille viimane lause sätestab teisiti nende kannete osas, mille tähtpäev on saabunud. Kohaldades üldsätte KRS § 341 lg 1 asemel erisätet KRS § 495, ei ole hoonestaja, hüpoteegipidaja ega kohtutäituri nõusolek vajalik. KRS § 495 tõlgendamisel omab tähtsust ka see, et sätte viimane lause, mille kohaselt kande kustutamiseks ei ole õigustatud isiku nõusolek vajalik, on sellesse juurde lisatud kinnistusraamatuseaduse muudatustega 2022. aastal ning selle muudatuse seletuskiri samuti rõhutab, et selle täienduse eesmärk oli vabastada sellised kustutuskanded puudatud isiku nõusoleku vajadusest. Hoonestusõiguse tähtaja möödumine on tingimus, mida kohtunikuabi formaalses kinnistamismenetluses peab ja saab kontrollida. Samale seisukohale on asutud Riigikohtu 29. novembri 2023. a lahendi 2-22-15688 p-s 14 teise tähtajalise piiratud asjaõiguse (servituudi) kustutamise teemal. Riigikohus leidis, et kui saabunud tingimus on selline, mida saab kontrollida formaalses kinnistusraamatumenetluses, siis on võimalik lõppenud servituut kustutada kinnistusraamatust ilma puudutatud isiku nõusolekuta. Sisuliselt selle kuupäeva (17. detsember 2018) möödumisega (või teatud juhul aasta hiljem) lõpeb ka KRS § 34 1 kohane puudutatud isiku staatus.